" Alliksaar rõhutas : esiteks et luule peab olema konkreetne. Teiseks - luuletuses, ühes konkreetses luuletuses, tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat. Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist, tuulest, lainest, paadist, aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus. Ta otsis kõikjalt paradokse nii luulest, filosoofiast kui ka olmest. Ta ei sallinud luules halinat ja lalinat, oma isiklike tunnete mõõdutundetud eksponeerimist ja paisutamist. Alliksaar oli tänu oma raskele elule saanud palju mõjutust vangilaagritest ja võõrvõimu poolt tagakiusamisest, kuid siiski nagu eelpool mainitud ei sallinud ta halinat ja isiklike tunnete esile tõstmist, vaid vastupidi ta sai tänu enda raskele elule hoopis kingituseks sellised elluvaated, mis tegid temast inimese kes ta oli. " Nimetu saar " - (näidend) 1966
vaid aastatepikkuse kannatuse ning meditatsiooni viljana. Terve elu rasket tööd ja kannatusi tagab selle, et võite surra eakalt ning Teie hing saab õndsaks. 1 Teine võimalus on surra haiguse läbi ja see on ka väga paljude inimeste surma põhjuseks. Suur osa inimesi on sunnitud planeeritud lõppvaatuses muudatusi tegema - ei mingit lastelaste rõõmsat lalinat ja õdusat pensionipõlve. Selle asemel hoopis täiesti teenimata tunduv ja sageli ka piinarikas vaevlemine haiglas või mootori väljalülitumine kõige ebasobivamal hetkel. Kahjuks ei mõista inimesed, et tegelikult on ju nemad ise selleks, mis tervist seespoolt õõnestab (suitsetamine, liigsöömine, -joomine jms). Üksnes keha ja hinge harmooniline koostöö suudab inimesest haigused eemal hoida. Kolmas võimalus surra on õnnetusjuhtumi läbi. Õnnetusjuhtum on kõikidest
“ Alliksaar rõhutas : esiteks – et luule peab olema konkreetne Teiseks- luuletuses,ühes konkreetses luuletuses,tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat.Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist,tuulest,lainest,paadist,aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus.Ta otsis kõikjalt paradokse – nii luulest,filosoofiast kui ka olmest. Mitte üks põprm ei sallinud ta luules halinat ja lalinat ,oma isiklike tunnete mõõdutundetud eksponeerimist ja paisutamist. Alliksaar oli tänu oma raskele elule saanud palju mõjutust vangilaagritest ja võõrvõimu poolt tagakiusamisest ,kuid siiski nagu eelpool mainitud ei sallinud ta halinat ja isiklike tunnete esile tõstmist, vaid vastupidi ta sai tänu enda raskele elule hoopis kingituseks sellised elluvaated ,mis tegid temast inimese kes ta oli. Jäin rahule ,et sain enda luuleanalüüsi teemaks just Artur
omandamise perioodil? Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid moodustatakse juhuslikult, otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole, kuid laps harjub kuulama oma häälitsusi ja tunnetama keele asendit. Llaps kasutab koogamist kontaksti saavutamiseks täiskasvanuga ja väljendab sellega oma emotsionaalset heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks. Lalina funktsiooniks on silbimoodustusmehhanimi kujunemine. laps õpib moodustama väiksemaid segmente, millest koosneb suuline kõne. Lalinat iseloomustab muutuv intonatsioon: laps muudab tämbrit, tooni kõrgust. lalin on geneetiliselt programmeeitud, ka kurdid lapsed hakkavad lalisema, kuid nende lain hiljem hääbub. Lalin puudub või on vaene motoorse alaalia diagnoosiga lastel. Vaimse
Dadaistid üritasid inimesi veelgi rohkem üles raputada ja sokeerida, nende stiil oli keskendumine absurdsusele ja keeleliselt väärtusetute asjade väärtustamisele. Nende eesmärk oli: kui ekspressionistid tahtsid kodanlikku kultuuri ümberehitada, dadaistid tahtsid seda välja naerda, irvitada, mõnitada. Seeläbi ka igasugused konventsioonid läbi lõigata. Iroonia, nali, absurd, keelelised ekspreimendid. Kust on pärit sõna Dadaism? Sõnast dada. Prantsuse keeles markeerib see laste lalinat. Dadaistid tahtsid ka uuesti kõnelema õppida, kasutasid ka uusi kõnevahendeid. Hugo Ball: Karawane See võiks olla araabia keele kõla üleskirjutamine nii et sellest keelest aru ei saa. Foneetiline vahend. Häälikutele on uus väärtus antud. Hans Arp: Opus Null Ühendatakse elemendid, mida reeglite järgi ühendada ei tohiks. Võõritlusefekt.
Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara. Räägi grammatiliselt õigesti (kaan elab järvemudas, poti peal käib kaas mitte kaan jne). Leia iga päev aega lapsega koos mängida. Seejuures on oluline vaikne ümbrus, sest väike laps ei suuda eristada olulisi helisid vähemolulistest taustahelidest. Tal on raske või lausa võimatu kuulda hoolega sinu kõnet (täpseid häälikuid) või oma lalinat, kui samal ajal mängib teler, raadio või mänguasjade seas on mitmeid laulvaid-kisavaid patareidega mänguasju, mis sageli ja läbisegi häält teevad. Lapsega mängides kommenteeri mängu. Jälgi lapse tähelepanukeset ja räägi just sellest, mida laps parajasti teeb või vaatab. Vaadake koos lapsega raamatuid. Jälgi, mida laps vaatab, jutusta sellest, vaata raamatut lapse tempos. Kui laps jätab ühe lehe vahele või liigub tagasi eelmisele lehele, siis tee seda, mine
· Erinevad tekkepõhjuste teooriad · Francesca Happe, Uta Frith jt. Keel ja kommunikatsioon varases eas Tavaarenguga laps Autismihäirega laps 2k koogamine ? 6k vastastikused häälitsused Nutt raskesti interpreteeritav 8k silplalin, zestid Vähe lalinat 18k 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat 24k 3-5 sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu Üksikud sõnad, karjumine 36k ~1000 sõna, küsija/suhtleja Sõnavara piiratud, konkreetne 48k laused, teemad, kohandab keelt Sõnakombinatsioone vähe, kajafraasid 60k kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Vähe lauseid, ehholaalia Käitumis- ja tundeeluhäired
siis nad kipuvd tegema vigu. Keele arengu teooriad · Laps omandab emakeele fonoloogia, ta on õppinud kasutama gramatilisis morfeeme, moodustama deklaratiiv lauseid, esitama küsilauseid ning esitusi · KINNITAMISE JA JÄLJENDAMISE TÄHTSUS Skinner väitis, et lapsed õpivad keelt kasutama, sest täiskasvanud kinnitavad lapse õiget keele kasutust. Beebide koogamist ja lalinat vormistatakse täiskasvanute poolt järk järgult terviklikeks sõnadeks ja premeerides last tegelikule sõnale sarnasemate häälitsuste eest. · TÄISKASVANU - LAPS KÕNE interaktsioonide neljas seisukoht käsitleb täiskasvanu ja lapse kõneuuringuid. 1960-ndatel valitsenud seisukoha järgi peeti kõnet täiskasvanu ja lapse vahel sarnaseks täiskasvanute vahelise kõnega. Pärast seda hakkas ilmuma empiirilisi
Tavaarenguga laps: · 2k koogamine · 6k vastastikused häälitsused · 8k silplalin, zestid · 18k 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat · 24k 3-5sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu · 36k ~1000 sõna, küsija/suhtleja · 48k laused, teemad, kohandab keelt · 60k kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Autismihäirega laps : · ? · Nutt raskesti interpreteeritav · Vähe lalinat · Üksikud sõnad, karjumine · Sõnavara piiratud, konkreetne · Sõnakombinatsioone vähe, kajafraasid · Vähe lauseid, ehholaalia Käitumis- ja tundeelu häired. Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused: Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid
· See näitab lapsele, et sa kuulad teda ja et sulle meeldivad tema häälitsused. · Jätka uue lausega. Lause lõpus oota ära lapse vastus. UURINGUTE ANDMETEL mõjutab iga päev kuuldavate sõnade hulk tulevikus lapse intelligentsust, sotsiaalseid oskusi ja õpitulemusi. Andes lapsele märku, et sa kuulad teda ning et kuuldu sulle meeldib, arendad tema keeleoskust ja toetad eneseusaldust. LINDISTATUD HÄÄLED · Lindista lapse lalinat või kasuta imikutele mõeldud muusikaga plaate või kassette. · Mängi lindistatu talle ette ja jälgi lapse reaktsioone. · Kas laps satub kuuldust elevusse? Kas ta püüab lindihäälele vastata? · Kui lapsele meeldib lindistatud helisid kuulata, katseta ka teiste häälte, näiteks loodushäältega. UURINGUTE ANDMETEL suudavad imikud juba neli päeva pärast sündi eristada üht keelt teisest ning oskavad üsna peagi eristada olulisi sõnu .
Nt kui mingit keelt ei taha õppida, siis on raske õpetada/lapsel õppida ka. Tihti ei saa lapsed aru, miks neile on vaja seda kõike õppida. Seega tuleb lapsele seletada, miks midagi õppides vaja on. (Tuua seda elulisust sisse). Vaja-motiivi jaoks ongi vaja aru saada, milleks seda mulle/õpilsele vaja on! Väidetaks, et kõnetaju areneb enne kui artikuleerimine. Aga mis sellele arusaamisele eelneb. Kõne mõistmise eeldused omnadab laps oma kisa /lalinat tajudes. Sest kisa/lalin väljendab emotsioone. Alateadlikult salvetsab ta oma liigutused ja selle mis tal samal ajal kõrva jõuab. Ta hakkab ise oma häälitsusi tajuma. Tajudes algul oma häälitsusi ja siis teiste kõnet, siis laps ebateadlikult salvestab vastava keele olulised tunnused. (Mis on seotud rõhuga, vältega jne Hiljem kõne arendendes saab neile toetudes ära tunda kellegi juttu jne.). Sensoorne abstraktsioon?? Mis see on? KÕNETAJU TEOORIAD
annaabi.ee 
