5.Rühm,kogu -tsi käsitsi -kon naiskond,meeskond,seltskond -kesi kahekesi -stik jõestik,sõnastik -kil kükakil -stu ühistu,ajastu,järvistu -li selili,külili -stikku lähestikku 6.Ehitus -ldi pooleldi -eba ebaharilik,ebamugav -mitte Tegusõna tuletis 7.Suhtumist näitav liide Jaguneb kaheks: -ke sõbrake,lapseke,mehike 1.Nulltuletus tegusõna tuletatakse teises sõna liigist liidet lisamatta. Ravi-ravima rohi-rohima Moodusta järmistest sõnadest abstraktseid 2.Tegusõna tuletatakse liite abil mõisteid. · -ta,-da,-nda suusatama Mees-mehisus · -u Nägema- nägemus (enesekohasust)sulgema,põrkuma
Kes on asotsiaalsed inimesed ja kuidas nende staatust muuta saaks Asotsiaalsed inimesed on ebaühiskondlikud, see tähendab, et nad ei ela nii nagu ühiskond neilt ootab. Asotsiaale on kahte tüüpi. Tavaliselt pole neil kedagi kes hoolib sest kui ümberringi on perekond või sõbrad, ei saa midagi taolist juhtuda, inimene ei lange sellisele tasandile. Kõik muidugi pole üksikud, inimestel on toetavad perekonnad, aga kuidas nimetada seda kui vanemad ei pane tähele, et nende lapseke istub päevad läbi arvutis ja teistega ei suhtle? Kui mina mõtlen sõna ,, asotsiaal" peale tuleb mul silme ette räpane joodik või prükkar mustade riietega, kuskil pingi peal lebamas või prügikastist süüa otsimas. Nende peale mõeldes on ilmselge, et nad pole sellist teed ise valimud. Olemas võiks olla asutus mis vahendab selliseid inimesi suurtesse firmadesse näiteks tehastesse lihttöölisteks. Palk läheks asutusele ja nende poolt võiks anda igale
Elas kord üks väike laps Kes oli muidu virk ja kraps Kuid ta ei uskund imedesse Ega päkapikkudesse Kuid ükskord vaiksel talveööl Siis kui pikud olid tööl Ärkas lapseke unest üles Ning avastas et keegi tema süles See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi
Hunt jõudis enne punamütsikest vanaema juurde ja neelas vanaema alla. Punamütsike korjab lilli, sattudes üha Punamütsike korjab pähkleid, lippas liblikate sügavamale metsa. järele ja pisikesi lilli. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi Hunt jäi punamütsikest ootama ja kui lapseke oli hunt vanaema voodisse magama. talle piisavalt lähedal, sõi ta punamütsikese ära. Kütt lõikas kääridega magava hundi kõhu lõhki. Punamütsike tõi kive, mis pandi hundi kõhtu. Ärgates püüdis hunt põgeneda, kuid kukkus surnuks kivide raskuse tõttu. Loo lõpus mõtles Punamütsike: "Eluilmaski Loo lõpus: Jäigi punamütsike ja vanaema hundi ära taha enam üksinda teelt kõrvale metsa kõhtu. joosta, kui ema selle sulle on ära keelanud."
Siis kui ta saab aru, et lõpp on lähedal hakkab ta seda aina rohkem analüüsima ja tunneb mingil määral ka kahetsust. Ühelt poolt ta kahetseb, et pööras liiga vähe tähelepanu oma naisele. Ei hellitanud teda piisavalt ega ostnud asju, ei toonud pulmadest kus ta käis esinemas, naisele head ja paremat. Teiselt poolt avastab Jakov, kui palju tal jäi siiski raha teenimata. Minnes selle paju juurde, millest tema naine enne oma surma rääkis, tuleb Jakovil meelde nende ammu surnud lapseke aga samas ta kohe lülitub ümber analüüsile, millega ta oleks võinud veel tegeleda lisaks kirstude tegemisele ja viiuli mängimisele. Seda lugu lugedes on tunda, erinevatel etappidel see areneb erineva kiirusega. Alguses jutustatakse Jakovi ja Marfa elust. Ja peale naise surma keskendutakse rohkem peategelase Jakovi mõttetele ja tunnetele. Ehki kirjeldatud on vaid paar päeva Jakovi elust, on lugu väga sisukas ja mõtlema panev. Mis on elu mõte ja väärtused
Vanematel ei ole tegelikult õrna aimugi, kus nende laps on või millega tegeleb, kuna arvatakse, et laps piisavalt suur ja tark, küll ise teab, mis oma eluga teeb. Enamjaolt puudub laste ja vanemate vahel usaldus, kuid see on just kõige tähtsam! Siit võin tuua ka omal kogemusel ühe näite, kus sõbranna jäi vahele politseile ühel peol, kus ta alaealisena oli alkoholi tarbinud. Kui võeti ühendust vanematega, ei olnud neil aimugi, et nende armas ja tubli lapseke võiks tarbida alkoholi, kuid just nimelt nad ei teadnud, kuna ei huvitunud oma lapse käikudest ja tegemistest. Vanematel on nii kiire, et ei leia aega lastele, seega jäävad lastele vabad käed, teha mida nad ise tahavad. Öeldakse ikka, et see, kuidas kujuneb lapse tulevik ja elukulg, algab kodusest kasvatusest. Kui vanemate jõud ei käi enam lastest üle, lähevadki lapsed oma teed ja paraku enamjaolt halvale teele. Siit tuleb ka minu pakkumine, et rohkem pühendada aega vanematele kui
oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõepoolest saan koolist kaasa vajaliku pagasi õnnelikuks saamiseks. Minu sissejuhatus: Küsisin kord vanaemalt, mis on tema arvates õnn. Kuna tema oli juba üsna vana ja aastaid liikumisvõimetu olnud, vastas ta seekord mulle: ,,Õnn, mu lapseke, on see, kui sa oskad õigel ajal surra." Minul, teismelisel, polnud selle teadmisega midagi peale hakata, sest ei valmistunud ma ju surema, vaid oma elu õnnelikult elama. Niisiis pidin oma õnne valemi ise kirjutama. Arvasin, et õnnelik olemiseks on vaja heapalgalist töökohta, oma kodu, perekonda ja elu armastust, palju sõpru ja tuttavaid. Selleks, et sinna jõuda, vajasin kahtlemata plaani ning teadmisi iseendast. Õpilasena küsisin
On äärmiselt kurb tõdeda, nagu eelpool juba mainitud, et mul puuduvad teadmised Eesti luule vallas. Ma siiralt loodan lähiaastatel pöörata luulele rohkem tähelepanu ja ehk saab mulle Juhan Viidingu roll seeläbi palju selgemaks. Kuid samas pole ma siiani aru saanud, kas ma armastan Juhan Viidingu luulet luule või Viidingu pärast. Ma arvan, et armastan mõlemat. Ma loodan. ELOLE kiosk oli kuradi kujusid täis - sarvedega ja ilma lapseke asjata leti ees käis - ingleid ei torganud silma miks on küll ühed ja teised ei näe - on nad ju samast maailmast laps surus taskusse väikese käe - langes üks pisar ta silmast siis aga meenus üks jalutuskäik Pirita poole ja kohe silmisse ilmuski naerune läik kerge ja sügav sai ohe ema poolt hommikul triigitud rätt pühkis need pisarad ära ingel - ta sirutas tiibu ja kätt oli - ei lennanud ära
Paganini Elulugu: NICOLO PAGANINI (1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Nicolo lapsepõlve rõõmu ja õnne täitsa ära. Teiselt poolt aga peab tunnistama, et noor Paganini selle läbi palju õppis ja juba lapsepõlves koguni suureks mängijaks sai. Kuus aastat vana võis ta juba kirikus viiuli- soolod mängida. Nicolo ema Teresa oli aga jälle seda parem ja tasem oma poja vastu. Tema oli pojale noore põlve ajal ainukeseks rõõmustajaks
vaatuses. Iseloomult jääb ta ikkagi sitkeks ja ignorantseks. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Mogri Märt- Juudi pärane, kõva, kangekaelna isekas Mari- Mogri Märdi pruut, armastav, depressivne. Märt- Sama sitke kui ta isagi, hooliv ja mõistev inimene kes teeb ükskõik mis võttab, et oleks ta ühiskonnas rahulolu. Miili- siiras heatahtlik ja kahtlemata kaunis Mogri märdi Mäidu- Kartlik, pelgav Miili ja Pärnu lapseke. Masa Ants- Vaene kuid õiglaslik Leena Lond- Emotsionaalne, inimlik, sõbralik kuid ka argpükslik Masa Antsu tütar Peeter Pärn- Ehk Kaupmees Pärn, Leena peika, kaval ja rahulik, sisemiselt ahne inimene mulle näib. Anu- Vana inimene, Leena sõber ja Räätsa talu teenijanna Marjapuu-Habemeke ja töömees Urjandik-Mõistlik ja sümpaatne linna kodanik 7. Põhisündmused, süzee Esimene vaatus Lugu algab Räätsa talus mis kuulub Mogri Märdile kuid kus tegutseb Noor-
Kati: Ma ei taha seda last näha! Ma ei kannata tema kisa välja! Ma ei taha seda last! Ho: Katikene, sa oled ju ema! Kati: Ei ole! Ma ei taha olla ema! Ma tahan surra! Ho: Kullakene, sa saad siin terveks. Ja siis sa näed, kui kallis on sulle laps. Kati: See laps ju ainult röögib! Ma ei taha, ei taha, ei taha... Ho: Rahu-rahu nüüd! Kati, me aitame sul terveks saada! Kati: Ma ei taha saada terveks! Kas sa aru ei saa ma ei taha elada! (Kati nutab hüsteeriliselt) Ho: Rahune nüüd, lapseke! Kõik saab korda... Dialoog 2 Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja ja patsient Mati. Ho: Mati, sa pole jälle ennast pesnud! Mati: Mmm... Ho: Pesta tuleb iga päev. Ei saa nii lohakaks muutuda... Miks sa ennast pesta ei taha? Mati: Ei... taha... Ho: Vaata, Mati, kui sa nüüd ennast pesed, siis läheme pärast õue jalutama. Õues on ilm juba kevadine... Tõuse voodist üles ja vaata aknast välja! Mati: Ma... olen... väsinud... Ho: Ei ole väsinud
Kõnelemine · Õpetaja nimetab looma tegevuse ja laps osutab töölehel vastavale pildile. · Õpetaja osutab pildile ja lapsed lõpetavad lause tegusõnaga: Kass ...; Orav ...; Koer ... . · Õpetaja küsib: Kas orav magab või mängib? Kas hiir ärkab või magab? jne. · Õpetaja pöördub vastavalt pildil kujutatud loomade tegevusele nende poole fraa- sidega: Head ööd, linnuke! Tere hommikust, kass! Tere, orav! Head õhtut, lapseke! Hiljem ergutab samu väljendeid kasutama lapsi. Käeline tegevus Laps värvib pildid. Mäng. Öö ja päev Ruum on jagatud kaheks, millest pool imiteerib ööd (improviseeritud kattega pimedus). Vastavalt õpetaja osutusele "on öö" või "on päev" valivad lapsed, kummale poole liikuda. Korrates võib poistele ja tüdrukutele nimetada erineva aja. 43 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 8
annaabi.ee 
