Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lagun" - 18 õppematerjali

Keskaeg
1
odt

Keskaeg

476. Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika. Perioodid varakesk (5-11s)-feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei võinud maalt lahk. RISTIUSK 313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Laamad sfäärid
1
doc

Laamad/sfäärid

kurdmäestikud-kurrutuse käigus laamade serv paken ,suurem osa kokkupres kivimassist surut sügavamale vahvevöösse ,väike osa kasvab kõrgust(alpid,himaalaja) kilpvulk-aluseline laava,liikuvl,tardub aegl,ook keskmäest,madalad.kihtv-happeline laava,väheliikuv,tarbuk kiir,mandrilistel,kõrged... maavär tug rihti sk-magnituudidesmaavär piirk-seotud laamade servaalad,paikn peamiselt 2 vööndiga-vaikse ook tuleõngas,euraasia l osas nn vahem vöö.. murenemine-kivimite lagun välisj mõjul.füüs muren(rabenemine)- temp kõik tagaj,polaar,lähip aladel,kõrgmäest,kõrbed,kivim keemiline koost ei muutu.keem muren(porsumine)-vee ja vesilahuste mõjul soojas,niiseks kliim,lähistroopika,ekvatoriaal,lähiskevator,karstivormid:lubjak,krtiit sool. karst-karstumise tagaj tekk pinnav v nende kogum.tekke eeldus voolava vee,lahustuva ja lõhelise kivimi olemasolu. karstiv esin- vahemere maades,kagu-aasias,kariibi m saartel erosioon-vesi valgub

Geograafia → Geograafia
67 allalaadimist
Tuumajõud
2
doc

Tuumajõud

o Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. TUUMADE LAGUNEMINE. (kui eelnevast üks on täitmata toimub lagunemine) *kui ei ole täidetud 1.tingimus, siis alfa lagunemine *ei ole täidetud 2.tingimus siis eraldub famma kvant. *ei ole täidetud 3.tingimusm suus prootonite nivoos võib olla vaba koht, neutr.tahavad minna sinna, aga ei tohi. Neutr. Saavad moonduda: (beta lagun) Tingimused: 1.tuuma suurus on piiratud 2.proot.neutr.madalamad energiatasemed peavad olema täidetud-tuum peab olema põhiseisundis. 3.proot.neut.energiatasemed tuumas peavad olema võrdselt täidetud. 7) erinevalt keemilistest reaktsioonidest tekivad tuumareaktsioonides uued keemilised elemendid. Neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks.

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
Ühiskonna tunnused-nüüdisühiskond ja heaoluriik
2
rtf

Ühiskonna tunnused, nüüdisühiskond ja heaoluriik

võim on hajutatud erakondade,kodanikuorg. ja survegruppide vahel 7.Esindusdemo-rahvas teostab oma võimu esindajate kaudu.Antiik demo-kodanikud peavad enamuse huvides ka ise osaliselt osa võtma otsuse langetamisel ja seaduste vastuvõtmisel. 8.Demolained: 1(1826-1922)IMS,1922 esimene fasistlik dikt./lõpetas totalitarismi võimule pääsu Eu riigis 2.)peale II MS(1944-56)Stalinismi kokkuvar.IIMS lõpp/Lääne EU taastati demokr.suurenes vabadus Ida-EUs 3.)(1974-1991)Nõukogude Liidu lagun./kommun.bloki lagunemine 9.Majanduse ja demokraatia suhe ei ole küll ühene, aga maj.mõjutab pol 10.Siirdeühis.prob:rahv.nõuab kiireid lah./üleminek toob kaasa majanduskriis/reformide ebaühtlane tempo ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIK ARENDAMINE 1. Põhimõtted-ühtegi prob.ei tohi lahendada teise arvelt/esikohal on ühiskonna kui terviku areng 2.Hea valitsemine-legitiimne,efektiivne,läbipaistev ja kodanikke kaasav 3.Demokraafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus-selleks,et ühisk

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
Vladimir Kush ja tema teosed
9
pptx

Vladimir Kush ja tema teosed

Hawaiian skies where he lives and also the cold, dark winter months of Moscow, his birthplace. Owns 4 art galleries in the USA, one in Lahaina, Hawaii, one in Laguna Beach, California and two in Las Vegas, Nevada. ,,Departure Of The Winged Ship" 31x39, oil painting on canvas Painted in 2008 The artist has displayed a departure of a ship, which sails are Monarch butterflies. There are three men waving with flags on the coast, they look like saying ,,farewell". The sea is blue like a lagun. Monarch butterflies- amazing and couraegous travelers, can cross the Atlantic Ocean (distant voyage) The feelings of happiness and beauty. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Purse" 11x14, oil painting on canvas Painted in ___ ? The artist has displayed a man and a woman kissing,

