Ennem ristiusu peale surumist, oli eestlastel muinasusund. Kõike, mida ei osatud seletada oli püha ning sõnadel oli vägi. Suurema sõnade väe omajaid nimetati tarkadeks. Usuti ka hauatagusesse ellu. Iseloomulik muinasusundile oli animism. Usuti looduse heatahtlikkuse ning, et seda saavutada ohverdati. Sarnasusi ristiusuga tekkis juba 10 11. sajandil, millal teadmisi ristiusust levis mööda kaubateid. Näiteks hakati põletusmatuse kõrval ka korraldama laibamatuseid. Pärast sõda hakati rohkem demonstreerima ,,uue usu" ehk ristiusu üleolekut. Peamine oli kirikute ehitamine. Tavaliselt ehitati kirik igasse kihelkonda. Usuti siiski muinasusundi pühapaikadesse, kuhu sageli ka kirik rajati. Eesti oli jaotatud kihelkondadeks ja maakondadeks. Ennem Vabadusvõitlust oli peamiseks keskuseks küla. Elati n-ö suitsutubades, mis oli keskaegse rehielamu eelkäijad. Ainuke teadaolev varalinnaline asula hakkas kujunema Tartus
asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt.). Surnuid põletati muinasaja lõpuni, kuid II a. tuh. alguses hakkas üha enam levima laibamatus. Esialgu maeti vanadesse kivikalmetesse, peagi ilmusid ka esimesed maa-alused kalmistud. Ida-Virumaal Mäetaguselt leiti üks 11. saj.
Rauatööstuse keskus oli Saaremaal Tuiu piirkonnas. Seal toodedi 11-14 sajandil umbes 1000 tonni rauda. Matused Matusekombestik mitmekesistub Kalmed 1/3 matuseid varasematesse kivikalmetesse. Uued kalmed enamasti Lääne- ja Loode-Eestis, põllumaadega seotud kõrgendikel, madalad paekivist kivikuhjatised so kivivarekalmed. Lõuna-Eestis kõrgemad maakivist vared. Saaremaal kiviringkalmed. Hilisrauaaegsetes kivikalmets domineerib põletusmatud, laibamatuseid üksikuid. Maa-alused kalmistus Rohkesti aga ka sellest perioodist laibamatuseid, kalmetest eraldi asuvaid kalmistuid, enamasti 1-2 talu matusepaigad. Kääpad Kirde-Eestis vadjapärased kääpad, sarnased Loode-Venemaa omadega, liivast-kruusast, ka kividest, kuni 1 m kõrged, sageli jalamil kivirinf. Igas kääpas 1 matus, põletamata. Kagu-Eestis samuti hilisrauaaegsed kääpad, ümara plaaniga, umbes 1 m kõrged.
tuluskive, värtnaketru jms. Relvi on leitud väga vähe, vaid mõni odaots, neli mõõka või selle katket ja üksikuid kilbiosi. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg hõlmab kahte perioodi: rahvasterännuaeg (450-700 AD) ja eelviikingiaeg (700-850 AD). Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp -- nn. kivivarekalmed, millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon. Enamasti on neisse maetud põletatult, kuid on leitud ka laibamatuseid. Uueks jooneks on linnuste rajamine, eriti eelviikingiajal. Selleaegset kultuurkihti või leide on täheldatud enam kui viiekümnel linnusel. Perioodile on iseloomulik nn. linnus-asula süsteem, mis koosnes linnusest ja selle ümbruses paiknevast avaasulast. Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide -- relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid. Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud.
Kreeklaste Epidaurose teatrist on tulnud hiljem Rooma keisrite suguvõsa Flaviuste rajatud Colosseum, mis on suhteliselt keerulise ehitus-süsteemiga - Rooma betoon on ümbritsetud tellistest müüriga ning kaetud marmor-voodriga. Kreekast laenati ka Colosseumi sambad: esimesel korrusel doorja, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. Etruskid tõid võlvi ladumise oskuse Mesopotaamiast Itaalia aladele, ehitades hauakamberid tombe. Ei roomlased ega kreeklased teinud laibamatuseid, aga võlvi õppisid roomlased laduma, suurepäraseks näiteks on Pont-du-Gard veejuhe, mis juhtis Alpidest vee Rooma linna. Vask- kraane kasutades said vett ka populaarsed saunad ehk termid. Rooma elamus ehk aatrium-elamus olid siseõue ääres ruumid ja keskel bassein vihmavee kogumiseks. Kuni hellenistliku perioodini oli arhitektuur Kreekas alati peamine, temale allutati skulptuur ja maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest
Eliit nägi kristluses unifitseerivat ja ühendavat religiooni. Paljud Skandinaavia ülikud lähtusid just kristluse praktilistest põhjustest ja nägid selles võimalust suurendada enda isiklikku territooriumi ja mõjuvõimu. Arvatavasti võis sarnane protsess toimuda ka siinsetel aladel. Alates 11. sajandist ilmuvad kristlikud hauapanused (ornamendid, keed). 12. sajandi lõpupoolest on leitud ida-lääne suunalisi laibamatuseid. Valjala kirikusse on sõna otseses mõttes ,,kivisse raiutud" kohalikud ülikud, milles võib näha kohaliku eliidi otsest osavõttu kirikute rajamisel. On oletatud, et osa Saaremaa ülikuid võis olla juba enne võõrvallutust ristitud. Järgnev kausaalne oletus oleks, et sarnaselt Põhjamaadele, kus alamad võtsid peale valitsejat ristisu vastu, võtsid ka Saaremaa vanemate/kuningate ülejäänud piirkondlikud alamad selle üle. See on muidugi ilmselge oletus, kuid mitte võimatu.
