Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"idasaami" - 5 õppematerjali

Lapi keeled
8
ppt

Lapi keeled

· Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli. · Neid kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. · Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 000­30 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on erist...

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Lapi keel
10
docx

Lapi keel

teisteski keeltes nagu näiteks eesti keeles öeldakse saamid ning saami keel. Laplaste päritolu ja nende suhted läänemeresoomlastega on üks paeluvamaid probleeme, mille lahendamisel mitu antropoloogide ja keeleteadlaste põlvkonda on pead murdnud. Nende keelesugulus läänemeresoomlastega on väljaspool kahtlust. Lapi keeles leidub palju ühist läänemeresoome keeltega. 2.Keel 2.1.Keelte jaotus ja kõnelejate hulk Lapi keeli saab jaotada kaheks: Läänesaami keelteks ja idasaami keelteks. > läänesaami keeled o lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 000­30 000 kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud)

Eesti keel → Eesti keel
19 allalaadimist
Saami keeled
11
doc

Saami keeled

Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab umbes 40 000, Rootsis umbes 10 000, Soomes umbes 5 000 ja Venemaal umbes 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. [3; 2010, 03,06] 2.5. Lääne ­ ja idasaami keelte jaotus · Läänesaami keeled: o Lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o Põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 000­30 000 kõnelejat) [5; 2010, 03,06] · Idasaami keeled

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
Soomlased
4
doc

Soomlased

ungari rühmaks. Saami, mansi ja handi põhimurdeid võib pidada eri keelteks. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria.ee/?id=10527 http://www.ugri

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

omanikule sellest teada anti. Rändava eluviisiga pered püüdsid turvata oma haigeid ja vanu pereliikmeid, tasudes nende hooldamise eest mõnes paikselt elavas peres. 82 USK Saamide ürgne usund oli loodususk (animism, samanism). Selle asemele asus koos uusasustuse levimisega ristiusk. Esimesed kirikud ja kloostrid kerkisid Skandinaavia saamide aladele juba 11. sajandil, idasaami aladele Karjalas ja Äänisjärve idarannikul 13. sajandil ning Koola poolsaarel 16. sajandil. Skandinaavia aladel järgnes kiriklik misjonitegevus juba esimestele ümberasujatele hilisel keskajal, kuid enamasti ei püütud Skandinaavia saame keskajal jõuga ristiusku pöörata, sest kasulikum oli ,,paganlikke laplasi" mitmekordselt maksustada. Saamide ristiusku astumine oleks tähendanud, et neile oleksid laienenud kristlastele osaks saavad hüved

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun