Lamatiste küsimused-2- 4 (0)
Lamatiste profülaktika ja hooldus – küsimused
1. Mis on lamatis?
Lamatis e. Decubitus on lokaalne naha survest põhjustatud naha ja/või nahaaluse koe
kahjustus.
2. Miks lamatis tekib?
Lamatiste tekke peamine põhjus on kudede häiritud vereringe, tekib verevarustus- ja
innervatsioonihäirete tagajärjel.
3. Millise aja jooksul võib lamatis välja kujuneda?
Survemõjutuse tekkeks kulub kaks tundi, mille järel hakkab muutusi tekkima ka tervetes
kudedes. Lamatis tekib alati, kui survemõjutus on kestnud üle kuue tunni.
4. Millistesse keha piirkondadesse tekivad lamatised tavaliselt esimesena?
Tavaliselt tekivad lamatised luueendite piirkonnas (kehapiirkonnad, kus luu on nahale
lähedal): kukal,kõrvad, küünarnukid, abaluud, istmik, puusad, põlved, pahkluud ja
kannad)
5. Kas lamatised võivad valu teha?
Jah
6. Kuidas on piiratud liikumine seotud lamatistega?
Kui inimene on terve päeva voodis või ratastoolis ja ei suuda ilma kõrvaliste abita keha või
jäsemeid liigutada, või ei suuda/ei saa olla teda asetatud õiges asendis, ning nihkub voodis
valesse asendisse: toimub pidev naha hõõrdumine ja lamatiste tekkerisk suureneb.
7. Kuidas on tundlikkushäired (halvatus, ravimid) seotud lamatistega?
Lamatisterisk suureneb, kui inimene ei tunne ebamugavust ega valu pikkaajalisel ühes asendis
olemisel ega reageeri sellele. Olukorda võib pidada ohtlikuks, kui inimesel esineb pidev
uimasus või muu teadvusehäire, mis vähendab õigeaegselt reageerimist ebamugavustundele.
8. Naha niiskustaseme seosed lamatistega?
Kui inimene higistab palju (riided või voodilinad on pidevalt märjad) või tal esineb uriini- või
roojapidamatus, kasutatakse mähkmeid.
9. Toitumise ja lamatiste seosed?
Risk suureneb, kui inimene ei tabi piisavalt täisväärtuslikku toitu ja seetõttu kaotab kehakaalu.
10. Nimeta lamatistele eriti vastuvõtlikke patsiente!
•
Lamavad voodihaiged, vanurid
•
Ratastoolis pidevalt ühes asendis istuvad haiged
•
Teadvuseta haiged (pole võimelised ise kehaasendit muutma ning puuduvad
iseeneslikud liigutused)
•
Halvatud ja jõuetud haiged
•
Haiged, kellel on vereringe- ja tundlikkusehäireid
11. Miks on vanurid ohustatud lamatiste tekkele?
Liikumispiirangutega eakatel võib sagedamini esineda isu vähenemist, kognitiivse või
suhtlemisvõimekuse halvenemist, raskusi kehaasendi säilitamisel.
12. Kuhu võivad ratastoolis istuval inimesel lamatised tekkida?
Istuval inimesel tekivad lamatised: istmikule, kandadele, päkkadele
13. Mitme tunni järel tuleb patsienti keerata kasutades tavalisi madratseid?
Kahe tunni tagant
14. Mitme tunni järel tuleb patsienti keerata kasutades alternatiivseid madratseid (geel
jmt)?
Nelja tunni tagant
15. Miks peab voodihaige patsient olema kuni 30 kraadise nurgaga istumisasendis?
Hõõrde- ja nihkejõu vähendamiseks
16. Milliseid vahendeid võib kasutada luulistel osadel lamatiste ennetamiseks?
Haavakile, vaht- või hüdrokolloidplaastrited
17. Kuidas väldib jalge alla pandud padi voodihaigel patsiendil lamatisi?
Väheneb surve kanna piirkonnale
18. Kas lamatise riskipiirkondades võib teha massaaži, et parandada sealset naha
vereringet?