nõupidamiskohana. Sellel võib tõepõhi all olla. Sope(Purtse),,Hiiemäel Lüganuses elanud muiste, vabal ajal rahvavanemad. Kui nad tahtnud, et rahvas kokku tuleks, teinud nad öösel suured tuled üles. Siis tuli rahvas palvele ja pärast seda peeti nõu. Kohtupidamise koht. Mõnel pool on selleks hiies rajatisigi püstitatud. Purtse hiiemäel asub Kohtunikkude küngas seitsme istmekühmuga. Matmiskoht. Nii põletus- kui ka laibamatuseid on tehtud paljudes hiites. Ehitised. Hiisi ümbritses tara ning küllap oli(d) siis ka värav(ad). Hiites olid hiiesaunad ja hiieaidad. Hõimlaste sarnaseid ehitisi silmas pidades võib arvata, et hiiesaunas pesti enne suuremaid-tähtsamaid urjamisi ja palveid ning hiieaidas hoiti pühi esemeid ja ehk ka urjamisel kogutud vara. Olemas on veel hiieküüne, -keldreid, -sildu, -kaeve jm. Nagu ka hiiekülasid, -talusid ja -tänavaid
• Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus • Iseloomulik: esmakordselt põhiline matmisvorm saviurni asetatud põletusmatus • Matused panuste poolest ühtlaselt vaesed, üksikud jõukamad matused seostuvad mõne muu kalmevormiga • Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline • Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega • Pelgalt põletusmatustega kalmistute seas ka neid, kus paralleelselt arvukaid laibamatuseid. Arengud Vahemere ruumis • Kreeka kolooniate algus – ca 800-600 eKr • Vahemerekaubandus – kujunevad konfliktid ülemvõimu pärast, osalised foiniiklased, kreeklased, etruskid, Kartaago • Ressursside küsimus: vasemaardlate kõrval oluline tina (nt Cornwallis), mis veelgi haruldasem, sool, pronksiaja lõpul juba jutuks olnud merevaik • Uute keskuste esiletõus – Hispaania ja hõbedamaak, Etruuria, Kartaago
Piiramise ajal, kui vett ei jätkunud, toodi seda linnuse jalamilt. (2 kaevu ka n Otepääl, Keava?l jm) · Kaitseehitiste rekonstruktsioon (a: Harri Moora) vahetult valli taga hooned, mille katustel kivihunnikud, kuna valli taga oli ,,surnud tsoon", kuhu kaarega heidetud kivid ja nooled ei jõudnud HILISRAUAAEGSED HÕREDA KIVIKATTEGA KIVIKALMED põhiliselt kalmetes põletusmatused, kuigi muinasaja lõpuks ilmub ka juba laibamatuseid. Osaliselt on leitud ka kompleksmatuseid. Me ei oska täpselt dateerida kalmistutes olevaid matuseid kalmete järgi ei saaks oletada isegi seda, et Eestis toimus muinasvõitlus. N: kus on Madispäeva lahingu kalme? - Kaupo säilmed, kes oli tõsine kristlane, näiteks põletati. NOOREMA RAUAAJA MAAHAUDADEGA KALMISTUD luustikud hauapanustega, naistel ehted. Huvitav on see, et naistel on kaasas ka (lambapügamis)käärid. 12.-13. saj on
Eestis araabiapärast hõbedat. Eestus viikingite käes olnud tugipunkti ei tunta. 800 1050 intensiivistub linnuste rajamine, asula linnuse kõrval. Retkedel ei osalenud korraga palju mehi. Muutus kalmetes , uueks jooneks, see et tähtsamaid surnuid hakatakse ümbritsema kiviringidega. Maahauad: 1. põletusmatus maa sees. 2. laibamatus maa sees, 10. - 11 saj lõpp/algus, seostatud ristiusu levikuga. Meil laibamatused varem kui Skandinaavias/Venes, seega ei saa laibamatuseid täiesti ristiusuga seostada. Rikkalikult panuseid kaasas, mis on võõras ristiusu haudadele. 11. sajandi I poole keskpaiku suurimad muutused. Asustuspilt muutub täielikult, valdav osa linnuseid ja asulaid jäetakse maha. Uued linnused hoopis teistesse kohtadesse. Miks jäeti maha? Sisemine võitlus? Välisoht? Võisid olla tingitud Jaroslav Targa, 1030 aasta aktsioonidest Tartusse. Vastuaktsioon 1061, sossolid põletavad venelaste elamud Tartus maha ja jälitavad Pihkvani. 11
Tähtsal kohal oli vahetus. Kultuuri hilises järgus hakati valmistama pronksnõusid. Üldse arenes pronksitöö selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr. Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii põletusmatuseid urnidesse kui ka laibamatuseid. Tuntuimaks muistiseks on Tsaka kääpad Lõuna-Slovakkias. Mõnedes kohtades esineb kääbastes kivikonstruktsioone. Matmispaigad üldiselt olid väga suured, maeti kaksikkoonilistes urnides või muudes savinõudes. Rohkesti teatakse sellest kultuurist ka pronksesemete peitleide, milles kõige rohkem oli odaotsi, mõõku, õõskirveid ja sirpe. Elati nii kindlustatud kui ka avaasulates. Omad iseseisvad urniväljade
annaabi.ee 
