Venemaa artiklid ja Globaalse Innovatsiooni indeks, mis hõlmab enda alla ÜRO WIPO, USA Cornelli ülikooli ja organisatsiooni INSEAD koostamis koostööd, tõid Eestit kui väga kasvavat innovaatilise riigina. 4 3.1. Languasajast tänapäevani Ida-Euroopas, sellistes riikides nagu Venemaa ja Ukraina, innovaatilisusest jäi langusajal puudu. Innovaatilisuse protsent nendes riikides oli 0.6-0,7%, samal ajal kui arenenud riikides see ulatus 60-80%(vastavalt 2007-2008. aastatel). Kõige suurem innovaatilisuse protsent oli nendel aastatel aga Saksamaal, Kanadas ning Belgias. Samas ka Eesti riik majanduslanguse ajal ei jäänud viimaste hulka, see oli lausa viiendal kohal(www.gosbook.ru allika järgi). (Институт бизнеса и права, 2011 : www.ibl.ru/konf/070411/8.html 18.11.2015) 2015
Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud (säilinud üle 50) Link loole "Nuper rosarum flores„ https://m.youtube.com/watch?v=0QipoTdSDx8 Guillaume Dufay ja Gilles Binchois (miniatuur aastast 1451) II Põlvkond(1460- 1490) Tegevus algas Burgundia riigi langusajal Kompositsioon muutus „gootilikumaks“ Žanrid sarnanesid esimese põlvkonnaga Viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenuimaks võtteks kaanon. Antoin Busnois (…-1492) Johannes Tinctorise(u 1435-1511) Johannes Ockeghem (u 1420-1497) – kuulsaim teos „reekviem- missa“(missa surnute mälestuseks) : https://www.youtube.com/watch?v=kcRku6UL9YQ III põlvkond(1490-1520) 15. ja 16
Budism Buddhism on usulis-filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 6.-5. saj. e.m.a. ning kujunes hiljem kõrvuti ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. Maailmausundist . Selle õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit . Budism tekkis brahmanismi ehk hinduismi varajase arengujärgu langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses, sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja temaga samal ajal tekkinud dzainismiga . Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse
Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega)
Sama uuring näitas ka, et online-meedia võimendab reklaamimise lõpetanud brändide allakäiku. Kui levivad kuuldused mõne brändi allakäigu kohta, annab online-meedia asjale veelgi hoogu juurde. Lisaks eelnevale on turunduspanuste kärpimine pikaajalise efektiga, mis teeb asja eriti ohtlikuks, kuna kohest mõju turunduspanuse piiramisel ei pruugi olla. Nii jääbki ulje, et midagi ei ole juhtunud, kuid turuosa tõsine langus ilmneb alles aasta hiljem. Need firmad, kes langusajal panustasid turundusse rohkem, väljusid kriisist võitjatena. Languse ajal on kasulik reklaamida, sest meedia hinnad on tavalisest odavamad ja ka muud reklaami on vähem. Seega saavad jällegi suure eelise need, kellel on ressursse turunduse tarvis. Lähtudes eelnevast, mille kohaselt turunduskampaania omab turunduses kui sellises olulist rolli, vaatab töö autor järgnevalt mõningaid turunduskampaaniaid ja nende tõhusust, täiendades neid asjaohaste näidetega.
Rahvale sellised vaatemängud, mida Rooma patriitsid korraldasid oma orjade vahel, meeldisid väga. Võitlus kestis niikaua, kuni üks vastastest oli pikali maas. Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles. Pilt 2 „Rusikavõistlejapuhkepaigapärastvõistlusi(pronksskulptuur, Isajandil eKr)“ Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j. olümpiamängud kui paganlike uskumuste kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus juba unustatud. 2. Poksi taassünd Kaasaegse poksi sünnimaaks kujunes Inglismaa, kus peale sünget keskaega 1681.a. mainitakse poksiga tegelemist “Protestant Mercury” lehes ilmunud esimeses reportaažis poksivõistlusest. 1700-ndal aastal koostab James Figg moodsa poksi määrused, mis lõpetas matši kui üks vastastest oli võitlusvõimetu, lööke sooritati paljaste kätega, raundide arv oli 30- 60
Paguluses on mõned taarausulised püüdnud liikumist elus hoida; 1990. aastatest alates tegutseb Eestis hiislari tiitlit kasutav Addold Mossin, kes on rajanud Otepää lähedale hiie. Aktiivses kasutuses on ka Pärnamäe hiis Harjumaal. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega)
taastati küll võim, aga mitte enam kunagine hiilgus. 14 sajandil vallutas Türgi riik lõplikult Bütsantsi (1453) Hiilgeaeg oli keiser Basileuse I ajal, siis oli nende käes ka Bulgaaria. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka aristokraatlik senat, nõuandmiseks, nähti ainult pidulikel sündmustel. Keisri nimetas ametisse senat, armee ja rahvas. Algul polnud keisrivõim päritav, keiser ise määras järeltulija. Uue keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh. Langusajal hakkas ametikoha pärandamine. Bütsantsi sõjaväe moodustasid palgaarmee. Sõjaväeringkonnad ehk teemad, kus võim kuulus sõjaväepealikele ehk strateegidele. Peaosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Enamiku bütsantsi elanikest moodustasid maaharijad, kelle olid kindlad maksud, mis oli suurem osa riigi tuludest. Võeti palju laene ja mindi rentnikeks või linna elatist otsima. Võis olla üheks langemise põhjuseks.
art nova rats. tehnika ja teda peetakse uusaegse heakõlastiili peamiseks rajajaks. Oma muusikas suutis pr. rütmitehnika ja ingl. muusika kooskõlad geniaalselt ühendada it. liku laulva pehmejoonelise meloodiaga. Legendaarseim teos motett" Äsja rooside õisi... " Lk.5 2. II Madalmaalaste põlvkond ,Ockeghem, Obrecht Meistrid sünd.1430.a. tegevusaeg 1460- 1490.Alustasid tegevust Burgundia riigi langusajal. 15.saj. I poolt iseloomustab "renssanslikulu" lihtne meelelisus, siis II poolel muutus kompositsioon taas "gootilikumaks"- mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga. Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika,
sisuks on kodaniku õigus võtta osa linnriigi asjade korraldamisest ja linnriigi valitsemisest. Riigivormide käsitluses eristab Aristoteles 6 põhivarianti: monarhia, aristokraatia, vabariiklikkus, türannia, oligarhia ja demokraatia.Neist 3 esimest loeb ta õigeteks. Parimaks riigivormiks süsteem, milles oligarhia ja demokraatia täiendavad teineteist. Poliitilist võimu peab Aristoteles mitte inimese, vaid seaduse võimuks kodaniku üle. Antiik-Kreeka ühiskonna kriisi- ja langusajal (IV-II saj.eKr.) kaotavad linnriigid oma iseseisvuse ja langevad esialgu Makedoonia, seejärel Rooma riigi kontrolli alla. Vana- Kreeka poliitilis-õigusliku mõtte traditsioonid ja areng jätkus Rooma riigis veel terve aastatuhande jooksul. Sotsiaalsed kihid patriitsid ja plebeid, ratsanikud ja nobiliteet (patriitsid ja rikkad plebeid) ning varatud kodanikud.Rooma saadikud olid saadetud Kreekasse tutvuma sealse seadusandlusega, eelkõige Soloni seadustega. Seisukoha, et riik
annaabi.ee 