Ei
19. Mida õde lamatise juures hindab ja mida hindamine meile annab?
Lamatise mõõtmiseks tuleb teha lamatisest foto või mõõta lamatist ruudukile abil või
haavajoonlauaga. III ja IV astme lamatise olemasolul tuleb mõõta lamatise sügavus.Lamatise
paranemise tunnused peaksid ilmnema 2 nädala jooksul.Kui ravitulemus puudub tuleb hinnata
ravimeetodit
20. Miks on vaja lamatise olemasolu ja seisundit dokumenteerida?
Lamatiseastme muutumine tähendab olukorra süvenemist või paranemist, astme määramine ja
dokumenteerimine on ajas jälgitav ja sõltuvalt astmest saab valida sobiva hooldus või
ravimeetodi.
21. Kuidas hinnatakse lamatisega kaasnevat valu?
Valu hindamiseks kasutatakse instrumenti patsiendi kognitiivse võimekuse järgi (nt VAS-i
skaala, VS või nägudega skaala)
22. Nimeta I astme lamatise tunnused? Lisa juurde pilt!
Mittekahvatuv punetus, tunnusteks terve nahk, piirdunud alal on punetus, mis ei kao.
23. II astme lamatise tunnused? Lisa juurde pilt!
Osaline nahakihtide kahjustus, tunnusteks pindmised haavandid või lahtised villid
punakasroosa haavapõhjaga või terve, seroosse või verise koevedelikuga täitunud vill.
24. III astme lamatise tunnused? Lisa juurde pilt!
Täielik nahakihtide kahjustus, mille tunnusteks on: kogu nahakihtide haaratus, rasvkude võib
olla nähtav, lamatis ei ulatu veel luude, kõõluste ega lihasteni. Esineda võib kattu, mis ei
takista lamatisesügavuse hindamist võivad esineda fistulid ja süvendid, mida naha pinnalt ei
näe.
25. IV astme lamatise tunnused? Lisa juurde pilt!
Toimub täielik naha ja nahaaluskoe hävimine. Kogu kude on hävinud. Luud, kõõlused või
lihased nähtavad,irdunud või kärbunud koeosised. Sageli esineb fistuleid või süvendeid.
26. Kuidas mõõdetakse lamatise sügavust?
Sügavust mõõdetakse vatipulgaga, mis astetatakse haavapõhja kõige sügavamasse kohta.
Seejärel mõõdetakse joonlauaga.
27. Mis on Bradeni skaala ja kuidas seda kasutatakse?
Bradeni skaala on lamatiste tekkeriski hindamiseks, kus hinnatakse kuute valdkonda
(välisärritajate tajumine, aktiivsus, liikuvus, toitumine, hõõrdumine, nihkumine). Arvutatakse
vastavalt skaalale punktid. Mida madalam on punktide summa, seda suurem on patsiendi
lamatise teke risk
28. Millest sõltub haavahooldusvahendi valik lamatiste sidumisel?
Haavandite astmetest
29. Kuidas seotakse lamatist, millesse on tekkinud sügav fistul (uuris)?
Haavand loputatakse füsioloogilise lahusega kas süstla või naiste ühekordse kateetriga
•Fistul ehk uuris tamponeeritakse ehk täidetakse niiske tampooniga lõdvalt mööda
haavapõhja
•Haavand kaetakse nahapinnalt imava ja niiskusthoidva haavapadjaga
•Kinnitamiseks kasutatakse nahale sobivat plaastrit või võrksidet
•Vajadusel ümbritsev nahk kreemitatakse
30. Kui sageli vahetatakse haavasidet?
Haavasidet vahetatakse sageli, olenevalt haavaastme raskusest.
31. Kuidas saada aru, et lamatises on tekkinud infektsioon?
Lamatis ei parane, lamatishaavand lõhnab ebameeldivalt, eritise hulk on suurenenud, lamatist
ümbritsev kude on punetav või veritseb, lamatisi põhjal esineb kollane või must nekrootiline
kude, esineb lokaalne hüpertermia või kehatemperatuuri tõus,esineb püsiv valu
32. Mis on eksudaat ja kas selle olemasolu haavandil tähendab põletikku?
Eritis lamatishaavandis, ei tähenda põletikku
33. Kas enne haavakülvi võtmist tohib haava puhastada?
Jah, kraanivee või füsioloogilise lahusega
34. Kas enne haavakülvi võtmist võib lamatishaava puhastada antiseptikumiga?
Ei või
35. Mis on nekrotoomia ja mis on selle eesmärk?
Nekrektoomia tähendab surnud, vigastatud või nakatunud kudede eemaldamist lamatisest, et
tõhustada lamatise paranemist, säilitada elus kude ja vähendada infektsiooni riski.
