preioodidega, mille käigus domineerivad aeroovsed protsessid (Kotzamanidis jt.,1999; Norkowski, 2002). VO2max tase ja hapniku tarbimine mängu kestel näitavad, et energiatootmise aeroobsed mehhanismid on käsipallimängus olulised, kuna sel ajal toimub organismi ettevalmistamine järgnevaks kiireks ja jõuliseks tegevuseks. Mängu kestel intensiivsete korduvate liigutuste ning laktaadi kuhjumise suhteliselt madal tase näitab ,et anaeroobne laktaatne energiatootmise mehhanism ei ole käsipallimängus esmatähtis. See aktiveerub põhiliselt mängu alguses ning asendub järk-järgult aeroobsete mehhanismidega (Kotzamanidis jt.,1999). Kõrget aeroobset võimekust peetakse üheks fundamentaalseks osaks käsipallis. Pidev SLS'i mõõtmine annab võimaluse analüüsida, millised on füsioloogilised nõudmised vahelduva intensiivsusega spordialadel. Manchado ja Plateni (2011) teostatud
süsivesikud valgud rasvad Anaeroobsed energiatootmised mehhanismid: laktaatsed- laktaadi juuresolekul alaktaatsed- laktaadi juuresolekuta Aeroobne energiatootmine: SV- intensiivsuse kasvades Rasvad- madalal intensiivsusel 7 Aeroobsete protsesside täielikuks töösse rakendumise ajaks 3-5 min Vajalik O2 piisav olemasolu Anaeroobne laktaatne Energia tootmine süsivesikutest- piimhappe kuhjumine Anaeroobne alaktaatne Energiaallikaks on kreatiinfosfaat Võimalik töötada väga kõrge intensiivsusega kuid lühidalt (8sek.) Laktaati ei teki Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus!
Seejärel on vaja ATP varud taastada. Kuigi ATP sisaldus rakkudes on väike, kompenseerib seda 7 pidev taastootmine teistest energiarikastest ainetest: rasvadest, süsivesikutest (vabast glükoosist või organismi savestunud glükogeenist) ja kreatiinfosfaadist (KrP). (Jalak, Lusmägi 2010) (vt tabel 2) Vastavalt kasutatavale energiaallikale eristatakse kolme energiatootmismehhanismi: aeroobne, anaeroobne laktaatne ja anaeroobne alaktaatne tee (Jürimäe, Mäestu 2011). Tabel 2. Energeetiliste substraatide iseloomustus Substraat Energiaproduktsioon Varud Produktsiooni kiirus ATP Anaeroobne alaktaatne Väga piiratud Maksimaalne KrP Anaeroone alaktaatne Väga piiratud Väga kiire Glükogeen Anaeroobne laktaatne Piiratud Kiire
1) ATP-PCr süsteem +: ATP resüntees toimub kiirelt ja tekib palju ATP molekule, ei teki laguprodukte, saab toimida anaeroobselt, ei vaja midagi lisaks -: lühiajaline (10-15sek), väike hapnikuvõlg (alaktaatne – hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks) 2) Glükolüüs – lihaste glükogeenist 1O2mõjul 3ATP’d, maksa omast 2ATP’d. +: energiat saab suht ruttu, anaeroobne, energiat palju (3-4min) -: piimhappe teke, vähe ATP molekule, süsivesikute kulu suur, hapnikuvõlg suur (laktaatne) - max on 20L – likvideeritakse peale töö lõppemist 3) Oksüdatiivne (Tsitraadi e. Krebsi tsükkel) toimub mitokondrites O2 osavõtul +: kahjulikke laguprodukte ei teki (ainult H2o ja CO2), tekib rohkem ATP molekule (36), efektiivne, kasutab kõiki toitaineid (valgud, rasvad, süsivesikud) -: väga aeglane protsess, vajab hapnikku, sõltub organismi o2 tarbimise võimest Dünaamiline töö Töö kestvus < 3 min o Skeletilihaste omadused Töö kestvus 3 - 10 min
Aeroobne Oksüdatiivne 28,0-35,0 140-160 1,5-2,0x Üle 40 min fosforüleerimine Aeroobne- Oksüdatiivne anaeroobne fosforüleerimine 35,0-42,0 160-180 2,0-6,0x 5-40 min + glükolüütiline fosforüülimine Anaeroobne- Glükolüütiline 42,0 180-200 >6x 30s- 5 min laktaatne fosforüülimine Laktaatne Kreatiinfosfaadi - 150-170 2-3x Kuni 10 s mehhanism Kõigepealt vaatleme hästi lihtsustatult, kuidas toimib aeroobne energiatootmismehhanism. Kolm süsteemi on rakendatud selleks, et hapnik jõuaks õhust lihaskiududesse. Esimene on respiratoorne süsteem. Kõigepealt hingatakse hapnikku sisaldav õhk kopsudesse. Ligikaudu 21% õhust moodustub hapnik. Pärast õhu kopsudesse ehk tsirkulatoorne süsteem kannab
suureneb mitokondrite arv ja maht; • suureneb oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus; • kiireneb laktaadi tööaegse eemaldamise võime; • suureneb rasvade kasutamine energiaallikana; • tõuseb müoglobiini hulk; • suureneb südamelöögimaht; • mõjustatakse aeglasi, väsimusele resistentseid lihaskiude. 3. Viige vastavusse vastupidavuse liigid ja neile omased energiatootmise liigid. Anaeroobne alaktaatne - Alaktaatne kiiruslik vastupidavus ja kiirus Anaeroobne laktaatne- Laktaatne kiiruslik vastupidavus Maksimaalne O2 tarbimine- Maksimaalne vastu pidavus Anaeroobne lävi -Tempovastupidavus Aeroobne lävi -Baasvastupidavus 4. Püüdke eristada ekstensiivset ja intensiivset intervallmeetodit. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng tagatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segarežiimi mõjustamine ekstensiivse intervall meetodi, ning anaeroobne glükolüütiline režiim intensiivse intervallmeetodi ja kordus meetodi kasutamisega. 5
