Teise osa esimesed esinejad olid Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons , kes olid vastutavad seekord tantsulise osa eest, esitasid F.Schuberti ,,Serenaad'i" järgi väga õrna, ilusa ning lendleva tantsu. Koreograafiks oli M. Murdmaa. Tants sobis imehästi laulude vahele, see ei olnud kuidagi häiriv, vaid pigem aitas meeleolule kaasa. Huvitav oli ka kuulata maailmakuulsat koloratuursopran Margarita Voitest, kes esitas G. Donizetti Lucia kavantiini ooperist ,,Lucia di Lammermoor" , mis oli lauldud väga professionaalselt, terava ning kõrge häälega , avatult ja kurvalt. Tal on ebamaiselt hea tämber ning ta oskab oma häält hästi kõlama panna. Pärast kuulsime Aare Saali esituses G. Verdi aariat ooperist ,,Ernani" ja järgnevalt liitus temaga ka Oliver Kuusik, koos esitati G. Puccini duett ooperist ,,Boheem" ja sama autori aaria ooperist ,,Tosca" Pille Lille (sopran) esituses. Esitus oli väga õrn, sügav, kõrgenev ning tundeküllane.
fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', 'Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum', 'Reekviem' Ooper 19. sajandil (Itaalia) Gioacchino Rossini – Kirjutas oopereid (suurimad kordaminekud koomilised ooperid). Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald'
Oskasid ennast lülitada muusikasse ja selle saateks laulda.Kindlasti oli tore ka vaadata ooperi lauljate kostüüme,mis ei jätnud kindlasti kedagi külmaks. Hääleilu jagus ka kõikidel ja eriti hea oli kuulata vaheldumisi erineva kõrguse ja häälega lauljaid.Samas aga minu jaoks ei olnud kõikide hääl nii ilus kui see oleks võinud olla. Kõige ilusamad ja õnnestuimad aariad olid Margarita Voitesi Lucia kavantiin ooperist ,,Lucia di Lammermoor" ja Voldemar Kuslapi esitluses Husaari laul operetist ,,Tsirkuseprintsess".Minu arust nad olid kõige õnnestumimad aaraiad,kuna mõlemal artistil on väga ilus ja puhas hääl , samuti suhtlevad nad esinemise ajal publikuga.Ei saa muidugi märkimata jätta,et neil mõlemal on ka suur esinemiskogemus. Kõige ebaõnnestuimad aariad olid Aare Saali esituses kõlanud G.Verdi Don Carlo aaria ooperist ,,Ernani",kuna A.Saali hääl oli natuke pealetükkiv ja ebameeldiv ,hääl oli
vahend.Tehniliselt väga kõrge tasemega.Aariad,duetid ooperites. Koosneb lõpetatud osadest e numbritest. 19.saj keskel hakkasid heliloojate õigused suurenema, tänu Verdile.Ta müüs oma teosed kirjastajale ja teatrid pidid etenduse pealt maksma kindla summa.Verdi seadis eesmärgiks kirjutada ooperit,mida publik jälgiks nagu draamat ja ei vaataks niisama lõbu pärast ehk siis haaraks kaasa vms. Libretto aluseks võeti Scotti romaane(,,Lucia di Lammermoor"), V. Hugo (,,Rigoletto"), Shakespeare (,,Othello", ,,Macbeth") Opera seria-(Tõsine)Uus peategelase tüüp:Ilus ,armas,habras, kannatav neiu(SOPRANID).keskklassitegelased ja eluheidikud. Lõppeb kastraatlauljate aeg. Viimaseks opera buffaks-(koomiline ooper) loetakse Donizetti ,,Don Pasquale" Uus zanr Semiseria(pooltõsine). Tekkis pääsmisooperide mõjudel 19.sajandil Prantsusmaal-
Vuittoni sokid või Gucci jalanõud. 1978 Tähistades Missoni 25 sünnipäeva koostati ülevaatlik film brändist. Hiljem võttis Whitney Museum of American Art (Whitney Ameerika Kunstimuuseum) selle oma hoiustada. See on ka esimene moeväljapanek selles muuseumis. Varsti peale seda tutvustas Missoni oma esimest meestekollektsiooni. 1983 Ottavio ja Rosita disainisid oma esimese lavakostüümi näidendile Lucia di Lammermoor, kus peaosa mängis Luciano Pavarotti. 1991 toimus väljapanek Yūrakuchōs, Tokyos, see oli esimene kord kui Missoni looming näidatakse Jaapanis. Missoni näited olid peaaegu igalpool, alustades ujumisriietest kuni lõhnadeni välja. Ottavio ja tema bränd on võitnud 14 nimelisi-, moe- ja kunstiauhindu ülemaailma. Esimene saadi 1973 ja viimane 2007. Ottaviot on nimetatud üheks kümnest maailma kõige elegantsemaks meheks, jagades seda nime Robert Redfordi ja Weilsi Printsiga
21) ,,Carmen" G.Bizet-ooper 22) ,,Meri" 23) ,,Laul maast" Mahler-sünfoonia 24) ,,Nürnbergi meisterlauljad" R.Wagner-ooper 25) ,,Rigoletto" G.Verdi -ooper 26) ,,Traviata" G.Verdi- ooper 27) ,,Saksa reekviem" J.Brahmus vokaalsümfooniline teos 28) ,,Naise elu ja armastus" R.Schumann-armastuslaulude tsükkel 29) Poloneesid (10) F.Chopin-poloness 30) ,,Fantastiline sümfoonia" H.Berlioz-sünfoonia 31) 24 kapriisi sooloviiulile-N.Paganini 32) ,,Lucia di Lammermoor" Donizette-ooper 33) Brandenburgi kontserdid J.S Bach-orkestrimuusika 34) ,,Talvine teekond" F.Schubert-laulutsükkel 35) ,,Lõpetamata sümfoonia" F.Schubert-sünfoonia 36) ,,Egmont" L.von Beethoven-ooper 37) ,,Figaro pulm" W.A Mozart- ooper 38) ,,Kuningliku ilutulestiku muusika" (,,Tulevärgimuusika") Händel 39) ,,Aastaajad" A.Vivaldi-klaveri tsükkel 40) ,,Loomine"-F.J hydn- oratoorium 6. Eesti muusika Otsi YouTube`st üks endale rohkem meeldiv muusikapala
Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis ,,Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kirikutes ja kontserdisaalides on ta hääl kõlanud praeguseni. Erilise koha tema viimaste aastate repertuaaris on omandanud vaimulikud laulud, mille omanäolised ja hingeminevad tõlgendused on jäädvustatud 2005. aastal ilmunud CD-l ,,Ave Maria".
