KEHADE VASTASTIKMÕJ U Koostasid: Merimell Sokk ja Henri J eret Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse nähtust, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumine. Ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha abita. Vastastikmõjus võib osaleda ka rohkem kehi kui kaks. Vabalangemine Sellist liikumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata raskusest ja kujust. Kepleri Seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore. 2. Tiirlemisekäigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. 3. Erinevate planeetide tiirlemisperjoodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju
Gravitatsioonijõud Gravitatsioon (ladina k raskus) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad, olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaaroskesteni. Gravitatsioon põhjustab taevakehade tiirlemist ümber päikese ja ka kõikide lahtipääsenud kehade mahakukkumist. Vabalangemine Sellist kehade langemist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabal langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. Gravitatsioon on mõju, mis avaldub kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Kaks teineteisest kaugusel r asetsevast punktmassis m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 * 10 -11 Nm2/kg2 Jõud (N) F = Gm1m2/r2 Raskusjõud ja kaal
tarbijat motiveerib tõusvad hinnad otsima soodsamaid ostuvõimalusi või vähendama nende kaupade ostmist või loobuma nende kaupade ostmisest. ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Ostjad konkureerivad üksteisega toodete ostmisel, otsides soodsamat hinda, kvaliteeti, kogust. Müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes pakkuda selliseid kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad, selliste hindadega, mida tarbijad on valmis maksma. Tootjad toovad turgudele pidevalt uusi tooteid. Nad peavad inimestele andma tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad, ning just siis ja selles kohas, kus nad neid soovivad.
ostmisest. - ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta.
lahtipääsnud kehade mahakukkumist.Umbes 2300 aastat tagasi arvas kreeka mõttetark Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb. Alles 2000 aastat hiljem tõestas Pisa linna ülikooli professor Galileo Galilei, et suurtüki - ja püssikuul kukuvad ühtmoodi. Omajagu õigus oli ka Aristotelesel, sest õhutakistus takistab langemist. · Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. · Gravitatsioon on mõju, mis avaldub iga kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Valem: F = (Gm1 m2)/r2 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Gravitatsioon http://proovin.wetpaint.com/page/Mehaanika http://et.wikipedia.org/wiki/Mehaaniline_liikumine
tavaülesande täitmisel. Järelikult peaks plaan keskenduma selles osas probleeme ennetavate ja lahendavate Maanteeameti tegevuste kirjeldamisele. Padaorus otsustavaks saanud kaitseväe tehnika kasutamise võimalustest ning selle korraldamisest kaitseväe kaasamisest hädaolukorra lahendamisse mis on hädaolukorra seaduse üks olulisi uuendusi võrreldes varasemate regulatiivsete lünkadega - ei räägi plaani eelnõu üldse midagi. Tavaliselt suurima kriitikatule alla langevatel sündmuskohal tegutsevatele asutustele ei anna selline tegevuskava mingeid sisulisi suuniseid ega täiendavaid õigusi. Plaani olemasolu fakt iseenesest võimaldaks tegelikele lahendajatele aga saamatust alati ette heita, kui olukorra väga keerukaks muutudes lahendamisel tõrge tekib. Detsembritormi näitel on tegemist omapärase olukorraga, kus tegelikult reaalses elus koostöö siiski toimis, kuid kui oleks kasutatud üksnes
DDR2 suudab DDR-ga võrreldes sama taktsageduse juures pakkuda sama ribalaiust, aga kõrgemat latentsust. Parimad DDR2 mälu moodulid on vähemalt kaks korda kiiremad kui parimad DDR mälu moodulid. DDR2 ei ole ühilduv DDR-ga, ega DDR3-ga. Nagu kõik SDRAM-i liidesed, hoiustab DDR2 oma mälu mälupesikutes, mis aktiveeritakse kella signaali kasutamisega, sünkroniseerides ennast välise andmesiiniga. Nagu ka DDR mälus, toimub DDR2-s andmete ülekanne nii tõusvatel kui langevatel kella tsükli servadel, mida kutsutakse topeltpumpamiseks (dual pumping). Peamine erinevus DDR-i ja DDR2-e vahel, on siini seadistatus töötada kaks korda kiiremini kui seda teevad mälupesikud (memory cells), mis tähendab, et ühe mälupesiku tsükli jooksul on võimalik üle kanda 4 bitti andmeid. DDR III DDR3 SDRAM (double-data-rate three synchronous dynamic random access memory) on üks tänapäeval kasutusel olevatest dünaamilistest muutmäludest, millel on kiire ülekandekiirusega