pidavuseks. Üldine vastupidavus on võime kestvalt sooritada mõõduka intensiiv- susega lihastööd. Spetsiaalne vastupidavus on võime efektiivselt sooritada lihas- tööd ja taluda väsimust spetsiifilistes võistlus- ja treeningutingimustes. Küllaltki levinud on vastupidavuse liigitamine energeetiliste kriteeriumite põhjal: - aeroobne vastupidavus, - aeroobne-anaeroobne ehk segareziimi vastupidavus, - anaeroobne (laktaatne ja alaktaatne) vastupidavus. Energeetiliste protsesside iseloomustus Aeg Energiatoot- Sisselülitu- Maksimaal- Üldine Efektiivsuse Substraadid mine mine ne toime kestus kriteeriumid Rasvad, VO2 max, an-
Summaarselt tekib 1 mooli glükoosi konverteerimisel 2 mooliks püruvaadiks 2 mooli ATPd ja 2 mooli NADH. Glc + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi => 2Püruvaat + 2ATP + 2NADH + 2H+ 17. Selgitage lühidalt, miks on fermentatiivsed reaktsioonid vajalikud Fermentatsiooni biokeemia oluline ülesanne on NAD+ regenereerimine. Seda on vaja, sest NAD+ on rakus limiteeritud hulgal ja NAD+ ammendumisel glükolüüs seiskub. 18. Kirjutage võrrand fermentatiivsetele (kas alkohoolne fermentatsioon või laktaatne fermentatsioon) reaktsioonidele koos kofaktorite ja ensüümide näitamisega a. pärmirakkudes ja b. lihaskoe rakkudes 19. Märkige, millised toodud ühenditest aktiveerivad (+) ja millised inhibeerivad fosfofruktokinaasi (ATP, AMP, tsitraat, fruktoos 2,3bisfosfaat) ATP ja 2,3bisfosfaat inhibeerivad, AMP peaks vist aktiveerima ja tsitraat tsitraadi kuhjumine peaks inhibeerima (järgneb glükolüüsile ja fosfofruktokinaasi reaktsioon on glükoosiraja reaktsioon, kui seal ei
kuid organismi vajadust hapniku järele ei rahuldata -> tekib hapnikuvõlg. 13.Hapnikuvõlg – hapniku hulk, mida inimene tarbib peale töö lõppu rohkem kui rahuolekus. Tekib töö ajal, kui organismi hapnikutarbimise võimalus ei rahulda organismi vajadust töö sooritamiseks. Võlg vaja töö lõppedes likvideerida => intensiivsem hingamine. Jaguneb: 1) Alaktaatne – väike võlg, likvideeritakse kiiresti; hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks 2) Laktaatne – seotud piimhappe kuhjumisega verre, likvideerimine võtab aega; hapnik läheb piimhappe põletamiseks Max võlg 20L. 14.Maksimaalne hapniku tarbimine (VO2max) – näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada kehalisel tööl. Aeroobse töövõime integraalne näitaja. Väljendatakse suhtarvuna 1kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). Päritav. Treenitav – võimalik suurendada kuni 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest
Summaarselt tekib 1 mooli glükoosi konverteerimisel 2 mooliks püruvaadiks 2 mooli ATPd ja 2 mooli NADH. Glc + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi => 2Püruvaat + 2ATP + 2NADH + 2H+ 17. Selgitage lühidalt, miks on fermentatiivsed reaktsioonid vajalikud Fermentatsiooni biokeemia oluline ülesanne on NAD+ regenereerimine. Seda on vaja, sest NAD+ on rakus limiteeritud hulgal ja NAD+ ammendumisel glükolüüs seiskub. 18. Kirjutage võrrand fermentatiivsetele (kas alkohoolne fermentatsioon või laktaatne fermentatsioon) reaktsioonidele koos kofaktorite ja ensüümide näitamisega a. pärmirakkudes ja b. lihaskoe rakkudes 19. Märkige, millised toodud ühenditest aktiveerivad (+) ja millised inhibeerivad fosfofruktokinaasi (ATP, AMP, tsitraat, fruktoos 2,3bisfosfaat) ATP ja 2,3bisfosfaat inhibeerivad, AMP peaks vist aktiveerima ja tsitraat tsitraadi kuhjumine
taastumisperioodil: Treeningukoormuse iseloom Kude (elun) Hormonaalne staatus Toitumine 9. Taastumisprotsesside ajaline ebaühtlus ja nende sõltuvus indiviidi treenituse tasemest: Kiire taastumise faas (kuni – 1,5 h) O2 varu lihastes – 10-15 s PCr varu lihastes – 2-5 min Alaktaatne O2 võlg – 2-6 min Laktaadi taseme normaliseerumine – 0,5-1 h Laktaatne O2 võlg – 0,5-1 h Aeglase taastumise faas (üle 1,5 h) Glükogeeni varud lihastes – 12-48 h Glükogeeni varud maksas (täituvad pärast lihase varude taastumist) – 12-48 h Valkude ainevahetuse normaliseerumine – 12-72 h NB! Kuid: näiteks maratonijooksu järgseks täielikuks taastumiseks võib kuluda 1-2 nädalat. Taastumisprotsesside kiirust mõjutavad faktorid Treenitus Treeningu ja puhkuse optimaalne rütm Toitumine
annaabi.ee 