Kultuur-Kunst → Kunst
5 allalaadimist
Orgaanilised ained
3
doc

Orgaanilised ained

viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos ­ lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos ­ linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos ­ (piimasuhkur) ­ moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. 1) Tärklis ­ energia varuaine taimedele, koosneb glükoosi molekulidest. ( Inimestel lagun. amülaas) 2) Tselluloos ­ koosneb glükoosi molekulidest, asub taimeraku kestas. 3) Kitiin ­ loomarakkude kestas, seemne raku kestas. 4) Glükogeen ­ koosneb glükoosist ja paikneb MAKSAS ja Lihastes loomne varuaine. Insuliin aitab glükoosi tarvitada. SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED 1) Energeetiline ­ kõige kiiremini kasutatav energeetiline allikas 2) Ehituslik ­ taime ja seentetaku kestas, selgrootute välistoeste koostises ­ kitiin ja tselluloos.

Bioloogia → Bioloogia
107 allalaadimist
Valgud- nukleiinhapped
1
doc

Valgud / nukleiinhapped

*selle käigus häviv kõrgema järk stru,peptiidsidemed ei katke.*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel.*Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördeprotsess.toimub siis kui dena-vate tegurite mõju pole veel lõpslikult lagunenud. Valku ül.*Biokeemiliste reakts kiirust reguleerivad valgud,nim ansüümideks.neid iseloom kõrge spetsiifilisus,sest iga reakts juhib oma ensüüm.*ensümaatiline funktisioon väljudnub :nr inim süljes valk amülaas lagun tärklist.see ensüüm lühustab toiduga suhu sattunud tärkl mol esmalt eri pikusega oligosah ja siis tärkl monomeerideks.-glükoosi mol.samal ajal ei lagunda amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendieid.*ehituslik funktisoon on kõikides valkudes, : on nahatekised:karvadmsuled,küünised,sõrad,kabjad*rakumembraani koostises esinevad transportvalgud,mis juhivad kindlat tüüpi mol rakku sisse/välja.s

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud
8
doc

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud

koes./Märgistusmeetodil- märgistatakse aine radioakt.isotoobiga, saab jälgida aine liikumist kehas./suitsuandurites- ioniseerib õhku,kui õhk muutub, muutub ka juhtivus ­ hakkab piiksuma. -kiirgus- ei kasutata selle enda pärast. -kiirgus ­ detailide ühtluse kontrollimine (kui ühtlaselt läbib).Kvaliteedi määramisel./viljahoidlates ei lase pisielukaid ligi. Neutronite voog-(plutooni, uraani lagun.) liiga ohtlik et kasutada. Läbib ka betooni.(muudab stabiilse aine radioakt.) Tuumareaktsioon ja selle toimumise tingimused-Tr.on kõik aatomituumaga toimunud reaktsioonid, mille käigus tuumad muunduvad uuteks tuumadeks(elementideks. Eriseoseenergia peab kasvama: suurte tuumade lagunemine/ väikeste tuumade ühinemine. Toimub stabiilsema suunas ­raua tekke suunas. Kergete tuumade ühinemine- eraldub väga suur energia, tekib palju stabiilsem element. (H+H- >He)

Füüsika → Füüsika
64 allalaadimist
Riskianalüüsi vastused
6
doc

Riskianalüüsi vastused

ained, *sööbivad ained, *muud ohtlikud ained või materjalid 16.*atmosfääris on lubatud 0,007mg/l *inimese tajumislävi on 0,037mg/l (Lubatud piirkontsentratsioon: o,o2 mg/l (tööruumis), surmav on 7mg/l) 17.*Dräger M31- kontrollimiseks *Dräger-Röhrchen-mõõdab kemikaalide sisaldust. 18. *bekrell- radioaktiivse aine aktiivsus SI süsteem: suurus-aktiivsus, tähistus- A(l), ühik- Bq, nimetus-bekrell, def. Lagun./s Traditsiooniline süsteem:ühik-Ci, nimetus- kürii, def. 3,7* 10E10 lag./s, suhe-1Ci=3,7*10E10 Bq *grei- neeldunud kiirguse doos SI süsteem: suurus- neeldunud doos, tähistus ­D, ühik ­ Gy, nimetus ­grei, def. J/kg, Traditsiooniline süsteem: ühik- rad, def.- 100erg/g, suhe -1 Gy= 100 rad *ekvivalentne doos-ekvivalentne kiirgusdoos SI süsteem: suurus-ekvivalentne doos, tähistus- D (H), ühik- Sv, nimetus- siivert Traditsiooniline süsteem: def.- rötgeni

