Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
-ne -line 1 täiendsõna+ne/line K 2 täiendsõna+ne/line L gümnaasiumidevaheline nende linnade vaheline Reegel kehtib ka arvsõnade puhul: Lahku: Kokku: ühelised kümned tuhanded teistkümned miljonid jne. sajad kahemiljoniline kahe miljoni suurune kuueteistkümne- kolme tuhane aastane aastane Määrsõnalised laiendid: üle, alla, ligi, pea(aegu) umbes jt. kokku- ja lahkukirjutamist ei mõjuta. -ne -line number 23(-)aastane 2-leheküljeline täht, sümbol x-kujuline, de-lõpuline pärisnimi 1ts+ ne/line Pedja-äärne sidekriipsuga: Vilde-nimeline 2 ts+ne/line San Francisco lähedane lahku: E. Vilde nimeline tsitaatsõna show-maiguline 1ts+ne/line performance'i-laadne sidekriipsuga+ kursiiv 2 ts+ne/line commedia dell'arte laadne lahku+kursiiv
ülekäte, uisapäisa, meeltmööda ■ Kui muutumatud sõnad kasvõi, justnagu, just nimelt, ■ Kui muutumatud sõnad kas või, just nagu, just nimelt, kui moodustavad sõnaühendi, sulanduvad kuitahes, mistahes moodustavad sõnaühendi, tahes, mis tahes kokku, võib õigeks pidada nii nende sulanduvad kokku, võib õigeks kokku- kui lahkukirjutamist pidada nii nende kokku- kui lahkukirjutamist KAASSÕNAD ■ kui kaassõna moodustab Aegamööda, pealekauba, altkulmu, ■ käändsõnast, mille juurde kuulub Mööda teed, ümber maja, peale selle,
liitelise omadussõnaga kokku ( kahetuhandes) 17) Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga , siis kirjutatakse see järgnevast ne- või line- omadussõnast lahku ( neljakümne kolme aastane) 18) Nud-,tud-,ma-,tav-,da-,mata-, -kirjutatakse järgnevast või eelnevast sõnast lahku, kui pole liitsõna ( ära sõitma , jalga laskma ) 19) Nud ,tud des jne. kirjutatakse ainult siis kokku, kui nad moodustavad iseseisva omadussõna (paljutõotav algus) 20) Kahtluse korral eelista lahkukirjutamist. 21) Määrsõna kirjutatakse muudest sõnades harilikult lahku (tohutu suur ) 22) Kaassõna kirjutatakse käändsõnast , mille juurde ta kuulub , lahku ( teed mööda, maad ligi ) 23) Ainult kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva sõnaga lahutamatu terviku , kirjutatakse see kokku ( aegamööda , ümberringi ) 24) Pool ,poole , poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (tahapoole, sealpool) 25) Sõna pidi, tähenduses ,,mööda" , on käändsõnast harilikult lahku ( teed pidi,
täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada ära minev külaline-äraminev külaline, halvakspandav komme-halvaks pandav komme, vastuvõetud otsus-vastu võetud otsus o Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist trepist alla jooksev koer, aknast välja visatud müts, mäest üles sõitnud suusatajad, tüdrukule järele jooksnud ema, täiesti rikki läinud aparaat o Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need on omaette tähendusega iseseisvad sõnad väljaütlemine, allakirjutamine, päheõppija, ettevamistus, silmapaistev kunstnik, rahulolematu, lugupidavalt
nt. Kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäiendina ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib neid osi kas kokku või lahku kirjutada. nt. Äraminev külaline = ära minev külaline. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. nt. Trepist alla jooksev koer, piletist ilma jääv poiss. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. nt. Väljaütlemine, allakirjutamine, arusaam, juuresolek, tähelepanu. Ühend- ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid
kokkulepitust, nt arvsõnad, ne- ja line-omadussõnad; nädalakaupa, tükiviisi käigu pealt, nalja pärast d) pikkuspõhimõte - kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheb liiga kõigepealt, mispärast, teed pidi, kahte pidi, sel korral, pikaks, siis tuleks eelistada lahkukirjutamist, nt keskonnakaitse teemaline käepärast sel puhul, poisi moodi, uut moodi, (loodushoiuteemaline). kahtepidi, kättpidi, ninapidi, iga kord, kas või, auru jõul, kirja teel, Kui kahtlete, kas kirjutada sõnad kokku või lahku, siis kirjutage parem otsakorral kuue väel lahku
Indrek Olli projekti järgi ehitatud hotellis on kümme kaheinimese tuba. 12. Väljas olnud fotosid oli võimalik hinnata 5-palli süsteemis. 13. Ma külastasin vallas mitut võimalikku turismi objekti. 14. Tõsiselt tuleb kaaluda kaupluse esise platsi tolmuvabaks muutmist. 15. Neid muresid on veelgi, igal ühel omad. 16. Lõpetuseks soovin ka omaltpoolt vallarahvale rahulikke jõule. 17. Õue ja hoonete alusest maast maksustatakse 10 000 m2 vastavalt hinnatsoonile. 7. Paranda kokku- ja lahkukirjutamist. 1. Analüüs trükitakse eksami kogumikus. 2. Pärast luuletuste kuulamist ja auhindade välja jagamist toimus klasside vaheline viktoriin. 3. Tuul viis minema raamatukogu poolse katuse. 4. Jälgige kaupluste siseseid reklaame! 5. Lõpuks arst nõustus, vastutahtmist. 6. Möödunud kohalikud vali- mised olid astmevõrra räpasemad kui varasemad. 7. Puhtast kergemeelsusest on nad pühapäeva hommiku kahesilmavahele jätnud. 8. Otsustava palli läkitas kolmepunkti joone tagant viimasel
alahinnanud, alahinnatakse, oli alahinnatud) Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku. (kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud, olid aru saanud, oleksime juures olnud, ärge ette rutake, kuni arvesse võetakse, on läbi müüdud, olevat tähele pandud, olgu ära koristatud) Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele
ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid. Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata- vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele panemata paberid, emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat,
Teataja 1985, art 541) kohaselt tuli arvesse võtta ka "kodanike kommunistliku kasvatuse ülesandeid". Kohanimede keelelise normimisega hakati uuesti tegelema 1950. aastate teisel poolel ja eriti 1960. aastatel, kui uus entsüklopeedia tõstis päevakorrale eesti kohanimede kirjutamise põhimõtted. Rein Kull kirjutas 1958. a kohanimede ortograafiast (Kull 1958), käsitledes ma(a)- ja (s)saare-lõpulisi nimesid, liitsõnaortograafiat nimedes, o ja u esinemist järgsilbis, kokku- ja lahkukirjutamist jm. Ajaloolise ülevaate eesti kohanimede normimisest andis Arnold Kask (Kask 1974), kohanimesid käsitles ortograafia seisukohast ka Valdek Pall (Pall 1971). Tähtsaks sai kohanimede normimise teema 1970. aastate keskpaiku, kui ametlikul tasandil võeti ette maa-asulate arvestuse korrastamine. Nähti ette fikseerida asulate ametlikud nimed (Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 31. märtsist 1975), seni olid külanimedega tegelnud kohalikud külanõukogud.
ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid. Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele panemata paberid,
annaabi.ee 
