...................................... 8 1.5.1 Peamised eelised................................................................................. 8 1.5.2 Programmi põhifunktsioonid.................................................................8 2 TARKVARAD SUURETTEVÕTETELE........................................................... 10 2.1 Directo....................................................................................................... 10 2.1.1 Directol on tavalise majandustarkvara ees olulisi eeliseid .................10 2.1.2 Directo on väga laia funktsionaalsusega majandustarkvara, mis sobib............................................................................................................ 11 2.2 Taavi Tarkvara.......................................................................................... 11 2.2.1 TAAVI Majandustarkvara koosneb 12 erinevast moodulist, mis on omavahel integreeritud.................................................
3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6
tegevus, vaid firma strateegia, mis orienteerib kõiki ülejäänud logistilisi tegevusi arvestama tarbija nõudmiste ja soovidega Seega võib klienditeenindust mõista kui logistilise süsteemi väljundit. Kõige sagedamini mõõdetakse seda kauba kättesaadavusena laost või tellimusetäitmise kiiruse ja usaldusväärsusega. Mõiste sisu sõltub täielikult konkreetsest keskkonnast (firmast), kus seda kasutatakse. Peab tagama, et klient saab õige kauba õiges seisukorras õiges kohas õigel ajal ja õige hinnaga 2. Tellimuste töötlemine. Tellimuste täitmist on nimetatud ka logistika nurgakiviks. Põhimõtteliselt on klientide tellimuste täitmine iga äriettevõtte ja tarneahela tegevuse esmaseks eesmärgiks. Tellimuste töötlemise alla kuuluvad süsteemid, mis organisatsioonil on klientide tellimuste vastuvõtmiseks, nende staatuse kontrolliks koos kaasneva kliendikommunikatsiooniga ning
standardsete, masstoodetavate kaupade puhul. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente. Ettevõtte muudab oma kauba konkurentide samalaadsete kaupadega võrreldes kliendile ligitõmbavamaks, nii et klient on nõus juurde maksma rohkem, kui ettevõttele kauba ligitõmbavamaks muutmine maksma läheb. Seda nimetatakse eristumiseks. Eristumisstrateegiaga üritab ettevõte olla oma tegevusalal ainulaadne mingis sellises mõõtmes, mida kliendid laialdaselt väärtustavad. Ettevõte valib välja ühe või mitu kaubale iseloomulikku omadust, mida kliendid tähtsaks peavad ja positsioneerib ennast neid omadusi ainulaadsel viisil pakkuma. Ainulaadsus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
kuidas aitab ladu lisada tootele väärtust. Oluline on teada, et ladustamine peaks pakkuma kasu iga toote puhul nii ajas kui ka kohas ruumi ja aja efektiivse juhtimise ning kasutamise kaudu. Toote ajalist ja ruumilist kasulikkust aitab luua ladustamine ja transport. Toote ruumilist kasulikkust saab suurendada transpordi toomisega turupiirkonda või selle lähedusse. Ajalist kasulikkust aitab suurendada ladustamine, sest turupiirkonnas oleva toote tellimust on võimalik rahuldada lühikese tarneajaga. Mida lähemale on toodud toode turule ning mida kiiremini on võimalik kliendi tellimus täita ja tarbija vajadus rahuldada, seda suurem on toote ajalis-ruumiline väärtus. Kõige suurem on toote ajalis-ruumiline väärtus siis, kui toode asub kaupluse riiulil ostja käeulatuses. Teisest küljest on teada, et igasugune toote vahekäsitsemine ja ladustamine lisab kulusid,
meetrite e perioodilisuse kindlaksmääramine; vastavate esitlusvormide (formaatide) valik aruannetele; plaanide ja aruannete esitajate ja kasutajate kooskõlastamine; hälbeanalüüside metoodika kindlaksmääramine; planeerimis- ja aruandlussüsteemi dokumentatsiooni koostamine. IV Aruandlussüsteemi toetava andmetöötluse tugisüsteemi kujundamine andmetöötlusvahendite valik tarkvara ja riistvara osas; projekti- ja tarkvaraarenduse põhimõtete kindlaksmääramine. Erinevatel juhtimistasanditel vajaminev informatsioon erineb aga üksteisest info objekti suunitluselt, agregeerituse astmelt, ajaliselt raamilt jt momentidelt. Juhtimistasandi ja infovajaduse seoseid kajastab tabel 1. Tabel 1. Infovajadus erinevate juhtimistasandite lõikes 1. Ettevõtte omanikud Planeerimine Visiooni ja tegevussuundade eesmärkide
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