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
Anorgaanilise keemia eksam praegune-2012 --- versioon
7
doc

Anorgaanilise keemia eksam praegune (2012 -...) versioon

1. He avastamine ja leidumine · (avastati Päikesel 13 aastat varem kui Maal) · avastasid sõltumatult · prantsl. J.Janssen ja ingl. J.N.Lockyer (art. Nature's 1869) · (teated saabusid Pariisi Akadeemiasse 26. okt. 1868 mõneminutilise vahega) · saadi Maal 1895 mineraal kleveiidist (W.Ramsay) · 1881 L. Palmieri Vesuuvi gaasides · Kosmoses leidub He väga palju (rohkem on ainult vesinikku), · Maal suhtel. vähe · sisaldub õhus (5,27 . 10-4%) - radioakt -lagun. tagajärg · He koguvarud Maal (atmosfääris, litosfääris, hüdrosfääris) 5 . 1014m3 · (kuid "lahkub Maalt") · Leidub absorbeerunult radioakt. mineraalides (kleveiit, monatsiit jt) ja loodusl. põlevgaasides 2. Koobalti ühendid · CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine · saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940 C juures · (et vältida Co3O4 moodustumist) · on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt)

Keemia → Anorgaaniline keemia
73 allalaadimist
Hõbe
4
doc

Hõbe

mõjul, tingituna neis toiduainet e s e sin e v at e s väävliüh e ndite st, mille m õjul tekib hõb e s ulfiid. Tähtsai m hõb e d a s o ol on HÕBENITRAAT AgNO 3, mida meditsiinis rakendatakse söövitava vahendina (põrgukivi). Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 AgOH on ebap ü siv ühend, mis lagun e b 2AgOH koh e s e lt: = Ag2O + H2O Viiman e reag e e ri b alde h üüdid e või glükoo si g a ja reduts e e r u b se ejuur e s m etals e k s h õb e d a k s , aldeh oksüd e e r u b aga vastavak s karbok s ü ülh ap p e k s . Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI

Keemia → Keemia
45 allalaadimist
Riskianalüüs konspekt
13
doc

Riskianalüüs konspekt

KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) ­ 0,5rad/a) Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15 Radioaktiivsuse ühikud SI süsteem Traditsiooniline süsteem Tähistus Ühi Nimetus Def. Ühi Nimetus Def. Suhe k k Aktiivsus A (l) Bq bekrell lagun./s Ci kürii 3,7*1010 1G=3,7*1010Bq (Bequsrel (Curie) lag./s ) Neeldunud D Gy grei J/kg rad 100erg/g 1Gy=100rad doos (Gray) (dzaul/kg) Ekvivalentne D (H) Sv siivert - rem röntgeni 1Sv=100rem

Ehitus → Ehitusmaterjalid
164 allalaadimist
Keemia referaat fosforist
14
doc

Keemia referaat fosforist

Ta reageerib veega, kusjuures reageerimissaaduste iseloom sõltub vee temperatuurist. Külma veega reageerimisel moodustub kahealuseline fosforishape. · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid On eba m e e l diva lõhnag a valge kristalne vahataoline m ürgin e aine, mis tekib fosfori põle mi s el hapniku vae g u s e l. P4O6 oks üd e e r u b ae gla s e lt õhus, mo o d u sta d e s P4O1 0, kuumuta mi s el üle 200 °C lagun e b puna s e k s fosforiks, P4O8 ja P4O1 0 se g uk s . Ta lahustub hästi ben s e e n i s , süsinikdisulfiidis ja teiste s lahuste s ning reag e e ri mi s el ve e g a annab ta fosforish ap p e : P4O6 + 6H2O _ 4H3P O 3 Kuuma ve e g a reag e e ri mi s e l tekib p õhiliselt ortofosforhap e ja fosfaan, kuigi võiv mo o d u stud a väh e s e l määral ka fosforit: P4O6 + 6H2O _ 3H3P O 4 + PH3

Keemia → Keemia
46 allalaadimist
Anorgaaniline keemia I
11
doc

Anorgaaniline keemia I

tekstiilitööstus e s , org. Sünte e si s , Sb Cl 3 ­ värvitud kristallid , lahustub ve e s ( 9%, 25ºC), se ejuur e s hüdrolüü su b oksiidkloriidid, näit. SbO Cl , kasut. tööstuslikus org. sünte e si s (kloorimisr e a g e nt olefiinidele ) , tekstiili immuta mis e k s , Hüdriid: SbH 3 ­ stibaan, värvitu väga mürgine gaa s , saad ak s e Mg või Zn antimoniid + HCl , lagun e b ae gla s elt juba toate m p l, põleb õhus , kasutataks e ülipuhta Sb saa mi s e k s . Metallina kasutataks e Sb mitm e s u g u st e (pea m . Pb ja Sn sisaldavate) sulamite 8 Vismut: G.Agricola, 1529 ; Bi ­ hõb ev alg e , roos aka läikega m etall , mitu kristallmodifikatsiooni, neist tavarõhul püsiv romb o e e d riline vorm . ­ tahkumis el ruumala suuren e b ,toate m p l rabe

Keemia → Anorgaaniline keemia
99 allalaadimist
Keemia põhi- ja keskoolile
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

II Happeline oksiid+ALUS =sool+ vesi b) lahustumatute aluste lagundamisel Happeline oksiid+ALUSELINE OKSIID=sool c) soolade(karbonaatide, nitraatide) Happeline oksiid+vesi = HAPE lagunemisel (va. SiO2-liiv ei reag. veega) (nitraatide lagun. sõltub metalli aktiivsusest: 2 KNO3= 2 KNO2 + O2 III Amfoteerne oksiid+ HAPE =sool+vesi 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Amfoteerne oksiid+ALUS(leelis)+ vesi =kompleksühend 2 AgNO3= 2 Ag + 2 NO2 + O2 ) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri

Keemia → Keemia
47 allalaadimist
Keemia eksami spikker
3
doc

Keemia eksami spikker

Reakts-d liigitatakse pöördumatuteks kulgemise järgi: mood-b iseseisva osakese graanula, millel antud juhul on posit laeng. hakk-d katioonid liik katoodi ja anioonid anoodi suunas. Sellega 1) reakts-ks, mis kulg praktiliselt lõpuni Graanula laengu neutr-vad lahuses olevad ioonid, mis mood-vad kaasn aine lagun - elektrolüüs. Katioonid seovad ekt-e ja erald-d 2) reakts-ks, kus suletud süst-s reag osa lähteainest. Viimaseid nim difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud, kogu neutr-te atm-te või mok-dena, anioonid ann ekt-ne ära ja neutrl-d. pöörduvateks, sest reakts-i lõppedes on lähteainete vahelise pärisuunalise ja graanula koos difuusse kihiga mood-b mitselli, mis on neutr

Keemia → Keemia
97 allalaadimist
Vanade pargipuude hooldamine
50
pdf

Vanade pargipuude hooldamine

Kui nähtav õõnsus on juba kätte saada puidus tegutsevat seeneniidistikku. kujunenud, siis peamine reegel on: teha pole vaja Avause sulgemisega muudame õõnsuse vähem mitte midagi! Punktis 1.2.2 on kirjeldatud puu kait- tuulutatavaks ja seen vaid võidab sellest. Paljud semehhanisme ja -barjääre, sh CODITit, mille abil täiteained (näiteks betoon, kivid ja krohvisegu) puu blokeerib mädaniku leviku. Surnud puitu lagun- seovad vett ning muudavad õõnsuse niiskusre- dav seen hävitab küll kogu lülipuidu kuni mädaniku žiimi mädaniku arengut soodustavaks. Mitte levikut tõkestava piirialani, kuid puu elutegevuseks kunagi ei õnnestu täitmine selliselt, et iga viim- vajalik elus maltspuit kasvab aasta-aastalt edasi. Kui negi õnarus oleks seguga täidetud. Tagajärjeks

Põllumajandus → Agraarpoliitika
8 allalaadimist
Keskkonnaõigus
31
doc

Keskkonnaõigus

Äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvald, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, maj või kkkaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu OJ hulka. Püsijäätmed tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüs, keem ega biol muutusi. Biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagun jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. OJ jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. H1H14. Olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava kui ka OJ.

Õigus → Õigus
318 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun