Kuidas sidur lahutatakse ? .......................................................................................................................................4 Sidurikorvi ehitus ....................................................................................................................................................4 Mitmekettaline sidur ................................................................................................................................................5 Lahutusmuhvi koost ................................................................................................................................................7 Siduri rikked ............................................................................................................................................................7 Hõõrdsiduri põhiülesanded · Lühiajaline mootori ja jõuülekande lahti ühendamine põhiliselt käiguvahetuse soodustamiseks
· Vabakäigu puudumine. · Siduri ketas kulunud · Oli sattumine siduri ketastele. · Siduri korvi vedrud väsinud Sidur ei lahuta · Käigu sisselülitamisel käik ragiseb. · Olgu et sidur on alla vajutatud sisselülitatud käiguga auto liigub edasi · Liiga suur vabakäik. · Hüdroajamis õhk. · Ketas kõver ülekuumutamise tagajärjel · Siduri ketta hõõrdkatete lahtitulek · Siduri järsk sisselülitamine · Survelaagri purunemine · Lahutusmuhvi kinni jäämine võlli sukal. · Väändevõngete summuti vigastus. · Surve ketta või hooratta mõranemine. Siduri hooldamisel tehtavad tööd · Kondrollitakse siduri vedeliku taset peasilindris. · Kusjuures eelnevalt kõrvaldatakse leke · Kondrollitase siduripedaali vabakäiku vajadusel reguleeritakse ·
Kolviõõnde pistetud tõukur on ühenduses sarniirselt siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit ja kolbi äärmises asendis. Pedalile vajutamisel liigub peasilindri kolb edasi, sulgedes ava. Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti serv vastu silindri seina, manseti põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalilerakendatud jõud kandub tõukuri, kolvi ja vedeliku kaudu töösilindri kolvile, mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Niipea kui pedaal vabaneb, liigub peasilindri kolb vedru jõul algasendisse ja tekitab silindris hõrenduse. Silindri eri osades valitsevate rõhkude vahe tõttu eemaldub mansett kolvist, kusjuures tema servad koolduvad sissepoole. Sellisel juhul voolab vedelik anumast täiteava ja kolvi avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru jõul hakkab ka töösilindri kolb vedelikku peasilindri samasse ossa tõrjuma. Survelaager Siduri lahutamiseks
lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Joon. 10.2.15. Ankrupeli 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.2.16. Ankrukepsel: 1- juhtraud, 2- ketiratta lahutusmuhv, 3- trummel, 4- võll, 5- keti- ratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, 6- hammasmuhv, 7- hülss, 8- ketiratas, 9- lintpidur, 10, 11- lintpiduri juhtmehhanism, 12- elektrimootor, 13- tiguülekanne, 14- pseudoplanetaarne ülekanne; vasakul ketiratta ehitus. Joon. 10.2.110. Ketiratta lintpiduri ehitus: 1- pidurdav lint, 2- ülemine vedru, 3- telg, 4- vint, 5- kang, 6- alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks.
P jõudu Pn Pn = ia Ajami ülekandearv (ia) sõltub hoobade 1, 2 ja 3 õlgade a, b, c, d, e ning f vahekorrast ja määrab kindlaks pedaali käigu L. Joonis 18: Siduri mehaanilise ajami skeem 1. siduripedaal 2. lahutushoob 3. lahutuskäpa muhv 4. survekettas 5. lahutus muhv(viimik) Pn. pedaalile rakendatav jõud P. survekettale rakenduv jõud a; b; c; d; e ja f. õlgade pikkused L. siduripedaali vabakäik. g. lahutuskäpa ja lahutusmuhvi vaheline lõtk Pedaali käik (ajami deformatsioone ja lõtke arvestamata) koosneb vabakäigust ja töökäigust. Vabakäik lõpeb siis, kui suruvedrusid hakatakse kokku suruma. Vabakäigu pikkus sõltub viimiku 5 (lahutusmuhvi) laagri ja lahutuskäppade 3 vahelisest lõtkust g. Pedaali töökäik on määratud suruvedrudega, mille kokkusurumine on vajalik suruketta 4 eemaldamiseks veetavast kettast kaugemale. 14 Sidurite tüüpskeeme
sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. 1.2 Hõõrdesiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas Sidurikorv Lahutusmuhv Kuidas sidur lahutatakse Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale
Vedru hoiab harki, tõukurit (3) ja kolbi (2) äärmises asendis. Kolvile (2) vajutamisel liigub peasilindri kolb (2) edasi, sulgedes ava (1). Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti (9) serv vastu silindri seina, manseti (9) põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalile rakendatud jõud kandub tõukuri (5), kolvi (2) ja vedeliku kaudu töösilindri (6) kolvile (2), mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Siduriketas: 1)Hõõrdkatted 2)Plaatvedrud 3)Veetav ketas 4)Needid 5)Hõõrdseibid 6)Veetava ketta rumm 7)Reguleerseib 8)Vedru 9)Võnkesummuti plaat
Vedru hoiab harki, tõukurit (3) ja kolbi (2) äärmises asendis. Kolvile (2) vajutamisel liigub peasilindri kolb (2) edasi, sulgedes ava (1). Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti (9) serv vastu silindri seina, manseti (9) põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalile rakendatud jõud kandub tõukuri (5), kolvi (2) ja vedeliku kaudu töösilindri (6) kolvile (2), mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Siduriketas: 1)Hõõrdkatted 2)Plaatvedrud 3)Veetav ketas 4)Needid 5)Hõõrdseibid 6)Veetava ketta rumm 7)Reguleerseib 8)Vedru 9)Võnkesummuti plaat
liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal
lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal.
liigendhaak, mida sai vajadusel lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal
Välimiselt küljelt toetub survelaagrile vahel. lahutusmuhv 9. Mansett-tihend muhvi ringsoones takistab õli väljumist käigukastist. 124 125 Siduriiingile vajutamisel tõmbab tross lahutushooba 10, see pöördub teljel ja paneb lahutusmuhvi kaudu liikuma varda. Viimane surub surveketta kaudu kokku keerdved- rud, mille tulemusena sidur lahutub. Vabakäigu reguleeri- miseks on tross lahutushoovaga ühendatud keermetatud otsaku 17 abil, mille asend fikseeritakse vastumutriga. Lahutusrnehhanismi blokeerseade töötab järgmiselt. Käigupedaali otstele vajutamisel pöördub selle võllile kin- nitatud nukkhoob 15. Viimane tõstab hooba 13, mis teise tõukun 12 kaudu paneb liikuma lahutushoova 10. Käigukast
annaabi.ee 
