INDIKATSIOONIELEMENDID Indikatsioonielemendid võivad olla LED’id, hõõglambid, LCD-DISPLAY’d. LED ehk valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Õige suurusega pinge rakendamisel hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida valgusdiood sisaldab. Valgusdioodil on kaks kontakti – anood(+) ja katood(-). Valgusdioodide eelised on: Kerge paigaldada Ei põle läbi Tõhusam konkreetse värvi kiirgamisel Vibratsiooni- ja purunemiskindlad Keskkonnasõbralik tootmine Väikesed. Mahuvad kohtadesse kuhu teised valguslahendused ei mahu Valgustugevust on kerge reguleerida
Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim
Difraktsiooni kasutamine Difraktsioon? Difraktsioon - lainete paindumine tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine. Difraktsioon saab tekkida siis, kui seda põhjustavad objektid on samas suurusjärgus lainepikkusega. Kui lainetus ühesuguses keskkonnas levib sirgjooneliselt, siis kohtumisel tõkkega toimub kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levikust ning lainetus paindub tõkke taha. Difraktsioon nagu interferentski on omane kõigile lainetele. Mida väiksemad on tõkked, seda paremini lained (ka valguslained) nende taha levivad. Difraktsiooni kasutamine Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes.
jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutset murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda. Murdumisel muutub valguse lainepikkus. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest ) nim
Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasalaine-samafaasipinnad moodustavad omavahel paraleelsete tasapindade kogumi. sfääriline laine-, tasalainet ja keralainet kujutav joonis? 5. Milline on seos lainepikkuse ja värvusaistingu vahel? Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid, mida inimesed tajuvad erinevalt. 6
Difraktsiooni kasutamine Difraktsioon? Difraktsioon lainete paindumine tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine. Difraktsioon saab tekkida siis, kui seda põhjustavad objektid on samas suurusjärgus lainepikkusega. Kui lainetus ühesuguses keskkonnas levib sirgjooneliselt, siis kohtumisel tõkkega toimub kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levikust ning lainetus paindub tõkke taha. Difraktsioon on omane kõigile lainetele. Mida väiksemad on tõkked, seda paremini lained (ka valguslained) nende taha levivad Difraktsiooni kasutamine Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest
Lainepikkus ja värvus- põhivärvused punane, Valguse difraktsioon- nähtust, kus roheline ja sinine; erineva lained painduvad tõkete taha, nim. lainepikkusega Difraktsiooniks; samas faasis olevad valguslained põhjustavad lained tugevdavad liitmisel teineteist; Valgus kui lainetus erinevaid värvusaistinguid; vastandfaasis olevad lained inimesed tajuvad värvusi nõrgendavad või kustutavad liitmisel erinevalt. üksteist.
Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse kiirgumisel valgusallikast ilmnevad valguse korpurskulaar omadused. Valguse levimisel ilmnevad valguse laine omadused. Valguslaine all mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. 2. Valguse difraktsioon Lainete paindumine/kaldumine selliste avade, tõkete taha, millede mõõtmed on võrreldavad antud laine lainepikkusega. Ilmneb avade ja tõkete korral, mille mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Suure ava puhul ei esine. Väike ava muutub uueks sekundaarseks allikaks. Difraktsioon esineb kõigi lainete juures (heli, raadio jne). Kui ava mõõtmed on lähedal laine pikkusele. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Lainepikkuse määramine: 1. Difraktsioonivõre asetatakse raami; 2
kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne? Mille poolest on need erinevat värvi valgused sarnased, mille poolest erinevad? Erineva lainepikkusega monokromaatilised valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Sõltumata tajutavast värvusest, levib valgus vaakumis ühesuguse kiirusega 300 000 km/s Punane valgus on suurima, violetne valgus aga väikseima lainepikkusega. Milliseid värve nimetatakse põhivärvideks? Põhivärvused on punane (R), roheline (G) ja sinine (B) Mis on infravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Infravalgus on nähtavast valgusest
Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. Lasereid kasutatakse peamiselt kauguste ja nurkade mõõtmiseks, laevade, lennukite ja rakettide kiiruse ja liikumissuuna määramiseks, keevitamiseks, kõvade ja raskesti sulavate materjalide
Huygens arendas aga laineteooriat. Tänapäeval nim. valguse osakesi valguskvantideks e. footoniteks. (korpuskulaarteooria=kvantteooria) Young tõestas, et valgusel on lainelised omadused. Maxwell tõestas teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon
intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 630nm, oranz: 630 600, kollane: 600 570, roheline: 570 520, helesinine: 520 470, sinine: 470 420, violetne: 420 380. koherentsed lained lained mille kuju ajas ei muutuning on sama lainepikkusega, mittekoherentsuselon laineteleri lainepikkused, difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha, mida saab jälgida siis kui tõkete mõõtmed on natuke suuremad kui lainepikkused, valguse difraktsioon valguse paindumine varju piirkonda, difraktsiooni tingimused avad ja tõkked peavad olemavõrreldavad lainepikkusega, lained peavad olema koherentsed, varju piirkond ruumiosa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu, huygensi printsiip iga ruumipunkt kuhu
Spektri tekkimine valguse läbiminekul prismast oli tuntud juba ammu enne Newtonit. Seda seletati mingi salapärase mõjuga, mida klaas avaldab valgusele, muutes tema värvust. Newton järeldas oma katsest, et see pole õige. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taastada valge valguse. Lahutatud valguse taastamine valgeks valguseks. Valges valguses olevad erineva lainepikkusega lained langevad prismale kõik ühesuguse nurga all (päikesekiirte paralleelne kimp). Prismast väljuvad aga erineva lainepikkusega (värvusega) lained erinevais suundades. See on põhjustatud prisma dispersioonist, s.t. et prisma aine (klaasi) murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest. Katse skeemilt on näha, et prismast läbi minnes kalduvad oma esialgsest suunast rohkem kõrvale valguslained, millel on lühem lainepikkus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem,
Valgus Koostaja: Emilia Õim 8.Klass Mis on valgus? Valgus on elektromagnet kiirgus. Enamasti mõtleme selle all nähtavat valgust. Kuid peale nähtava valguse on ka olemas ultravalgus ja infravalgus. Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest
Dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks
UV valgus Füüsika 14.01.2013 UV VALGUSE ÜLDISELOOMUSTUS Selleks, et saaksime aru UV kiirguse toimest, peaks esmalt mõistma selle osakaalu üldises elektromagneetilises spektris. UV kiired paiknevad lainepikkuselt X-kiirte ja nähtava valguse vahel ja on lainepikkusega 280-400nm. Tähtis on teada, et mida lühem on ühe või teise kiirguse lainepikkus ja vastavalt, mida suurem on selle sagedus, seda suuremat energiat see endaga kaasas kannab. Kuigi UV kiiri on päikese valguses kõigest 5%, on nende toime suur tänu lühikesele lainepikkusele UV valguse kasutus Uv valgust kasutatakse: 1) solaariumites 2) tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired
Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Värvuste järjestus spektril on samasugune nagu vikerkaarelgi:punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violetne, kusjuures üleminek on pidev. Seda värvilist rida nimetatakse spektriks ja vastavaid värve spektrivärvusteks. Nii vikerkaar kui ka spektrid tekivad tänu dispersioonile. Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. Kui koondada spektrivärvustega kiired läätse abil, saame ekraanil valge valguslaigu. See katse näitab, et valgus ei omanda värvust mitte prisma värvitu klaasi toimel, vaid, et värvilised valgused on koostisosadena valges valguses olemas. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest; selle silma langemisel tekib värvusetu nägemisaisting. Spekter tekib
toimuks, nii et tagasikerijad päästaksid linti. Tagasikerija keriks linti sujuvalt ja seda ka harilikult kiiremini kui tagasikerimise funktsioon VHS mängijal. Kuid mõned tagasikerijad tegid sageli järske pidurdusi, mis aeg-ajalt kahjustasid linti. SP on standarne mängimine, LP on aeglane mängimine, EP/SLP on pikendatud aeglane mängimine. DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Tähekombinatsiooni "DVD" tõlgendati algul lühendina inglise keele sõnadest digital video disc, sest algul kasutati seda videokassettide asendajana. Hiljem hakati DVD-d kasutama ka suvaliste andmete talletamiseks ja "DVD" tõlgenduseks sai digital versatile disc. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm (CD jaoks kasutatakse laserit lainepikkusega 780 nm). See võimaldab võrreldes CD-ga väiksemat süvendit DVD pinnale graveerida
·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuivenemine ·võõrliikide sissetootmine ·loodusressursi kontrollimatu kasutus jms. Põhilised kliimategurid ja nende mõju organismile. Valgus: Päikesekiirguse spektris eristatakse kolme ala, mis erinevad oma bioloogiliselt toimelt: ultraviolett-, nähtav ja infrapunane kiirgus. Ultraviolettkiired lainepikkusega alla 290 nm mõjuvad kõrgele elavale hävitavalt. Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel lainepikkusega 400- 750 nm. Infrapunased kiired lainepikkusega üle 700 nm ei ole inimsilmale nähtavad, kuid on tähtsaks soojusenergia allikaks. Temperatuus: organisme kelle kehatemperatuur ei ole püsiv, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel.
Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. ·Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega: 1. Spektroskoop valgus realiseeritakse visuaalselt (silmaga). 2. Spektrograaf valgus realiseeritakse fotograafiliselt. 3. Spektromeeter valgus realiseeritakse elektriliselt. ··Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus ja neeldumisspektriteks. Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. ·Külm gaas neelab samasuguste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. ·Neeldumisspektri mood. neeldumisjooned. ··Iseloomu poolest jaotatakse spektreid pidev ja joonspektriteks. Pidevspekter: ·Esindatud kõik lainepikkused. ·Pidev kiirgus ja neeldumisspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele
Laseri ehitus ja tööpõhimõte Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasitagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu siis laserkiir laserist väljubki. Sobiva lainepikkusega valgus võimendub optiivselt aktiivses keskkonnas. Peeglite tõttu läbib valgus võimendavat keskkonda korduvalt ning seetõttu võimendub mitu korda. Osa valgusest läbib poolpeeglit ning väljub laserkiirena. Selleks, et võimendavas keskkonnas püsiks pöördhõive, on sinna vaja pidevalt energiat juurde anda. Seda protsessi nimetatake pumpamiseks. Põhiliselt kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust
LAINEPIKKUS Vahemaa, mille laine läbib ühe täisvõnke jooksul 1m LAINE SAGEDUS Võngete arv ajaühikus f 1 Hz LAINE KIIRUS Ühes ajaühikus läbitud teepikkus v=c 1m/s LAINE PERIOOD Laine võngete arv ühes ajaühikus T 1s Valguse lainepikkus (sagedus) ja värvused Erineva lainepikkusega(sagedusega) valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Meie silm suudab eristada 30 000 erinevat värvust. Põhivärvused: Punane, roheline, sinine. Valguse difraktsioon - nähtus, kus valguslained painduvad tõkete taha. Tingimus- Ilmneb, kui avade(tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest. Valguslained kohtuvad samas faasis kohtuvad valguslainete harjal ja põhjal samaaegselt=HELE TRIIP
v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Inimsilm suudab eristada erinevaid värvitoone kui lainepikkus erineb vaid 5 nm võrra. 4. Kui segada kokku punast, sinist ja rohelist õlivärvi saame musta, miks? Õlivärvid ei segune vaid kihistuvad üksteise peale ning paistavad mustad. 5. Iseloomusta värvusaistingut. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus
Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt
INFRAHELI Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri. Infraheli võib tekkida tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete), plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega ja mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Infraheli paindub kergesti sellliste takistuste taha, mille mõõtmed on samas suurusjärgus infraheli lainepikkusega. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu,
Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired on omavahel risti. Valgus koosneb eri värvi valgustest. On kindlaks tehtud, et erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Silmas saab tekitada valgusaistingu vaid 3 põhivalgust kasutades. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Nähtav valgus infra ultravalgus moodustavad koos optilise kiirguse. Difraktsioon- lainete pindumine tõkkete taha. On hästi jälgitav. Kui tõkete ja avade mõõt on samas suurusjärgus lainepikkusega. Difraktsiooni tõttu ei ole tavalise optilise mikroskoobiga näha molekule. Valguse laine pikkust määratakse
koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb. Vikerkaare 7 värvi Violetne Sinine Helsinine Roheline Kollane Oranz Punane Enne Newtoni katset seletati spektri tekkimist mingi salapärase mõjuga, mida klaas avaldab valgusele. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taastada valge valguse . Spektriks lahutatud valguse taastamine valgeks valguseks. Valges valguses olevad erineva lainepikkusega lained langevad prismale kõik ühesuguse nurga all (päikesekiirte paralleelne kimp). Prismast väljuvad aga erineva lainepikkusega (värvusega) lained erinevais suundades. Prismast läbi minnes kalduvad oma esialgsest suunast rohkem kõrvale valguslained, millel on lühem lainepikkus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioon esineb ka siis, kui valgus läheb näiteks läbi klaasplaadi. Sel juhul väljuvad plaadist erivärvilised
(vaakumis on lainepikkus vahemikus 380 760 nm), laineperiood T, mis näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, laine sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, laine kiirus v, mis näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus (vaakumis c = 3·108 m/s), lainefaas E, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel ning valguse intensiivsus I, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid, mida inimesed tajuvad erinevalt. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine, mida omavahel erinevas vahekorras segades on võimalik saada erinevaid värvusi (valge saab suhtega 1:4,6:0,06, musta 1:1:1). Värvusaistingud on subjektiivsed. Arvatakse, et silmas on kolm pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust. Leidub ka kõrvalekaldumisi normaalsest värvusnägemisest,
Dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. 11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas? Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiisas.Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades. 12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid? Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust. Spektrite liigid: pidevspekter, joonspekter, neeldumisspekter 13. Pidev-, joon- ja neeldumisspektri mõiste ja mis tingimustel nad tekivad? Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused, selles pole tühje kohti ja spektrograafi
röntgenikiirgusel. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. Peale reaalsede laseride on ultraviolettkiirguse laserallikat mis põhineb laseri pikema lainepikkusega ja ühe või mitme mittelineaarne kristallid mittelineaarne sagedusmuundamise. Näiteks lainepikkus 355 nm võib genereerida sageduse kolmekordistada väljund 1064 nm ja 266 nm valgus saadakse kahe järgneva sagedusega doublerse, mille tulemusena neljakordistavad laseri sagedust. Sest äärmuslik ultraviolettkiirguse piirkonnas on allikaid, mis põhineb kõrge harmooniline põlvkonda. UV
Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus- Lankta=C/F Nähtav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus-Väiksema lainepikkusega nähtavast valgusest. Infravalgus- Suurema lainepikkusega nähtavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens Fresnel- Valguslainete levimisel on laine, lainefrondi iga punkt on elementaarlainete allikas. Valguse internsiivsus on määratud elementaarlainete liitumise tulemusena Valgusinterferents- 2laine liitumine mille tulemusena erinevas ruumis punktides võnkumisel tugevdavad või nõrgendavad teineteist Käiguvahe-kahe laine teepikkuste vahe Interferentsi max- 2K*lankta/2, d* sin alfa=K*lankta
võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu · on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Tööpõhimõte · seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines · Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus · Laserkiire omadused: monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus Kortsude silumine · Toimib Cu-laseri kaudu- vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm) · Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. · Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965.a-l Tööpõhimõte · gaaslahendus täitegaasis, milleks on neoon, kuumutab keraamilise laseritoru sellise temperatuurini, et tekib sobiv metalliaurude kontsentratsioon ja
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem.
* VALGUSENERGIA *Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga.
seisumass on võrdne nulliga, see tähendab, et paigalolekus footon olla ei saa. Teisiti öelduna: kui footon peatatakse, siis muutub ta millekski muuks, tema energia muutub mõneks teiseks energialiigiks. Valguse kvantiseloom ilmneb selgemalt valguse kiirgumisel (tekkimisel) ja neeldumisel (kadumisel). Laineline olemus tuleb esile peamiselt valguse levimisel. 34. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380– 700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. Valgus koosneb ka footonitest ja footon on elementaarosake, mis vahendab elektromagnetilist vastastikmõju. Enamasti tähendab see, et elektriliselt laetudkehad vahetavad omavahel virtuaalseid footoneid. Näiteks positiivselt laetud aatomituum ja negatiivselt laetud aatomielektronkate mõjutavad teineteist virtuaalsete footonitega. 35. Millest sõltub valguse värvus
Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad
"Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava, sest just see kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest peegeldab tagasi kuni 99% Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse," märkis Laius. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab teda osoonikiht. Suhteliselt lühikese lainepikkusega ultraviolettkiirgus, mida tuntakse UV-C nime all, on surmavalt kahjulik kõigele elavale, kuid õnneks praktiliselt täies ulatuses neelatud ja tagasipeegeldatud osoonikihis. Pikema lainepikkusega ultraviolettkiirgus, UV-A on suhteliselt kahjutu ning peaaegu täielikult osoonikihi poolt läbi lastav. Nende vahele jääb keskmise lainepikkusega kiirgus UV-B, mis on vähem surmav, kuid siiski ohtlik ning suurema osa sellest neelab või peegeldab osoonikiht tagasi.
koosneb alfaosakestest. Beetakiirgus võib olla negatiivne või positiivne, Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. 5. Be+n=?+alfa 6. Tuumareaktsioonide tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Muutumatuks jääb koguenergia. Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest
Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks. Mõned loomad näevad, näiteks maod, isegi saaki
1. Inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele lainepikkusega 555 nm. 2. Valguslaine üldomadused: 1) on ristlaine 2) levib vaakumis 300000km/s 3)Lainepikkusest sõltub valguse värvus 4) koosneb elektri- ja magnetväljast 3. Silm on tundlik elektrivälja suhtes. 4. Valguse difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. 5. valguse difraktsioon tekib, kui pilu või takistuse mõõtmed on väiksemad või võrreldavad valguse lainepikkusega. 6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8. Valguslained nõrgendavad üksteist, kui kui liituvad vastandfaasis olevad lained. 9. Miks me suurte avade korral ei näe difraktslooni? Kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis difraktsioon on tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. 10. Miks ei saa aatomid kiirata pidevalt
energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest(elektronide eraldumise kiirus sõltub kiirguse sagedusest). Energia jäävuse seadus fotoefektikohta:ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga ja fotoelektroni kineelilise energia summaga.h*f = A+m*v2/2. m=9,11*10-31kg. E = A+K. Ühe footoni energia=h=6,62*10-34 J*s.Footonid:on kiirguse kvant,mida iseloomustab: 1.energia võrdeline kiirguse sageduse ja pöördvõrdeline lainepikkusega.E = h*f = h*c/ . 2.mass võrdeline kiirguse sagedusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega. m=h*f/c2=E/c2 3.impulss võrdeline kiirguse sagedusega ja pöördvõrdeline valguse kiirusega vaakumis.p=m*c=E/c=h*f/c. 1kg*m/s. V=c/ . Valguserõhuteke laineteooria:valguslaine elektrivälja mõjul hakkavad elektronid kehades võnkuma, mistõttu tekib elektrivool.Elektrivoolu suund ühtib elektromangetvälja elektrivälja tugevuse elektroni suunaga.Korrapäraselt liikuvatele
5,75 = 0,14 0,62 + - 2 0,14 0,5 + 0,14 0,012 = 0,00086356 0,00086mm 100 100 100 Vastus: = ( 0, 00805 0, 00086 ) mm , ehk = ( 805 86 ) nm Järeldus: Mõõtmistega sain lainepikkuseks = ( 805 86 ) nm , mis arvestades viga langeb kokku punase värvuse lainepikkusega mis on 620-770 nm ning jab nähtava lainepikkuse vajemikku, milleks on 380-780 nm. Kuna katses kasutasime punast filtrit võib lugeda selle õnnestunuks. Selle katse maksimaalne lainepikkus koos veaga langeb kokku dioodlaseri lainepikkusega 780-850 nm, mida kasutatakse näiteks hambaravis.
ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus) Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks. 8. Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained erinevus 5 nm võrra. Erineva lainepikkusega lained tekitavad silmes erinevaid valgusaistinguid. Valge valgus 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. 9. Infravalguse omadused: :1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime4)teatud bioloogiline toime Ultravalguse omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks
Punane Mida kujutab endast Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest. Punase vastandvärvus on roheline. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alisariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning taimedest siiltsesalpiiniat ja veripuud.
kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. Infraheli võib tekkida erinevatel põhjustel: · tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete); · plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega; · mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Infraheli paindub kergesti sellliste takistuste taha, mille mõõtmed on samas suurusjärgus infraheli lainepikkusega. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda. Infraheli mõju inimestele Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust,
(võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2 Valgus ja värvus: Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses
Valgus- mis see on? Me kõik oleme harjunud igapäevaselt valgusega kokku puutuma, kuid mis see valgus siiski on ja millised on valguse osad, teavad vähesed. Enamasti ei pöörata sellele ka tähelepanu. Allikad väidavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu ning erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Kui tihti me sellele ning ka muule valgusega seotud aspektidele mõtleme? Arvan, et mitte eriti tihti. On teada, et põhilise valguse saame me Päikeselt. Lisaks sellele on meil päikesevalguse puudumisel (näiteks öösiti või pilves ilmaga) erinevaid võimalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, küünlad, aga ka puit, gaas või õli. Valguslainet iseloomustavad mitmesugused omadused ja suurused. Valguslaine koosneb
GAMMAKIIRGUS Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sageduse ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. [2] Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese,
Kuid kas meil on võimalik likvideerida kahjustused, mis on tänase päevani tekitatud meie endi poolt? Ma arvan, et on, kui üsna tõenäoliselt ei suudeta inimesi riigipeade poolt mõtlema panna ja asuda koos maailma päästma. Kui me seda ei suuda, ei pruugi meie lapsed pensioniiga nähagi. Kõige selle põhjuseks on osoonikiht, mis hävib üha kiiremini ning selle asemele tekib uus kiht, mis laseb läbi pika lainepikkusega kiired, ent ei lase maalt lahkuda lühikese lainepikkusega kiirtel. Selle tagajärjel tõuseb teadlaste ennustustel maakera keskmine temperatuur sajandi jooksul kolme kuni kümne kraadi võrra. Võib öelda, et kui me ei sooviks tagasi kiviaega elama minna, oleks meil viimane aeg hakata mõtlema ka teiste peale, sest me pole maailma nabaks.
Kuid kas meil on võimalik likvideerida kahjustused, mis on tänase päevani tekitatud meie endi poolt? Ma arvan, et on, kui üsna tõenäoliselt ei suudeta inimesi riigipeade poolt mõtlema panna ja asuda koos maailma päästma. Kui me seda ei suuda, ei pruugi meie lapsed pensioniiga nähagi. Kõige selle põhjuseks on osoonikiht, mis hävib üha kiiremini ning selle asemele tekib uus kiht, mis laseb läbi pika lainepikkusega kiired, ent ei lase maalt lahkuda lühikese lainepikkusega kiirtel. Selle tagajärjel tõuseb teadlaste ennustustel maakera keskmine temperatuur sajandi jooksul kolme kuni kümne kraadi võrra. Võib öelda, et kui me ei sooviks tagasi kiviaega elama minna, oleks meil viimane aeg hakata mõtlema ka teiste peale, sest me pole maailma nabaks.
annaabi.ee 
