Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik
Härra Poiret – Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Arstiteaduse üliõpilane Bianchon jälgis Gorioti ja ütles, et tal on pöördumatu seroosne apopleksia ja et Goriot sureb varsti “Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?” (Eugene de Rastignac) “Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks.” (Pr de Langeais) “Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud.” (Pr de Langeais) “Maailm on alatu,” (Pr de Beauséant) “Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale.” (Pr de Langeais) “Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet.” (Pr de Beauséant) “Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri
14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. isa Goriot' oli teose algul ''seitsmekümnendat käiv vanamees'' 4. Papa Goebseck oli liigkasu võtja, kelle palkas endale teose lõpus paruness de Nuncingen. 5. Rastignacile avas isa Goriot' saladuse vikontess Beausante ja tema sõbranna hertsoginna de Langeais 6. Vikontess õpetab Rastignac'i 7. JeanJoachim Goriot' 8. 2 õde 9. Vautrin' unistas, et saab piisavalt raha, et minna ameerikasse ja seal endale 200 orja osta ning tubaka istandus asutada. 10. !Vautrin' laskis tappa! Victorien'i venna, kuna siis oleks nende isa oma vara tütrele pärandanud. 11. Rastignac aitas Delpfine' nii, et ta läks 100 frangiga, mis ta Delphinelt sai, kasiinosse ja mängis selle arvu (minu arust oli) 7800 frangile
Ta oli peaaegu kuningliku Burgundia soo viimane tütar. Ta oli sündinud siia aristokraatlikku maailma. Kuna ta oli vikontess ei saanud ta päevasel ajal külalistele sulgeda ust, kuid ta kasutas kavalust ning käitus inimeste vastu väga külmalt. Nii et inimesed said aru, et kui nad külastavad vikontessi peale kella kahte ja enne kella nelja, oleksid nad soovimatud külalised. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d'AjudaPinto oli läinud hr de Rochefide'i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d'AjudaPinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed
aristokraatide koorekihti. Ta oli peaaegu kuningliku Burgundia soo viimane tütar. Ta oli sündinud siia aristokraatlikku maailma. Kuna ta oli vikontess ei saanud ta päevasel ajal külalistele sulgeda ust, kuid ta kasutas kavalust ning käitus inimeste vastu väga külmalt. Nii et inimesed said aru, et kui nad külastavad vikontessi peale kella kahte ja enne kella nelja, oleksid nad soovimatud külalised. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d'Ajuda-Pinto oli läinud hr de Rochefide'i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d'Ajuda-Pinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas
Ta oli peaaegu kuningliku Burgundia soo viimane tütar. Ta oli sündinud siia aristokraatlikku maailma.Kuna ta oli vikontess ei saanud ta päevasel ajal külalistele sulgeda ust, kuid ta kasutas kavalust ning käitus inimeste vastu väga külmalt. Nii et inimesed said aru, et kui nad külastavad vikontessi peale kella kahte ja enne kella nelja, oleksid nad soovimatud külalised. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d’Ajuda-Pinto oli läinud hr de Rochefide’i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d’Ajuda-Pinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast.
proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane, Eugene'i sõber. Anastasie de Restaud-(krahvinna) isa Goirot'i vanem tütar Delphine de Nucingen-(paruniproua) isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad
perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis hertsoginna, et isa Goriot on Anastasie isa, pani tütred rikastele meestele, andis neile palju raha, tütred häbenesid isa, põlgasid teda. Delphine oli Anastasie peale kade, sest Delphine ei olnud nii tuntud kui õde. Proua lubas Eugéne'le oma nime anda, teda aidata. Eugéne otsustas Anastasie endale võita, Maxime tappa.
aristokraatide koorekihti. Ta oli peaaegu kuningliku Burgundia soo viimane tütar. Ta oli sündinud siia aristokraatlikku maailma. Kuna ta oli vikontess ei saanud ta päevasel ajal külalistele sulgeda ust, kuid ta kasutas kavalust ning käitus inimeste vastu väga külmalt. Nii et inimesed said aru, et kui nad külastavad vikontessi peale kella kahte ja enne kella nelja, oleksid nad soovimatud külalised. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d’Ajuda-Pinto oli läinud hr de Rochefide’i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d’Ajuda-Pinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire’i pisararikas lahkumine tõestas
· Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha.
Ta oli peaaegu kuningliku Burgundia soo viimane tütar. Ta oli sündinud siia aristokraatlikku maailma. Kuna ta oli vikontess ei saanud ta päevasel ajal külalistele sulgeda ust, kuid ta kasutas kavalust ning käitus inimeste vastu väga külmalt. Nii et inimesed said aru, et kui nad külastavad vikontessi peale kella kahte ja enne kella nelja, oleksid nad soovimatud külalised. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d'Ajuda-Pinto oli läinud hr de Rochefide'i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d'Ajuda-Pinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed
süütu vahekord härra d'Ajuda-Pintoga. Claire oli olnud juba kolm aastat seotud ühe rikkaima ning kuulsaima portugali aadlikuga, markii d'Ajuda- Pintoga. Vikont de Beauséant oli tahes või tahtmata leppinud selle suhtega. Kuigi kogu kõrgem seltskond teadis, et markii on otsustanud abielluda, oli ainult üks inimene, kes keeldus seda uskumast, kes arvas, et see on ainult kuulujutt Claire. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d'Ajuda-Pinto oli läinud hr de Rochefide'i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d'Ajuda- Pinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad
veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles, et mainis isa Goriot, rääkis hertsoginna, et isa Goriot on Anastasie isa, pani tütred rikastele meestele, andis neile palju raha, tütred häbenesid isa, põlgasid teda. Delphine oli Anastasie peale kade, sest Delphine ei olnud nii tuntud kui õde. Proua lubas Eugéne'le oma nime anda, teda aidata. Eugéne otsustas Anastasie endale võita, Maxime tappa. Eugéne oli otsustanud isa Goriot enda hoole alla võtta, söögilauas
· Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha.
annaabi.ee 
