Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lamatiste küsimused-2- 4 (0)

1 Hindamata
Punktid




Lamatiste profülaktika ja hooldus – küsimused 1. Mis on lamatis?  Lamatis e. Decubitus on lokaalne naha survest põhjustatud naha ja/või nahaaluse koe  kahjustus.  2. Miks lamatis tekib?  Lamatiste tekke peamine põhjus on kudede häiritud vereringe, tekib verevarustus- ja  innervatsioonihäirete tagajärjel. 3. Millise aja jooksul võib lamatis välja kujuneda?  Survemõjutuse tekkeks kulub kaks tundi, mille järel hakkab muutusi tekkima ka tervetes  kudedes. Lamatis tekib alati, kui survemõjutus on kestnud üle kuue tunni. 4. Millistesse keha piirkondadesse tekivad lamatised tavaliselt esimesena? Tavaliselt tekivad lamatised luueendite piirkonnas (kehapiirkonnad, kus luu on nahale  lähedal): kukal,kõrvad, küünarnukid, abaluud, istmik, puusad, põlved, pahkluud ja 
kannad) 5. Kas lamatised võivad valu teha?  Jah 6. Kuidas on piiratud liikumine seotud lamatistega?  Kui inimene on terve päeva voodis või ratastoolis ja ei suuda ilma kõrvaliste abita keha või  jäsemeid liigutada, või ei suuda/ei saa olla teda asetatud õiges asendis, ning nihkub voodis  valesse asendisse: toimub pidev naha hõõrdumine ja lamatiste tekkerisk suureneb. 7. Kuidas on tundlikkushäired (halvatus, ravimid) seotud lamatistega? Lamatisterisk suureneb, kui inimene ei tunne ebamugavust ega valu pikkaajalisel ühes asendis olemisel ega reageeri sellele. Olukorda võib pidada ohtlikuks, kui inimesel esineb pidev  uimasus või muu teadvusehäire, mis vähendab õigeaegselt reageerimist ebamugavustundele. 8. Naha niiskustaseme seosed lamatistega?  Kui inimene higistab palju (riided või voodilinad on pidevalt märjad) või tal esineb uriini- või  roojapidamatus, kasutatakse mähkmeid. 9. Toitumise ja lamatiste seosed?  Risk suureneb, kui inimene ei tabi piisavalt täisväärtuslikku toitu ja seetõttu kaotab kehakaalu.


10. Nimeta lamatistele eriti vastuvõtlikke patsiente!  • Lamavad voodihaiged, vanurid  • Ratastoolis pidevalt ühes asendis istuvad haiged  • Teadvuseta haiged (pole võimelised ise kehaasendit muutma ning puuduvad  iseeneslikud liigutused)  • Halvatud ja jõuetud haiged  • Haiged, kellel on vereringe- ja tundlikkusehäireid  11. Miks on vanurid ohustatud lamatiste tekkele?  Liikumispiirangutega eakatel võib sagedamini esineda isu vähenemist, kognitiivse või  suhtlemisvõimekuse halvenemist, raskusi kehaasendi säilitamisel. 12. Kuhu võivad ratastoolis istuval inimesel lamatised tekkida? Istuval inimesel tekivad lamatised: istmikule, kandadele, päkkadele 13. Mitme tunni järel tuleb patsienti keerata kasutades tavalisi madratseid? Kahe tunni tagant 14. Mitme tunni järel tuleb patsienti keerata kasutades alternatiivseid madratseid (geel 
jmt)?
Nelja tunni tagant 15. Miks peab voodihaige patsient olema kuni 30 kraadise nurgaga istumisasendis?  Hõõrde- ja nihkejõu vähendamiseks 16. Milliseid vahendeid võib kasutada luulistel osadel lamatiste ennetamiseks?  Haavakile, vaht- või hüdrokolloidplaastrited  17. Kuidas väldib jalge alla pandud padi voodihaigel patsiendil lamatisi? Väheneb surve kanna piirkonnale


18. Kas lamatise riskipiirkondades võib teha massaaži, et parandada sealset naha 
vereringet?
Ei 19. Mida õde lamatise juures hindab ja mida hindamine meile annab?  Lamatise mõõtmiseks tuleb teha lamatisest foto või mõõta lamatist ruudukile abil või  haavajoonlauaga. III ja IV astme lamatise olemasolul tuleb mõõta  lamatise sügavus.Lamatise  paranemise tunnused peaksid ilmnema 2 nädala jooksul.Kui ravitulemus puudub tuleb hinnata ravimeetodit 20. Miks on vaja lamatise olemasolu ja seisundit dokumenteerida? Lamatiseastme muutumine tähendab olukorra süvenemist või paranemist, astme määramine ja dokumenteerimine on ajas jälgitav ja sõltuvalt astmest saab valida sobiva hooldus või  ravimeetodi. 21. Kuidas hinnatakse lamatisega kaasnevat valu?  Valu hindamiseks kasutatakse instrumenti patsiendi kognitiivse võimekuse järgi (nt VAS-i skaala, VS või nägudega skaala) 22. Nimeta I astme lamatise tunnused? Lisa juurde pilt!   Mittekahvatuv punetus, tunnusteks terve nahk, piirdunud alal on punetus, mis ei kao. 23. II astme lamatise tunnused? Lisa juurde pilt! Osaline nahakihtide kahjustus, tunnusteks pindmised haavandid või lahtised villid  punakasroosa haavapõhjaga või terve, seroosse või verise koevedelikuga täitunud vill.


