100% kollased fenotüübid Mendel II seadus ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) Aa x Aa F1 A ↵↳ a A ↵↳ a gameedid ↓ AA genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1 3 kollased : 1 rohelised fenotüüpide lahknemissuhted Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus - Kehtib, kui vanempaarid erinevad kahe tunnuse osas - Homosügootsete vanemate ristamisel lahknevad tunnused teises järglaste põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt A - kollane a - roheline B - siledapinnaline b - krobeline pind P AABB x aabb ↓
hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. · III seadus : homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavael vabalt. 5. Millistel tingimustel saadakse Mendeli II ja III seadusele vastavad fenotüüpide arvulised lahknemissuhted? · Tunnuseid määravad geenid asuvad erinevates kromosoomides. 6. Too näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. · Varrane kiilaspäisus normaalne juuksekasv · Pruun juuksevärvus blond juuksevärvus · Pruunid silmad sinised või hallid silmad 7. Oska lahendada ülesandeid Mendeli seaduste kohta. 8. Millistest genotüüpidest tulenevad ABO-süsteemi vererühmad? Oska lahendada vererühmade ülesandeid.
Mendeli I seadus (ühetaolisus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Lk 158 ül 1-8 1. Millistel juhtudel Mendeli katsetes saadud teise põlvkonna fenotüüpide arvulised lahknemissuhted ei kehti? Ristates omavahel esimese põlvkonna hübriide ei ole tulemuseks nelja erineva fenotüübiga järglased oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtvanemate tüüpi isendid (vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid). 2. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid - sinised/hallid silmad; Tömp - normaalne pöial; Pruunid juuksed - blondid juuksed 3
Mendeli I seadus (ühetaolisus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Lk 158 ül 1-8 1. Millistel juhtudel Mendeli katsetes saadud teise põlvkonna fenotüüpide arvulised lahknemissuhted ei kehti? Ristates omavahel esimese põlvkonna hübriide ei ole tulemuseks nelja erineva fenotüübiga järglased oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtvanemate tüüpi isendid (vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid). 2. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid - sinised/hallid silmad; Tömp - normaalne pöial; Pruunid juuksed - blondid juuksed 3
Homosügootsete hernesortide monohübriidsel ristamisel sai ta esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Teises hübriidpõlvkonnas esines tunnuste lahknemise suhtes kolm ühele dominantse tunnuse kasuks. Ka dihübriidsel ristamisel leidis Mendel teises põlvkonnas iga fenotüübilise tunnuse lahknemise suhtes kolm ühele, kuid seejuures kombineerusid esinevad tunnusepaarid omavahel vabalt. Mendeli töödes esinevad fenotüübilised lahknemissuhted ei leia mitte alati kinnitust. Mitmed pärilikud tunnused on määratud enam kui ühe alleelipaari poolt (polüalleelne lahknemine). Ka juhul, kui domineerimisnähtus puudub (intermediaarsus), ei saada Mendeli poolt leitud arvulisi suhteid. Mendeli III seadus kehtib siis, kui dihübriidsel ristamisel vaadeldavad geeni- paarid paiknevad erinevates kromosoomides. Äädikakärbestega tehtud katsete põhjal jõudis Thomas Morgan järeldusele, et ühes
erinevad ainult ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 2. Sõnastage Mendeli sõltumatu lahknemise seadus. Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 3. Millistel tingimustel saadakse Mendeli III seadusele vastavad fenotüübilised lahknemissuhted? Tunnused lahknevad üksteisest sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomides. 4. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks? Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 5. Milles seisneb Mendeli seaduste tähtsus? Need näitavad tunnuste pärandumise tõenäosust.
Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse erinevate tunnustega organismid, siis järelikult on uuritav dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes heterosügoot - sellisel juhul ei ole tegemist tõu või sordipuhta liigiga. ? lesanne Puhtatõulistnküülikut ristati valge küülikuga, järglased olid kõik musta värvi, üht hübriidi ristati omakorda valge küülikuga. Leidke järglaste genotüübid, fenotüübid ja lahknemissuhted. Intermediaarsus - domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepeale avaldumine. Ülesanne Punase ja valgeõieliste lõvilõuasortide ristamisel saadi roosaõielised hübriidid. Viimaste omavahelisel ristamisel aga punaseõielised lõvilõuad. Millise genotüübi ja fenotüübiga lõvilõugu oleks veel võimalik saada? Milliste juustega võivad olla lapsed, kui üks vanem on lokkis ja teine laineliste juustega? Milline on
Homosügootsete hernesortide monohübriidsel ristamisel sai ta esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Teises hübriidpõlvkonnas esines tunnuste lahknemine suhtes kolm ühele dominantse tunnuse kasuks. Ka dihübriidsel ristamisel toimus teises põlvkonnas fenotüüpide lahknemine suhtes kolm ühele, kuid seejuures kombineerusid tunnuspaarid omavahel vabalt. Mendeli töödes esinevad fenotüüpide lahknemissuhted ei leia mitte alati kinnitust. Mitmed pärilikud tunnused on määratud enam kui ühe allelipaari poolt. Ka juhul, kui domineerimisnähtus puudub, ei saada Mendeli poolt leitud arvulisi suhteid. Mendeli sõltumatu lahknemise seadus kehtib siis, kui dihübriidsel ristamisel paiknevad vaadeldavad geenipaarid eri kromosoomides. Äädikakärbestega korraldatud katsete põhjal jõudis Thomas Morgan järeldustele, et ühes kromosoomis
17. Mendeli I seadus - e. ühetaolisuse seadus (law of uniformity). Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased kõik ühetaolised heterosügoodid (sõltumata ristamise suunast). 18. Mendeli II seadus - e. lahknemisseadus (law of segregation). Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine kindlates sagedussuhetes; tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. 19. Mis on analüüsiv ristamine? Millised lahknemissuhted saadakse? Esimese hübriidse plvkonna tagasiristamine kaksikretsessiivsete isenditega, kus nii geno- kui ka fenotüübiline lahknevus saadakse 1:1. 20. Mida ütleb gameetide puhtuse seadus? Gameetide moodustumisel lahknevad faktorite paarid selliselt, et alleelid ei segune ja igas gameedis on igast paarist esindatud vaid üks 'puhas' faktor (alleel); faktorid jaotuvad 1:1. 21. Mis on pärilik e. geneetiline eelsoodumus? Geneetiline selektsioon. Sirprakuline aneemia.
Heterosügoot- homoloogsete kromosoomide samas lookuses on erinevad alleelid (Aa, Bb, Cc) Homosügootne retsessiivne- aa, bb, cc Homosügootne dominantne- AA, BB, CC Mendeli II seadus: Heterosügootsete esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel saadakse teises põlvkonnas tunnuste lahknemine kindlates lahknemissuhetes - fenotüübilt 3:1 - genotüübilt 1:2:1 Kui aga on tegemist heterosügootse intermediaarse avaldumisega, siis on fenotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 Lahknemissuhted 3:1, 1:2:1 ja 1:1 esinevad ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kaht tüüpi gameetide (A ja a) moodustamise tõenäosus heterosügootsel isendil on võrdne (0,5); 2) kõigi gameeditüüpide võrdse tõenäosusega ühinemine viljastumisel; 3) kõigi genotüüpidega sügootide (AA, Aa, aa) võrdne eluvõime; 4) tunnuse avaldumise sõltumatus keskkonnatingimustest. Holandrilised tunnused- päranduvad ainult meesliini mööda
seondub vaid ühe epitoobiga – sellega, mille vastu ta on saadud. Seda osa, mis antigeeni molekulist on oluline antikeha seondumiseks, nimetatakse epitoobiks. 55. Mis on backcrossing? Analüüsiv ristamine - analüüsitava dominants(et)e tunnus(t)ega isendi tagasiristamine retsessiivse vanemaga. Kui analüüsitav organism on homosügootne, siis lahknemist ei toimu, kui heterosügootne, siis saame ühesugused geno- kui ka fenotüübiilised lahknemissuhted (1:1). 56. Mis on hübridoomi meetod ning milleks seda kasutatakse? Detailsed kirjeldused. Töötati välja 1975. Selleks liitsid teadlased hiire kasvajalised müeloomirakud (B rakuline kasvaja), millel on võime piiramatult jaguneda, immuniseeritud hiire põrnarakkudega, mille hulgas on immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastaseid antikehi tootvad B rakud. Ainult tekkinud hübriidsed rakud e. hübridoomid suudavad kasvada
25.ABO veregruppide süsteem - Reesusfaktor – negatiivse ja positiivse vahel on reesuskonflikt ABO-veregrupid A, AB, B ja 0 - 0 on retsessiivne + üks parimaid veregrppe 26.Suguliiteline pärandumine - Erinevused järgnevuses ja loetelus - Esimesest põlvkonnast võib toimuda lahknemine - Ristpärandumine – tütred isa sarnased ja pojad ema sarnased - F2 põlvkonnas tunnused seonduvad sooga - Lahknemissuhted on erinevad - X kromosoomides üks geen määrab värvipimedust Daltonism - Ei erista punast ja rohelist IV loeng 1 Mutatsioonid - Juhuslik teke ja mitteadaptiivsus - Spontaanne teke - Keemiline ja kriigusmutagenees - Mutatsioonide tüübid 27.Mutatsioonide sagedus - Mutatsioonisagedus – ajaühikus geeni kohta
tehakse pöördristamist (ehk analüüsiv ristamine) ehk ristamist retsessiivse vanemvormiga. Letaalsed geenid – nt naaritsate halli värvuse geen homosügootses olekus põhjustab seedeelundite alaarenemise – sellised isendid hukkuvad. Homosügootsed kollased hiired hukkuvad enne sündi. Veistel nt alleel A’ määrab omapärase kehaehituse ka heterosügootses olekus. Kui esineb genotüüp A’A’ – letaalse toimega (buldogi vasikad). 19. χ2 - test. Lahknemissuhted on statistilise iseloomuga, sest esineb juhuslikkus: gameetide kohtumine viljastumisel sarnaneb loosi viskamisega mündi abil. Kontrollitakse kas faktiliselt saadud (vaadeldud) lahknemissuhe erineb teoreerilisest oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt või erinevused on juhuslikku laadi (ja vastavad ootuspärasele). Kui hii-ruudu väärtus on võrdne või suurem tabeli väärtusest (5,99) olulisuse nivoo 0,05
toimub tunnuste lahknemine: järglastel ilmnevad F1 hübriidide vanemate (P generatsiooni) tunnused. Tunnuste lahknemine tuleneb sellest, et heterosügootsed F1 hübriidid moodustavad kaht tüüpi sugurakke (B ja b), mis viljastumisel kombineeruvad juhuslikult. Kuna kaht tüüpi spermid ja kaht tüüpi munarakud annavad 4 võimalikku kombinatsiooni, toimubki fenotüübiline lahknemine 32 Tabel. Põllumajandusloomade tunnuste fenotüübilised lahknemissuhted monohübriidse ristamise korral Tunnus Dominantne tunnus Intermediaarne Retsessiivne tunnus Fenotüübiline tunnus lahknemissuhe F2-s VEISED Karvkatte värvus Must - punane 3:1 Pigmendi jaotumine ** Ühtlane - kirju 3:1
paljundatavate taimede juures sellist takistust ei ole ning kaughübriidid saavad sageli uute sortide lähtematerjaliks 75. Introgressioon, transgeensed liinid Introgressioon kaughübriidide korduv tagasiristamine ühega vanematest; nii on võimalik geene üle kanda ühelt liigilt teisele. Transgeensed liinid tunnuste intensiivistumine või nõrgenemine hübriidsetes põlvkondades. Alleelsete ja mittealleelsete geenide koostoime, sümbolid ja fenotüübilised lahknemissuhted ? 76. Meetodid ristamatusebarjääri ületamiseks Kui neid siin vastupidises kontekstis muuta saamegi barjääridest lahti. Liikidevaheline ristumisbarjäär. Erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite vaheline ristumisbarjäär on tagatud kahe mehhanismiga. Presügootilise isolatsiooni mehhanismi teel on takistatud erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite paaritumine ning seega hübriidsete järglaste saamine. Isolatsioon võib toimida erinevatel viisidel: