Kuivendussüsteemide otstarve on laeva normaalsel ekspluatatsioonil pumpade tihendite, toruliidete, armatuuri aga ka laevakere ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tagajärjel koguneva pilsivee parda taha eemaldamine. Veeärastussüsteemide otstarbeks on laevakere vigastuste, torustike avariide, tulekahju kustutamise või mõne muu eriolukorra tõttu laeva sattunud suurte veekoguste eemaldamine. Äravoolusüsteemid on ette nähtud laevaruumide kuivendamiseks, kus puuduvad kuivendussüsteemid. Pumbad puuduvad, süsteemid on kas alaliselt avatud või rakendatakse töösse armatuuri kaug- või automaatjuhtimise teel. Ballastisüsteemid on ette nähtud merevee võtmiseks ballastitsisternidesse, ümber- ja väljapumpamiseks laeva süvise ning püstuvuse muutmise eesmärgil, kreeni ja diferendi kõrvaldamiseks või vajadusel kuntslikuks tekitamiseks. Ballastvett võetakse ahter- ja vöörpiiki ning parda ja kahekordse põhja vahelistesse
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega. Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 3.3 Laeva ruumid Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Joon. 3.30. Laeva ruumid ehituslikust seisukohast ja nende paigutus: Joon. 3.31. Laevaruumide paigutus olenevalt funktsioonist. Laevaruume eraldavad vaheseinad ja tekid. Vöörpiik (forepeak, ) 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
4. Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3. liik 4. liik WL Õhupadi Vesi WL Vesi
laevaruumidesse, on tarvis , lähtuvalt reaalsest vigastusest , operatiivselt hinnata laeva avariijärgset asendit ja püstuvust , aga ka uppumatuseks kuluvat aega , et leida optimaalne moodus laeva ja inimeste päästmiseks ning selle ellu viia. Laeva uppumatuse tagamise põhimõtted Konstruktsioonilised meetmed . Abinõud , mida rakendatakse laeva projekteerimisel ja ehitamisel , taanduvad eelkõige selliste ujuvus- ja püstuvusvarude määramisele , mille puhul etteantud arvu ja kujuga laevaruumide veega täitmise korral jääks avariisse sattunud laeva asend ja püsuvus lubatud piiridesse. Kõige tõhusam moodus ujuvusvaru platvormide abil üksikruumideks. Tõepoolest , kui laeva laeval puuduvad veekindlad vaheseinad , täitub ta plaadistikku läbiva vigastuse saamisel veealusesse ossa üleni veega ega suuda oma ujuvuvaru kasutada. Ruumideks jaotamisel on kasutusel nn nõrga lüli printsiio s.t ruumide jaotus peab olema selline , et ujuvus kaoks varek kui püstuvus
Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega. Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 9.2 Laeva ruumid Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Tahvel 9. I. Joon. 9.2. Laeva ruumid ehituslikust seisukohast ja nende paigutus: Joon. 9.3. Laevaruumide paigutus olenevalt funktsioonist. Tekkide ja tvintekkide nimetused: Tahvel 9. II. Erinevate sektsioonide ja eri otstarbega ruumide paigutas: 2
17 2. Laeva ujuvus Praktikas on kasutusel järgmised tonnaazid: BRT kogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. Ühikuks on BRT 2,83 m3 . Nii määrati kogumahutavust kuni 1969.a. nn. Moorsomi süsteemi järgi. GT kogumahutavuse GT (Gross Tonnage), mis arvutatakse valemiga GT = (0,2 + 0,02 log ) , kr kr kus kr kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehituste täielik ruumala kuupmeetrites. Rahvusvahelise laevade tonnaazimõõdukirja konventsiooni 1969 (Inter- national Convention on Tonnage Measurement of Ships ITCM, 1969) järgi toimub tänapäeval kogumahutavuse GT määramine. NT puhasmahutavus NT arvutatakse vastavalt konventsiooni sätetele valemiga 2 4T N
summaarne maht kuupjalgades ja laevade summaarne kandevõime. Saadi 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta. Tulemus ümardati 100 kuupjalaks ja sellele anti nimetus – registertonn. . Seega: 1 registertonn = 100 kuupjalga = 2,83 m3 Praktikas kasutatil järgmisi näitajaid: BRT - kogumahutavus ehk brutomahutavus ehk brutotonnaaž. BRT mõõtühikuks on mahumõõt100 kuupjalga (jalg on 12 tolli, ning toll on täpselt 25,4 mm), seega pärast arvutusi BRT ~ 2,83 m3. BRT oli kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste mahu mõõt, millest oli maha arvatud topeltpõhja ja mõningate teenistuslike ruumide mahud. NRT – puhasmahutavus ehk netotonnaž saadi kommertskauba ja reisijate paigutamiseks mitte sobivate ruumide mahu kogumahutavusest maha arvamise teel. Tegelikult kasutati nii BRT kui NRT määramisel ruumide mahu juures keerulist koefitsientide süsteemi. Nii määrati mahutavust kuni 1982. aastani nn. Moorsomi süsteemi järgi.
12.Laeva abikatel ja tööparameetrid - Abikatel on mõeldud mitte eriti suurte auruparameetritega auru tootmiseks laevas. Auru tootmiseks võib kasutada diislikütuse või masuudi põlemisel eraldunud soojus en, elektri en või diiselmootorite- ja gaasiturbiinideäratöötanud gaaside (heitgaaside) soojusenergiat (s.o utiil-e. Utilisaatorkatel). Abikateldes toodetud auru kasut põhiliselt abimehhanismide (kui nad töötavad auru energial) käivitamiseks, laevaruumide kütteks,külma laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1
Süvis draught (draft) T laeva kiilupõhja vertikaalkaugus veepinnast; mõõdetakse vööris, ahtris, vahel ka miidlil. Süvis, keskmine mean draft TM vööri-, ahtri- ja miidlisüviste keskmine. Taastav (püstiv) õlg righting lever (arm) GZ laeva raskuskeskme ristkaugus mahukeset läbivast vertikaalsirgest. Tasakaal equilibrium laeva tasakaaluseisund vaikses vees. Tonnaazid tonnages teatud laevaruumide mahud registermahutavuse ühikutes 1969. aasta laevade mõõdistamise konventsiooni järgi. Trimm (diferent) trim t laeva vööri- ja ahtrisüviste vahe. Täisveeväljasurve loaded displacement F suvise lastimärgini lastitud laeva veeväljasurve. Tühiveeväljasurve light displacement L laevakere, masinavärgi, varuosade ja katlavee kaal. Ujuvuskese centre of flotation F tegeliku ujuvuspinna raskuskese; punkt ujuvuspinnal,
liikumisviis, ujuvus- ja liikumispõhimõte. Merelaevade klaaifikatsioon: transpordi, kalalaevad, eriotstarbelised, teenistus ja abilaevad. Transpordilaevade alaliigid: segalastilaevad, tankerid, balkerid, konteinerlaevad, RO- RO laevad, reisilaevad 10.Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus DISV- laeva mahuline veeväljasurve kuuptmeetrites BRT-kogumahutavus ehk brutomahutavus. BRT= 2,83 m3 See on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala BRT mahumõõdus, millelt on maha arvutatud kahekordse põhja ja mõningate teenistuslike ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani. NRT-registernetomahutavus. Sama, mis BRT, aga summaarne ruumide maht maha arvutatud (ruumid, mis ei sobi kommerskauba, reisijate, meeskonna, tekimehhanismide, navigatsiooniseadmete paigutamises) GT_ kogumahutavus NT-puhasmahutavus, arvutatakse VALEM: pilt Nii GT kui ka NT on ühikuta suurused
temperatuuriga (-25°C, -10°C, +5°C) kompressoripaari erinevate külmikute jaoks (parempoolsel fotol). Külmutusagensina kasutatakse freooni R134A. Külmkappide külmutusseadmete külmatootlikkus on kokku 223,5kW. Külmikute seinte sooja läbilaskevõime on 0,4w/m2C. Kruvikompressorite külmatootlikkus on kokku 700kW. Külmakandjatena kasutatakse antifreez’i, tehnilist vett ja freooni ennast. Kruvikompressorid(laevaruumide jaoks) Kolbkompressorid(toidu jaoks) 70 Kolbkompressorid: - temperatuur aurustis -35°C, kondensaatoris 41°C - temperatuur aurustis -10°C, kondensaatoris 43°C - temperatuur aurustis 5°C, kondensaatoris 43°C - temperatuur aurustis 5°C, kondensaatoris 45°C Kondensaatorid on plaattüüpi. Plaadid on roostevabast terasest ja omavahel vasega kokku joodetud
Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega. Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Laeva keres moodustuvad ruumid tekkide, parraste, platvormide, piki- ja põikvaheseintega. Teki, parraste ja veekindlate vaheseintega moodustatakse laeva keres veekindlad ruumid, mis võivad omakorda olla jagatud kergete vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1)
Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega. Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Laeva keres moodustuvad ruumid tekkide, parraste, platvormide, piki- ja põikvaheseintega. Teki, parraste ja veekindlate vaheseintega moodustatakse laeva keres veekindlad ruumid, mis võivad omakorda olla jagatud kergete vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate
Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem plaadistus on vööripoolsetel- ehk frontaalseintel. Kõik väljalõiked tehakse ümardatud nurkadega. Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Laeva keres moodustuvad ruumid tekkide, parraste, platvormide, piki- ja põikvaheseintega. Teki, parraste ja veekindlate vaheseintega moodustatakse laeva keres veekindlad ruumid, mis võivad omakorda olla jagatud kergete vaheseinte ja platvormide abil väiksemateks ruumideks. Laeva keres paiknevateks tähtsamateks veekindlate vaheseintega eraldatud ruumdeks on: 1)
annaabi.ee 
