täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama
Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingust, saades teada kaotusest Termopüülidel, et aidata evakueerida Ateena linna Salamise saarele, andes ülemvõimu Egeuse merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes neile seal, alustades sellega maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Leonidase auks on kirjutatud ka ülistus värsse. Näiteks üks mis on kreeka keelest eesti keelde tõlgitud Johannes Semperi poolt: "Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me." Leonidese auks on püstitatud ka kujusi. Henrik Tomson 6B
Charyldise vahelt. Heliose saarel kaaslased tapavad pühasid härgi, vaid Odysseus pääseb Odygia saarele nümf Kailypose juurde. 4. Ithakal kättemaks kosilastele. Kronos (,,aeg") Zeusi, Poseidoni, Hestia (jne) isa. kroonika, - kronoloogia. Heinrich Schulmann (1822 1890) 1871.aastal korraldas väljakaevamised, avastas trooja asukoha. Eleegiline distihhon Simonidese epigramm Thermopylai kangelastele Rändaja tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: taitsime tõotuse siin // langenud viimseni me. Meelika Apolloni lüüra saatel esitatavad laulud (nt hümnid). Jaguneb monoodiliseks ja koorilüürikaks. Eleegia antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul, mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos
Eurykleialt.Mehed kogunevad laevale ja sõit algab. Telemachos Nestori juures Pyloses. Telemachos jõuab Pylosesse ja leiab mererannal Nestori ohvripeol.Itaklased võetakse lahkelt vastu.Nestor jutustab ahhailaste kojusõidust.Ta jutustab ka Agamemnoni surmast ja soovitab külalisel sõita Spartasse Menelaose juurde.Telemachos jääb Nestori juurde ööbima.Järgmisel päeval tuuakse ohvreid.Siis sõidab Telemachos koos Nestori poja Peisistratosega Lakedaimoni poole. Telemachos Lakedaimonis. Noormehed jõuavad Spartasse,kus Menelaos peab oma poja ja tütre pulmi.Neid võetakse hästi vastu.Helena tunneb Telemachose ära,kõik nutavad.Mäletatakse Odysseuse vägitöid Troojas.Pärast ööpuhkust räägib Telemachos oma hädast.Menelaos jutustab oma reisist ja meretaat Proteuselt saadud teateid.Telemachos saab kingitusi ja sõidab tagasi Pylosesse.Kosilased Ithakal kuulevad Telemcachose sõidust ja otsustavad minna teda merele varitsema
eepose (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") autor. Sappho ( 6.s.eKr) AntiikKreeke luuletajanna ja pedagoog (esimene naisluuletaja). Sappho tegevusega Lesbose saarel pärineb mõiste lesbism. Simonides (6.5.s.eKr) Keoselt pärit poeet, piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Teisalt peetake Simonidest ka epigrammi zanri loojaks, samuti on ta kirjutanud nutulaule treene ("Danae kaebus suletud kirstus"). Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Aischylos (525 eKr 456 eKr) oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Aischylos oli esimene, kes tõi teatrilavale kaks näitlejat enne teda oli koori kõrval esinenud vaid üks näitleja. Ta kirjutas umbes 90 näidentit, millest tervikuna on säilinud 7. Sophokles (496406 eKr) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Sophokles on tuntud oma tragöödiate (näiteks "Kuningas Oidipus") poolest
Seetõttu on Alkaiose ja Sappho laulude laad intiimsem. Ka Anakreoni luules tõusid esikohale joomine, noorus ja armastus. Olulisteks muutusid isiklikud elamused poeedi sõprade ring ja päevasündmused, hetkemeeleolud. Anakreonil oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule. Tema värssi kasutati nii keskajal kui ka renessansiajal (oodid). 28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud? Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Värsside arvatav autor on Simonides ning need on pühendatud Termopüülides lahingus langenud spartalastele. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks
Ta jäi 300 spartalase ja 700 tespialasega kaitsma kitsasteed, kuni Kreeka laevastik asus Artemisioni neeme juures rünnakule, ning langes koos oma sõjameestega. Epigrammis, mille autor on arvatavasti Simonides, ülistatakse lakooniliselt võitlejate kangelassurma. Seda on hiljem mitu korda tõlgitud (muu seas Cicero ja Schiller). Eesti keeles on epigramm ilmunud Johannes Semperi tõlkes: Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärk (5.4. saj. eKr) - 5
. seda kõike teravmeelse, pilkava mängu laadis. Kirjutas ka jumalate auks hümne, eleegiaid ja epigramme. Tema kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu ning panid aluse nn anakreontilise luule viljelemisele hiljem (vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson. 28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud? Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Simonides Sparta sõda, kus spartalased langesid viimse meheni. Kuningas Leonidas I viimased sõnad. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast, sai hea hariduse Ateenas ja Teebas. 4 kogumikku epiniikione Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Stiil hämar ja raskestimõistetav
mahedamad, sobilikumad hilisemale (jambilisele) tragöödiale 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter, nt epigramm: Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me! (Simonides, tlk J. Semper) NB! mitte iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis Eleegia autorid: Solon Eleegia: Eunomia e Hea riigikord; nn Muusade el eegia Mimnermos 7. saj II pool eKr Säilinud 24 fragmenti Eleegiad ka ajaloolistel teemadel (Smyrneis), ent ennekõike tuntud armastuslaulikuna
Amphiktyonia- ümberringi asutajad, teostasid kontrolli Delfi oraakli üle. Lõuna-Kreeka suurvõim oli Sparta, Lakedaimonis. Riigi eesotsas oli kaks eri suguvõsade esindajat. Nad polnud valitsejad, nad olid pigem pärandava võimuga väejuhid, kelle tegevus oli ka ritualiseeritud. Nende kuningate juhtimisel vallutasid spartalased kogu Lakedaimoni maakonna, aga seda aastaarvu pole konkreetselt teada. Elanikud muudeti oma sõltlasteks, orjadeks- heloodideks. Need kogukonnad, mis ei asunud kõige viljakamal alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud heloodid.
Tunnustatud klassik koorilüürika alal on Pindaros, kellelt ülistusluulet telliti. Kirjutas ka oode jms. Tema kaasaegne võistleja oli Bakchylides (V saj.), keda hüüti Keose ööbikuks. Elas Sitsiilia türanni õukonnas. 33. Eleegiad ja jambid Eleegia (< kr elegos `kaebelaul'), distihhonidest koosnev flöödi saatel esitatav kaebelaul; al VII saj.-st e. Kr. igasugune eleegilises vormis luuletus. Eleegilise distihhoni skeem: // Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (Simonidese (?) epitaaf Termopüülides langenud spartalastele) Heksameeter + pentameeter; viimane sisaldab 6 värsitõusu nagu heksameetergi, kuid 3. ja 6. värsijalg on kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks. 3. värsijala järel asetseb tsesuur, mis jagab pentameetri kaheks pooleks, kummaski kaks ja pool daktülit. Spartas oli väga populaarne eleegik Tyrtaios (VII saj.), kelle laule laulsid sõdurid lahingusse minnes
kitsasteed, läbipääsu Põhja-Kreekast Kesk-Kreekasse, langes koos 300 spartiaadiga ebavõrdses võitluses. Epigrammis, mille autor on arvatavasti Simonides, ülistatakse lakooniliselt võitlejate kangelassurma. Seda on hiljem mitu korda tõlgitud. Eesti keeles on epigramm ilmunud Johannes Semperi tõlkes: "Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me." Lykurgos Seaduseandja, Sparta riigikorra arvatav rajaja, kes olevat käinud Delfi oraaklilt nõu küsimas ja korraldanud siis riigi jumala näpunäidete järgi. Lykurgos (umbes 390 eKr- 324 eKr) oli Ateena aristokraat, oraator ja poliitik
Lakedaimon/Lakemoonika, nimetati ka lakedaimonlasteks, uskusid ise et on toorused, neil oli kaks kuningat Heraklese järglased, läbi kogu ajaloolise perioodi Sparta riigi eesotsas olid kaks erisuguvõsadest pärit kuningad, kes ei olnud valitsejad selle sõna otses mõttes, pigem pärandatava võimuga väejuhid, lisaks neil olid ka preestri funktsioon, tegevus oli ritualiseeritud, nende kuningate juhtimisel vallutasid spartalased kogu Lakedaimoni maakonna, ja muutsid osa selle kesksel tasandikul , lõunapoolses osas asulas elavates elanikud oma orjadeks, heloodideks.Need elanikud, mis ei asunud seal viljakal tasandil , vaid äärealadel perioidideks, olid edaspidi sõltuvad kogukonnad, kes pidid olema spratale lojaalsed ja anda oma sõjajõud sparta käsutusse, olid eraldi väeüksus.Perioidid kuulusid Lakedaimonlaste hulka.perioodid jäävad välja kuna olid orjad.
annaabi.ee 