Aastal 1959 alustas ta laulmist Mehhiko Rahvusooperis. Kuigi ta oli bariton, võeti ta vastu tenorina. Tema esimene suurem roll oli Borsa Verdi ooperis "Rigoletto". Aastal 1961 laulis ta Ameerikas, Dallas Civic In 1961, he made his operatic debut in a leading role as Alfredo in at and, later in the same year, his debut in the United States with the , where he played the role of Arturo in 's opposite in the title role.Opera's, kus ta mängis Arturot Donizetti ooperis "Lucia di Lammermoor". Aastal 1962 abiellus ta ooperilaulja Marta Ornelasega, kellega ta oli tutvunud Konservatooriumis. Nad kolisid kaheks ja pooleks aastaks Tel Avivi, kus nad olid palgatud Heebrea Rahvusooperis. Töötades koos rahvusvaheliste lauljatega, sai ta omandada uusi oskusi ning laiendada repertuaari, lauldes paljudes keeltes. Ja kuigi Dominges oli veetnud kogu oma elu laval, oli Tel Aviv tema esimene suurem avalik kogemus.
the greatest historical novelists, who especially loved to write about Scotland The creator of the modern historical novel A prominent figure in Edinburgh society, entertained famous people like Washington Irving and William Wordsworth First Englishlanguage author to have a truly international career in his lifetime Influenced writer such as J. F. Cooper, A. Dumas, A. Pushkin Famous titles include Ivanhoe, Rob Roy, The Lady of the Lake, Waverley, The Heart of Midlothian and The Bride of Lammermoor. "A sound head, an honest heart, and an humble spirit are the three best guides through time and to eternity" Robert Burns 17591796 National poet of Scotland He is the best known of the poets who have written in Scottish Grew up in poverty and hardship Made compositions and collected folk songs from across Scotland His song Auld Lang Syne is often sung at Hogmanay (the last day of the year), and Scots Wha Hae served for a long time as an unofficial national anthem of the country.
Itaalia Gioacchino Rossini (1792-1868), kelle esimesed ooperid on veel klassitsismiideedest kantud. "Sevilla habemeajaja" Beaumarchais` komöödia alusel (ka Mozarti Figaro pulm, samad tegelased), Figaro on siin habemeajaja ja tutvub alles krahviga, kelle juures ta Mozarti ooperis teenistuses on. Koomiline ooper (opera buffa) K: Figaro aaria "Wilhelm Tell" helilooja viimane ooper, opera seria. K: Avamäng Gatano Donizetti (1797-1848) ooperid "Lucia di Lammermoor", "Armujook" Vincenzo Bellini (1801-1835) ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid"
1831 melodramma semiserio "Uneskõndija" (La Sonnambula) ja melodramma serio "Norma" (mõlemad Milanole kirjutatud), 1835 viimane ooper "Puritaanid" (ainestik ajalooline). Erakordselt peen meloodiameister. Kirjutas koloratuurid välja (see muutus 19. sajandil tavaks alates Rossinist). Gaetano Donizetti (1797-1848) tegutses Itaalias, alates 1838 Pariisis ja 1842 Viinis, 1844 vaimuhaige. Üle 70 ooperi. 1831 opera buffa "Armujook", 1835 melodramma tragico "Lucia di Lammermoor" (Walter Scotti romaani alusel), 1840 Pariisi jaoks opéra comique "Rügemenditütar", 1843 Pariisi Itaalia Teatrile "Don Pasquale", mis on viimane stiilipuhas opera buffa. Donizetti stiil on dramaatilisem ja psühholoogilisem kui Rossinil ja Bellinil, ta püüab sulatada numbreid suuremateks läbiva arendusega stseenideks. Veel oopereid: "Maria Stuarda","Anna Bolena", "Lucrezia Borgia" jt. Varane Verdi Verdist tuleb eraldi konspekt. Teema 19. Vene muusika Sissejuhatus
annaabi.ee 
