Eirene (rahu). 5. Nereiidid on kreeka mütoloogias merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6. Sireenid Sireenid olid kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Neil olid mitmesugused erilised võimed. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Nendega oli kimpus ka Odysseus, kuid ta lasi oma kaaslaste kõrvad vaha täis toppida, ennast masti külge siduda ja pääses hukkumisest. 7. Pygmalion legend. Kreeka mütoloogias andekas noor Küprose kujur, kes naistevihkajana oli otsustanud mitte kunagi abielluda, kuid loonud suurepärase elevandiluust naisekuju, armus sellesse ja oli äärmiselt õnnetu
toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgast tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti tavaliselt üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Lisaks vöeti mustpeade hulka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai tast enamasti Suurgildi liige. Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Kuigi käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil esines Tallinnas ligi 60 mitmesugust käsitööala), rahuldasid need eelkõige kohaliku elanikkonna
Gildi või vennaskonna kaudu said inimesed osa linnakogukonda kuulumise hüvedest. Naiste jaoks tulid kõne alla usuühendused. Tähtsaimal kohal gildide seas oli linnakodanikest kaupmehi ühendav Suurgild, mis koosnes enamasti kaugkaubandusega tegelevatest suurkaupmeestest ja keskkaupmeestest. Kraamipoodnikke ja käsitöölisi sinna ei võetud. Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead. (siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda). Käsitööliste gilde nimetati Riias ja Tartus Väikegildiks, Tallinnas oli neid 2: Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Nii rae kui gildide tähtsamad pidustused said juba eelpool mainitud. Autor
tähendab lohakusest tekkinud korralagedust, mis vajab kõrvaldamist; midagi, mis on käest lastud ja kus valitseb täielik korratus. Sisyphose töö- Üldisemalt peetakse Sisyphose töö all silmas ränka, aga mõttetut tööd. Parise otsuse all tuntakse kergemeelset otsust, mille tagajärjed on võrreldavad sõjaga. Sireenid- kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Oidipuse kompleks- on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Trooja hobune Trooja hobune oli puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõuandel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Hiiglasliku hobuse sisse peitsid end kõige vapramad ja julgemad kreeka sõjamehed
Korraldasid käsitööliste väljaõpet, kaitsesid turgu, kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti. 52. gild ametialane ühendus. Koondas kaupmehi (Suurgild, Mustpeade vennaskond), käsitöölisi (Väikegild). Ühtekuuluvustunne. Gildi kuuludes näidati ühiskondlikku staatust. 53. Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendav kaupmeeste ühing. Sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. 54. skraa tsunfti põhikiri. Määras ära meistri ja tsunftiliikmeks saamise tingimused ja töötamise reeglid. 55. tsunftisundus kohustus kuuluda tsunfti. Erialase tegevuse esmane eeldus. Ilma kohata tsunftis ei tohtinud kaubandusega linnas tegeleda. 56. piiskop kristliku maailmapildi kandjad. Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased). 57
· Kentaur- Hobuinimesed. Inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Kükloop- Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile, tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid
labürindis Kerberos · Oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer. · Kreeka allmaailma valvur ning peatas kõik, kes püüdsid minna tagasi elavate maailma. · Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost. Sireenid · Linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. · Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. · Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga. · Sireene võitsid laulus ka muusad, kes röövisid sireenide suled ja kandsid neid peaehetena. Harpüiad · Linnu ja inimese vahepealsed olendid, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi. · Nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning nende eluviiside
· Kentaur- Hobuinimesed. Inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Kükloop- Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile, tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid
Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikme matuste korraldamisel ja hoolitses orbude ja leskede eest. Liivimaa linnades oli tähtsaim kaupmehi ühendav Suurgild, mille liikmetest valiti enamasti ka raehärra. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, mustpeade hulka võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgildi liige. Käsitööliste gildi nimetati Väikegildiks. Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati liikmete ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondlikku staatust. 8. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kellelt ordureegel küll nõudis paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel
Gildid Gildid olid kutseorganisatsioonid, mis kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid toetust.Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma staatust. Liivimaa linnades oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond. Nende hulka võeti ajutiselt ka võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Käsitööliste gildid olid Liivimaal nö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väike gildiks. Tallinnas oli Püha Kanuti Gild rohkem väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamatele aladele. Tsunftid-käsitööliste vennaskond 5
ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. · Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. · Liivimaa linnades oli tähtsaimaks kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärraks said tavaliselt vaid selle gildi liikmed. · Mustpeade Vennaskond koosnes vallalistest kaupmeestest ja kaupmehesellidest. Lisaks võeti sinna ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Mustpea abielludes sai temast tavaliselt Suurgildi liige. 3. Käsitöö · Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud, sest Liivimaale jõudis kvaliteetseid importkaupu. · Tsunftisundus tähendab, et kõigil tegutsevatel käsitöölistel oli kohustus kuuluda tsunfti
kontruktsioonis nimega vesica piscis, mis sõnasõnalises tõlkes tähendab kalapõit. Tegemist on kahe lõikuva ringjoonega, kusjuures kummagi keskpunkt asub teise ringjoonel. Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline. Sireen Linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. Sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga. Sireenide hurmava laulu kütkeist on pääsenud vaid mõned üksikud. Odysseus käskis kaaslasi, et need seoksid ta masti külge nii tugevasti kinni, et ta kuidagi lahti ei pääseks. Odysseus kuulis laulu, mille sõnad olid kreeklase südamele veelgi hurmavamad kui meloodia: sireenid lubasid anda teadmisi kõigile,
13. Kaubandus Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ning pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka liikmete matuste korraldamise juures, aitas orbe ning leske. Liivimaa gildidest oli tähtsaim kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrad valiti just selle gildi seast. Mustpeade Vennaskond ühendas aga vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle.Sinna võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid kaupmehi ning laevnikke. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid: Lääne-Euroopast Liivimaa Liivimaa Venemaalt Liivimaa kaudu kaudu Venemaale Lääne-Euroopasse
vanaisa ja sai Argose valitsejaks (Antiigileksikon, 1983). 2 Tiryns Mükeene ajajärgu (II aastatuhande II pool e.m.a.) linnusasula Argolises (Peloponnesosel), Mükeenest lõunas (Antiigileksikon, 1983). Sireenid, ka seireenid Kreeka mütoloogias Acheloose (või Phorkyse) 3 tütred, linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. (Antiigileksikon, 1983). Hamiltoni ütleb raamatus "Antiikmütoloogia" (1975), et sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga. Hellenismi aja eepik Rhodose Apollonios nimetab sireene muusa Terpsichore ja jõejumal Acheloosi tütardeks; rooma luuletaja Ovidiuse järgi nimetatakse sireenideks Hadese naise Persephone lindudeks muutunud kaaslannasid (Fink, 2000).
maailma kõrgeimaks hooneks igivana, algselt 146,6 m kõrgune Cheopsi püramiid. Tegelikult oli Oleviste kiriku tornikiivri esialgne kõrgus umbes 159 m. Oleviste oli näha kaugele merele ja teenis laevnikke tähtsa maamärgina. Kirikud ja kabelid olid alati pühendatud mõnele pühakule või taevalikule olendile, Eestis sagedamini jumalaema Maarjale, Ristija Johannesele (Jaan), peaingel Miikaelile (Mihkel), Katariinale
annaabi.ee 