24. III astme lamatise tunnused? Lisa juurde pilt!  Täielik nahakihtide kahjustus, mille tunnusteks on: kogu nahakihtide haaratus, rasvkude võib  olla nähtav, lamatis ei ulatu veel luude, kõõluste ega lihasteni. Esineda võib kattu, mis ei  takista lamatisesügavuse hindamist võivad esineda fistulid ja süvendid, mida naha pinnalt ei  näe. 25. IV astme lamatise tunnused? Lisa juurde pilt!  Toimub täielik naha ja nahaaluskoe hävimine. Kogu kude on hävinud. Luud, kõõlused või 
lihased nähtavad,irdunud või kärbunud koeosised. Sageli esineb fistuleid või süvendeid. 26. Kuidas mõõdetakse lamatise sügavust?  Sügavust mõõdetakse vatipulgaga, mis astetatakse haavapõhja kõige sügavamasse kohta. 
Seejärel mõõdetakse joonlauaga. 27. Mis on Bradeni skaala ja kuidas seda kasutatakse?


Bradeni skaala on lamatiste tekkeriski hindamiseks, kus hinnatakse kuute valdkonda 
(välisärritajate tajumine, aktiivsus, liikuvus, toitumine, hõõrdumine, nihkumine). Arvutatakse 
vastavalt skaalale punktid. Mida madalam on punktide summa, seda suurem on patsiendi 
lamatise teke risk 28. Millest sõltub haavahooldusvahendi valik lamatiste sidumisel?  Haavandite astmetest 29. Kuidas seotakse lamatist, millesse on tekkinud sügav fistul (uuris)? Haavand loputatakse füsioloogilise lahusega kas süstla või naiste ühekordse kateetriga  •Fistul ehk uuris tamponeeritakse ehk täidetakse niiske tampooniga lõdvalt mööda                   
haavapõhja  •Haavand kaetakse nahapinnalt imava ja niiskusthoidva haavapadjaga  •Kinnitamiseks kasutatakse nahale sobivat plaastrit või võrksidet  •Vajadusel ümbritsev nahk kreemitatakse 30. Kui sageli vahetatakse haavasidet?  Haavasidet vahetatakse sageli, olenevalt haavaastme raskusest. 31. Kuidas saada aru, et lamatises on tekkinud infektsioon?  Lamatis ei parane, lamatishaavand lõhnab ebameeldivalt, eritise hulk on suurenenud, lamatist  ümbritsev kude on punetav või veritseb, lamatisi põhjal esineb kollane või must nekrootiline  kude, esineb lokaalne hüpertermia või kehatemperatuuri tõus,esineb püsiv valu 32. Mis on eksudaat ja kas selle olemasolu haavandil tähendab põletikku?  Eritis lamatishaavandis, ei tähenda põletikku 33. Kas enne haavakülvi võtmist tohib haava puhastada?  Jah, kraanivee või füsioloogilise lahusega 34. Kas enne haavakülvi võtmist võib lamatishaava puhastada antiseptikumiga?  Ei või 35. Mis on nekrotoomia ja mis on selle eesmärk?  Nekrektoomia tähendab surnud, vigastatud või nakatunud kudede eemaldamist lamatisest, et  tõhustada lamatise paranemist, säilitada elus kude ja vähendada infektsiooni riski. 36. Mis astme lamatisega on tegu? 3


37. Mis astme lamatisega on tegu? 2
Lamatiste küsimused-2- 4 #1 Lamatiste küsimused-2- 4 #2 Lamatiste küsimused-2- 4 #3 Lamatiste küsimused-2- 4 #4 Lamatiste küsimused-2- 4 #5 Lamatiste küsimused-2- 4 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor natalka20 Õppematerjali autor
küsimused ja vastused lamatiste kohta

Sarnased õppematerjalid

Lamatiste küsimused
6
docx

Lamatiste küsimused

Lamatiste profülaktika ja hooldus – küsimused 1. Mis on lamatis? Lamatis on lokaalne naha ja/või nahaaluskoe kahjustus. 2. Miks lamatis tekib? Patsiendi pikaajaline liikumatus voodihaiguse, operatsiooni või pika protseduuri tõttu; halb hügieen ja liigne niiskus: higistamine, uriini- ja/ või roojapidamatus; naha hõõrdumine vastu aluspinda või liiga intensiivne masseerimine. Patsientil peaks iga 2-3 tunni järel asendit muutma. 3. Millise aja jooksul võib lamatis välja kujuneda? Kui inimene on olnud samas asendis üle 2-3 tunni. 4. Millistesse keha piirkondadesse tekivad lamatised tavaliselt esimesena? Lamatised tekivad piirkonda, kus on surve tugevam ja luu nahale lähedal. Istmikule, kandadele, päkkadele, kuklale, abaluudele, küünarnukkidele, põskedele, puusadele, rinnale jne. 5. Kas lamatised võivad valu teha? Lamatised on tihti valulikud. 6. Kuidas on piiratud liikumine seotud lamatistega?

Riski- ja ohuõpetus
KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede

Õenduse alused
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend ­ medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l

Neuroloogia
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
63
doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka

Õenduse alused
Terve naine
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun