Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade kasutamine on pika arengu tulemus: objekti eristamine, kuulmine sõna, lalin (kõnemotoorika), seosed: sõna- objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste
sisemaal lõunaosas (et.wikipedia.org). Katta nägu sarnaneb kassi omaga, keha on halli- valge kirjuline ning neil on kohev halli-mustavöödiline püstsaba. Nad on ebatavalised, sest on aktiivsed päeval ja toituvad maapinnal lehtedest ja puuviljadest. Kasvavad koos sabaga kuni 1 m pikkuseks ja elavad 20- pealistes karjades (Burnie 2003: 242). Hiidgalaago Hiidgalaago pesitseb Lõuna- ja Ida Aafrikas. Oma koheva saba ja imiku lalina sarnase häälitsusega meenutab oravat. Toitub öösiti. Kasutab oma teravat haistmismeelt putukate, puuviljade ja puust nõrguvate mahlade leidmiseks. Koos sabaga kuni 95 cm pikkune (Burnie 2003: 242). Kääbusmarmosett Kääbusmarmosett on marmosettidest ja lakkahvidest väikseim liik: koos sabaga kuni 35 cm pikkune ning ühtlasi ka kõige pisem primaat Ameerikas. Kollakad jäsemed ja hallikaspruun karvkate aitab tal okste vahel märkamatuks jääda. Toituvad päeval, süües
kokku puutub. Seejärel hakkab see võime kaduma. Kõne areng ei seisne mitte uute foneemide omandamises, vaid laps laps jätab järk-järgult oma repertuaarist välja need foneemid, mida tema emakeeles ei esine. Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. Esimese eluaasta lõpul reageerib laps oma nimele ning mõistab mõne sõna ja fraasi tähendust. Ta väljendab ennast lalina, zestide ja üksikute sõnade abil. 1-2 aastaste kõne areng Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005)
Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid moodustatakse juhuslikult, otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole, kuid laps harjub kuulama oma häälitsusi ja tunnetama keele asendit. Llaps kasutab koogamist kontaksti saavutamiseks täiskasvanuga ja väljendab sellega oma emotsionaalset heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks. Lalina funktsiooniks on silbimoodustusmehhanimi kujunemine. laps õpib moodustama väiksemaid segmente, millest koosneb suuline kõne. Lalinat iseloomustab muutuv intonatsioon: laps muudab tämbrit, tooni kõrgust. lalin on geneetiliselt programmeeitud, ka kurdid lapsed hakkavad lalisema, kuid nende lain hiljem hääbub. Lalin puudub või on vaene motoorse alaalia diagnoosiga lastel. Vaimse alaarenguga lastel lalin hilineb
Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. 9-12 kuu vanuse lapse lalin meenutab täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid: laps justkui juutustaks midagi, küsiks, käseks jne. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. Laps omandab kogu häälikute repertuaari. Esimesed sõnad (12.elukuul) Sõnal on kindel tähendus ja seda kasutatakse suhtlemiseks. Alguses kombineerib laps häälituste ahelates lalina üksikute sõnadega. (ema ja aitäh, koduloomade nimed, asjade inimese kohta, pereliikmete, toidu ainete, kehaosade ja riiete nimetused). Ta ütleb esimese sõna siis, kui saab aru juba 20-30 sõnast. Ühesõnalise lausungite period (12.elukuul) Ühe sõna abil annab laps edasi terve fraasi või lausungi sisu. Aktiivne ja passiivne sõnavara. Lapse sõnavara kasvab kiiresti : - kui 18. kuul on lapse sõnavaras 20 sõna, - 24. kuul 250 sõna, - 30. kuul juba 500 sõna.