36. Mis astme lamatisega on tegu? 3
37. Mis astme lamatisega on tegu? 2
küsimused ja vastused lamatiste kohta
Sarnased õppematerjalid
6
docx
Lamatiste küsimused
Lamatiste profülaktika ja hooldus – küsimused
1. Mis on lamatis?
Lamatis on lokaalne naha ja/või nahaaluskoe kahjustus.
2. Miks lamatis tekib?
Patsiendi pikaajaline liikumatus voodihaiguse, operatsiooni või pika protseduuri tõttu; halb
hügieen ja liigne niiskus: higistamine, uriini- ja/ või roojapidamatus; naha hõõrdumine vastu
aluspinda või liiga intensiivne masseerimine. Patsientil peaks iga 2-3 tunni järel asendit
muutma.
3. Millise aja jooksul võib lamatis välja kujuneda?
Kui inimene on olnud samas asendis üle 2-3 tunni.
4. Millistesse keha piirkondadesse tekivad lamatised tavaliselt esimesena?
Lamatised tekivad piirkonda, kus on surve tugevam ja luu nahale lähedal. Istmikule,
kandadele, päkkadele, kuklale, abaluudele, küünarnukkidele, põskedele, puusadele, rinnale
jne.
5. Kas lamatised võivad valu teha?
Lamatised on tihti valulikud.
6. Kuidas on piiratud liikumine seotud lamatistega?
41
pdf
KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov
KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele
Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia
1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi.
Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine
läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist
ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne
puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia
limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti
söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Erakorralise meditsiini
tehniku käsiraamat
Toimetaja Raul Adlas
Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast,
Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus
Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard,
Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild,
Katrin Koort, Raul Adlas
Tallinn 2013
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud)
ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)
Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst
Koostajad:
A
60
docx
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev
õendusabi laste lasteintensiivravi osakond
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev
õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas
KOKKUVÕTE
Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel,
ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli
lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi
osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse
intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis
lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi
osakonnas?
Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi
osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede
33
doc
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
NEUROLOOGIA
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG
Eksamiks vaata selle järgi!!!
1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired
Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja
täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju
kaalust.
Närvisüsteemi ontogenees (areng) :
18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm:
ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu
närvisüsteem.
21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti
neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne
osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks.
36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk
basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem.
3. fetaalkuu l
63
doc
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
Loengukonspekt
Õppejõud: Kristi Voll
Olesja Zeel
Ulvi Jõgi
Tallinn 2009
AJALUGU
Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat
infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus
õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%,
seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et
selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati
desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib
pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks.
Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
67
doc
Terve naine
TERVE NAINE
KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I
KURSUSE TUDENGITELE
KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL
TARTU 2006
1
Sisukord:
1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus
2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia
3. Seksuaalfüsioloogia
4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja
kontratseptsioon
5. Raseduse füsioloogia
6. Raseduse diagnoosimine
7. Raseduse kulu jälgimine
8. Normaalne sünnitus
9. Vastsündinu
10.Sünnitusjärgne periood
2
I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus.
Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt:
1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni
2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon
3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani
4.
139
pdf
Spordi üldained 1.tase
TREENERITE TASEMEKOOLITUS
SPORDI ÜLDAINED · I TASE
BIOLOOGIA
FÜSIOLOOGIA
MEDITSIIN
PEDAGOOGIKA
PSÜHHOLOOGIA
ÜLDTEADMISED
TREENERITE TASEMEKOOLITUS
SPORDI ÜLDAINED
I TASE
2008
Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni-
süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp.
Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku
arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte-
saadav haridussüsteem" raames.
Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava-
dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel.
Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid