võimalust riigi ja poliitilise opositsiooni vahel võimalikku võõrandamisprotsessi) pedagoogiline funktsioon (OV kui demokraatliku elu kool, mis tugevndab isikute huvi avaliku elu sündmuste vastu ja teadlikkust oma kodanikuvastutusest); distsiplineeriv funktsioon (OV sobivus tugevate ja markantsete huvigruppide ohjeldamisel) 12. Kohaliku omavalitsuse mõiste. Kogukonnaliikmete poolt (vahetult või valitud organite kaudu) kohaliku elu küsimuste seaduse alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, millel on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatsioonisüsteem. 13. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid Riigipoliitiliselt: kohaliku elu poliitilise kujundamise demokraatlik funktsioon. KOV on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Õiguspoliitiliselt: vertikaalne võimude lahusus, detsentraliseeriv organisatoorne, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus. KOV on avaliku elu ja demokraatliku
Mina aga arvan, et kui tulebki sõjaolukord, siis oleme selles olukorras üksinda. NATO küll võib teha läbirääkimisi, kuid ma pean päris ebatõenäoliseks, et NATO oma väed Eestisse toob ja meile abiks on. Samuti peab ühiskond juba varakult endale teadvustama, et meile on oluline omaenda kaitsevägi ja ajateenistus noormeestele on oluline ja see on au asi, seda ei tohiks mitte ükski mees karta. Ehk siis probleemi lahendamisena näen mina ette eelkõige riigi poolset ajateenistuse rõhutamist ja noormeeste meelitamist kaitseväkke. Kodanik peaks olema uhke, kui saab oma riigi eest välja astuda ning kui selline arusaam on juurdunud juba pisipõnnist peale, ei eksisteeri meil enam küsimust, kas oleks hoopis effektiivsem omada palgalist armeed. Sest Eesti oma meessoost kodanikud on motiveeriud riiki kaitsma. Tänu põhiseadusele
vajadusest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2. KOV: a. Rajaneb riigi territooriumil haldusjaotusel b. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus-ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või –algatuse teel. Eesti olustikus on KOV kogukonnaliikmete poolt(vahetult või valitud organite kaudu) kohaliku elu küsimuste seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, millel on kodaniku-, koha-, ja objetilähendust tagav legitimatsioonisüsteem. 13. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid 1) Riigipoliitiline – kohaliku elu poliitilise kujundamise demokraatlik funktsioon. KOV on pks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Riiki ja ühiskonda siduva olulise institutsioonina konkretiseerib ta üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. KOV on demokraatliku elukarralduse kooliks () haribv funktsioon
Liikmed valit otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel. Sellisel nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See ting ei tohi mingil moel mõj kodanike võimalust pöörd esinduskogu poole, kasut referendumeid ja teisi otsese kodanikuosaluse vorme. KOKS §-s 2 toodud mõiste vastab EKOH-s toodule (lk 87). Lisaks võib määratleda kogukonnaliikmete poolt (vahetult või organite kaudu) kohaliku elu küs-te seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, mille on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatssüst. Funktsioonid: Riigipoliitiliselt: kohaliku elu pol-e kujund demok f-n. KOV on üks demok valitsemisviisi põhilisi alustegusid. Konkretiseerib üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. Kool Õiguspoliitiliselt: vertik võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoore, personaalne ja funktsionaalne võimude lahusus (õiguslik f-n)
ideedele ja meetoditele võttis Erikson vaatluse alla inimese sotsiaalse kogemuse ja selle peegelduse tema eneseteadvuses. Analüüsi tulemusena sündis formaalne, isiksusliku ja sotsiaalse arengu teooria – inimese isiksuslik ja sotsiaalne areng kulgeb kindlate astmete järgnevusena. Igal arenguastmel on inimene tundlik sotsiaalse keskkonna kindlate mõjurite suhtes. Kehtib kõigile inimestele, olenemata kultuurikontekstist. 7. Isiksuse arenguastmed psühhosotsiaalsete kriiside lahendamisena. Inimese elutsüklis kaheksa astet. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus. Igal astmel aset leidva kriisi lahendusena toimub justkui isiksuse struktuuri taasloomine, kus uus minakogeus integreeritakse varasemaga. 8. Erinevatel arenguastmetel kujunenud lahenduste mõju sotsiaalsele arengule.
õpetajaedastatut. Ühtset õppimise konstruktivistliku käsitluse mudelit pole olemas. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. (suhtlemine nii õpetaja kui õpilastega) Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. (kõige ehedamal kujul on seda ideed rakendatud mitmesuguste ametite õppimisel nn õpipoisina.) Ka koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus kk-s eluliste õpiülesannete lahendamisena. 29. Saavutusmotivatsiooni olemus (seda mõjutavate põhitegurite valguses) ja selle võimalused erinevuste seletamiseks õpilaste õpitahtes. (11.1) Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel. Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest. Inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest
koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Konstruktivism õppimise käsitlemisel Konstruktivistlike teooriata puhul ei piirdu õpitava meeldejäämine ega meenutamine assotsiatsioonide loomise ja ligipääsuga kujunenud seostele, vaid hõlmab alati ka aktiivset tähenduse konstrukteerimist. Konstruktivistlike mälmudelite kohaselt oleneb õpitava materjali meelespidamise sellest, mil
eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Gagne õppeühiku mudel ja selle põhietapid. Mudel rajaneb selgekujuliselt õpilaste sisemiste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise ehk toimumiseks vajalike tingimuste loomise ideel (Gagné 1985). Gagné mudeli üks viimaseid versioone toob
eesmärgina. Eesmärgistamisega mitte liiale minna: piirduda pigem väikese arvu oluliste kui hulga väheoluliste õppe-eesmärkide püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui
tekkinud on, võib öelda, et majanduselt ja poliitiliselt olukorralt teataval määral stabiilses ühiskonnas on see loogiline järgmine samm lääne riikidele taseme poole püüdlemisel. Seega: kas on see seaduseelnõu ikkagi alguse saanud ühiskonna vajadusest? Kas on meil diskrimineerimisega lood siis nii halvad? Võimalik, aga sel juhul ei ole inimesed seda endale teadvustanud. Teatud määral näib võrdõiguslikkuse seaduseelnõu koostamine pigem probleemi tekitamisena kui selle lahendamisena. Seda tõendab asjaolu, et enne antud seadusega tegelema hakkamist ei olnud soolise ebavõrdsusega seotud probleemidest Eestis kuigi palju kuulda, ning ka see, et nüüdki pole tekkinud laiaulatuslikku ühiskondlikku diskussiooni. Seega on tekkinud veider olukord, kus ühelt poolt minister Siiri Oviir väidab, et soolisest ebavõrdsusest on Eestis saamas tõsine sotsiaalne probleem, aga teiselt poolt ei teata või ei teadvustata seda ja seega tuleb seadusega sellele tähelepanu juhtida
annaabi.ee 