Biheivioristid on enam huvi tundnud kõneloome vastu, kõne mõistmist on uuritud vähem. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus, modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Nativistliku teooria esindajateks on mitmed muutegrammatika pooldajad, sh. N. Chomsky ja E. Lenneberg. Vastavalt teooriale on kõne baas bioloogilist päritolu ja ei ole lapse kogemustest sõltuv. Põhjenduseks tuuakse lapse esimeste kõnehäälikute sarnasus, sõltumata keelest, lalina ühetaolisus kõigil lastel, ühesõnalause ja esimeste kahesõnaliste struktuuride kasutusele võtmine ligikaudu ühes ja samas vanuses jne. Seega selgituse rõhuasetus on kõikide laste kõnearengu sarnasusel. Erinevalt biheivioristidest pööratakse enam tähelepanu sellele, kuidas laps mõistab kõnet. Nativistliku teooria järgi on lapsel siiski vaja ka õppida — omandada emakeele muutereeglid, et moodustada pindstruktuuri lauseid. Kuid ka see seostatakse aju küpsemisega
Kuulamisoskus on keelekasutuse esimene oskus. On oluline, et kuulamisoskus kujundataks enne seda, kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni. Kuulamise kolm liiki: 1) nautiv kuulamine 2) tähelepanelik kuulamine 3) kriitiline kuulamine Teisel elukuul hakkab laps pöörama pead hääle suunas. Kolmekuuselt kuulab ta oma häälitsusi. 6-7kuusetel on helitundlikkuse aeg, siis on ta tähelepanelik kõikide häälte suhtes. Ta hakkab oma lalina abil vestlema täiskasvanuga. 1aastasel esimesed tähendusega sõnad. 3aastased tajuvad rütmi ja riimi. 4aastaste puhul võiks esitada jutu kohta küsimusi, kus lapsed peavad otsima seoseid ja põhjendusi tegelaste käitumisele 13. Grammatika sisu koolieelses eas 14. Grammatika omandamise võtted 15. Tekstiloome (seotud kõne) esmaste oskuste ja rollisuhete arendamine. Sõnavara ja sõnaloome oskuse arendamine. 16. Ümberjutustamine
lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed kahte koogamiselementi omavahel ühendama ja jõuavad lalina etappi. Nüüd toovad lapsed kuuldavale justkui silpe, mis hakkavad järjest enam meenutama laste kõnekeskkonnas kasutatavaid silpe. Esimese eluaasta lõpus hakkavad lapsed mõistma lihtsamat neile suunatud kõnet, orienteerudes küll suurel määral situatsioonile ja mitteverbaalsetele vahenditele. Enamasti ütlevad lapsed oma esimesed päris sõnad ka esimese eluaasta lõpus. ➧Objektidega tegutsemine. Kui lapsed on omandanud haaramisliigutuse, hakkavad nad esemetega
o Mõiste kitsus- "poeg" isa kohta ei käi. Omaette probleem on lapsed, kes kasvanud loomade keskel o 30.-ndail Koort ja Saareste avastasid 7-8aastas lapse, kes ei osanud rääkida o Singh- uuris Indias lapsi, kes kasvanud huntide juures. 2a. ja 7a. lapsed kõnekeelt ei omandanud kunagi. Artikulatsiooni kujunemine. 1. Varajase vokalisatsiooni tase 1-4 kuud -kisa, koogamine 2. Lalina periood 3-15 kuud 3. Esimesed teadlikud kõne häälikud 11-18 kuud -labiaalid p, m, v -eeshäälikud t, n -lahtine silp ma-pa 4. Süstemaatiline kõne häälikute omand. 18-50 kuud "Lapsekõne" meelisreeglid: -esi-või lõpukonsonandi kadu -sõnade redutseerimine -silpide ümberpaigutamine -palatalisatsioon 5. Artikulatsiooniharjumuste stabilis
fookusest välja. Metatunnetus Eakaaslastest madalamal tasemel, kuid kohasel õpetamisel on arendatav. Vaegkuuljatest laste areng - Motoorne areng võib mõnevõrra hilistuda. - Osa lapsi õpivad oma kuulmisjääki ise kasutama, kuid enamikku tuleb selleks õpetada. - Kuulmisaistingute ebatäpsus häirib tajude arengut. Alla 3a lapses tekitavad helid pigem segadust (laps on rahutu, kergesti ärrituv), sest ei seostu nägemise ja kuulmise teel saadud info. - Lalina järgselt kujunevad sõnad, mis kipuvad olema algvormis, kõnet võib olla palju, kuid see on ebaselge ja mitte grammatiline. - Alates 4a (sobiva abi korral) on areng selgelt erinev kurdi lapse arengust, sarnanedes tavalapsele. - Kognitiivne areng sõltub sellest, kuivõrd kasutab kuulmisjääki ja teisi meeli. See omakorda sõltub vaimsest potentsiaalist ja õpetamisest. Põhjused Anatoomia/füsioloogia - Kesk- ja sisekõrva struktuuride vaegareng