kuuluva kummagi hüvise hulgast (kui kumbagi kuulub komplekti üks, siis on tõusunurk 45 o ). Kuna kasulikkustase ei muutu ainult ühe hüvise koguse suurenedes, siis on sellest punktist algavatel telgedega paralleelsetel lõikudel paiknevad komplektid kasulikkuselt samaväärsed. Osaliselt asendatavatest hüvistest koosnevad ühevõrra kasulikud komplektid paiknevad hüviste kahaneva piirkasulikkuse eeldusel langevatel allakumerduvatel nõgusatel joontel (näiteks hüperbool). Kui teise hüvise koguse suurenemisel kasulikkustase kasvab ja teise tarbimisel kahaneb, siis paiknevad hüvisekomplektid üleskumerduvatel nõgusatel joontel (näiteks parabool). Ülesanne 1.2. Jaan ostis 2 hamburgeri, 1 sokolaadi, 3 vett ja 4 närimiskummi. Ülesanne 1.5. Optimaalne komplekt x1* 10, x2* 30 . Rahaühiku piirkasulikkus 2 10 30 10 2 2 x2 100
Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb (Seda väidavad siiani veel mõned õpilased.) Alles 2000 aastat hiljem tõestas Pisa linna ülikooli professor Galileo Galilei, et suurtüki - ja püssikuul (sellel ajal olid nad kerakujulised ) kukuvad ühtmoodi. Omajagu õigus oli ka Aristotelesel, sest õhutakistus takistb langemist. Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. Gravitatsioonilise vastastikmõjuga (ka vaba langemisega) seotud teadmised võttis kokku inglise teadlane Isaac Newton 17. sajandi lõpul. Legendi kohaselt istudes õunapuu all olevat talle õun pähe kukkunud ja ta hakkas juurdlema, miks kehad kukuvad maha. Lugu jõudis meie päevani tänu Voltaire'ile, kes pani selle kirja Newtoni ühe naissugulas
langemiseks. • Vaba langemine on ühtlaselt muutuv Vabalt langeva keha kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast • Keha liikumist Maa külgetõmbe mõjul saab kirjeldada ühtlaselt muutuva liikumise mudeli abil. • Neis avaldistes tuleb kiirenduseks võtta vaba langemise kiirendus ning koordinaadiks kõrgus h. Kokkuvõte ja Ülesanded • Vaba langemine- Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. Katsed näitavad, et vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi — see ei sõltu raskusest ja kujust. • Milliseid järgmisi liikumisi võib lugeda vabaks langemiseks: a) vee tilkumine kraanist; b) langevarjuga laskumine; c) puulehe langemine;d) udusule kukkumine õhutühjas ruumis? • Kivi visatakse maapinnalt otse üles algkiirusega 20 m/s. Kui kõrgel asub kivi ja millist kiirust omab see hetkedel 1 ja 3 sekundit pärast viset? • Kui kaua ja kui kõrgele tõuseb kiirusega 10 m/s otse üles visatud kivi?
tõmbuvad nad kokku. See kokkutõmbumine peab toimuma siis, kui tankid on veel tühjad, sest kokkutõmbumisel tank nihkub tugedel. Lastitud tanki nihkumine tugedel tekitab tankis lisapingeid. Tankide jahutamine peab toimuma ühtlaselt ja aeglaselt keskmise kiirusega 6 °C tunnis. Jahutamiseks kasutatakse kaldamahutitest võetavad lasti, mis pihustatakse tanki peenpihustustoru kaudu. Peenpihustustoru avad asuvad toru pealmises osas, seega paiskub külm last ülespoole ja langevatel piiskadel on piisavalt aega auruda. Tanki jahutamine külma lastiga toimub seni, kuni tanki põhja on tekkinud külma lasti kiht. Kui kaldaterminaalis puudub aurutagastamistorustik, kasutatakse laeva taasveeldamisseadet tankis tekkiva surve kõrvaldamiseks. Kui tanki põhja on tekkinud külma lasti kiht, alustatakse lastimist lastimistorustiku kaudu. Lasti jahutamine reisil Lasti jahutamiseks võetakse auru jahutatava tanki ülaosast, surutakse see kompressoris
17). Nimetatud tegurid võib jagada erineval viisil alamteguriteks. Organisatsiooni väliskeskkonda iseloomustavad kõige enam ühiskonna majandustingimused. Töötasu suurus oleneb suurel määral riigi, regiooni, majandussektori ning organisatsiooni ma-jandustingimustest ja arengutasemest. Näiteks kui mingite toodete (teenuste) nõudmine ületab pakkumise, saavad ettevõtted tõsta hindu, mis omakorda võimaldab töötajaid paremini tasustada. Nn langevatel turgudel tuleb aga toodete hindu alandada, mis toob paratamatult kaasa kulude, sh tööjõukulude vähendamise vaja-duse. Vaid monopoolsed ettevõtted saavad jätkata sel juhul oma toodete hinnakujundust kulupõhiselt ja suudavad seetõttu vähen-dada ka survet palgapoliitikale. 228 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus. II raamat. Tallinn. Äripäev, lk. 77 229 Samas lk. 78. 230 Türk K. Inimressursside juhtimine. TÜ Kirjastus, Tartu 2005, lk. 253 - 258 Joonis 4.17
annaabi.ee 
