Keskpanga roll majanduses 11.02.13 Mis on keskpank? Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, millel on eksklusiivne mandaat kontrollida raha ja laenutingimusi. "pankade pank" Kommertspankade kohustuslikud reservid Kommertspankade tegevuse jälgimine 2 11.02.13 Eesti Panga olemus ja roll Esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine+ muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamine. Eesti Pank- sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi
PEST-analüüs Tallinnas asuva ilusalongi kohta Majanduslik keskkond- Majanduskeskkonnas toimuvadmuutused, mida salong jälgib on seotud majanduskasvuga, hindadega, inflatsiooniga jne. Kuna salong teenindab Eesti siseturgu, siis peamiselt analüüsitakse sissetulekuid, keskmise palga muutumis, laenutingimusi, tööpuudust jne. Arvan, et majaduslik keskkond mõjutab salongi tegevust tugevalt, sest kui sissetulekud langevad ning tööpuudus suureneb, siis ei ole klientidel finantsilisi võimalusi salongis käimiseks. Sotsiaal-kultuuriline keskkond- Sotsiaalsetest muutusted avalduvad mitmetes näitajates, näiteks: sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik koosseis, piirkondlik paiknemine. Enamik salongi kliente on naised, kuid juuksuris käivad ka mehed nind lapsed
Suuremal osal ettevõtte töötajatel on võetud kuskilt laen. Seega on laenukoormus suur. Laenusaamise võimalused. Ettevõtte töötajatel on võimalik taotleda väikelaenu arvestades nende töötasu. Pangad on laenutingimusi karmistanud ning seetõttu järeldan, et suurel osal pole võimalik laenu saada. Ettevõttes on muidugi ka töötajaid kelle töötasu vaadates eelan, et laenu saamise võimalus on üpris suur. Inflatsioon. Igat ettevõttet mõjutab inflatsioon. Kui tõuseb kaupade ja
võimalus spetsiifili turvateenuseid pakkuvatele kuna demokratiseerumisest sõltub see, kui paljude riikidega on ettevõtetete (küberturve, piraatlus). läänelikel demokraatiatel, sh Eestil, ühisosa. Valitsuste usalduse vähenemine – on võimaluseks Finantsvaldkonna suurem reguleerimine – on oht, kuna valdkonna organisatsioonidele, (Eesti kontekstis) kes soovivad esile suurem regulatsioon mõjutab ettevõtete laenutingimusi ja investorite kutsuda muutusi nii riiklikul kui ka omavalitsuse tasandil. huvi Eesti vastu. Euroopa mitmekiiruselise integratsiooni jätkumine - liigitub ohuna, kuna mitmekiiruseliselt edasi liikumine võib küll EL-i siseselt kasu tuua osadele riikidele, kuid võib kahandada olulisust maailma
lakkas eksisteerimast. Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma. Eesmärgiks oli vastu tulla kogu ühiskonna, eriti vaesemate kodanike vajadustele, see muutus omamoodi sotsiaalprogrammiks. Suurenes kinnisvara omanike osakaal. Kinnisvara ostmise sooviga inimeste hulga kasv tõstis kinnisvara hindasid. See omakorda muutis laenud vaesematele veelgi kättesaamatumaks, mistõttu tuli laenutingimusi nõrgendada. Selliseid laenusid nimetati kõrge riskiastmega subprime laenudeks. Neid iseloomustavad kõrged intressimäärad, kui lihtsustatud tingimused. Selle näitnäiteks olid laenumaksed perioodi alguses, mis aga hiljem suurenesid. USA üldise rahandus- ja panganduskriisi eelkäijaks oli varasemast ajast ületulnud hüpoteetiline krediteerimine 2007. aastal. See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi
riske. Siiani olid nad toonud suuri tulusid. Probleemi olemus peitus USA kinnisvaraturul. Sealsed poliitikuid õhutasid pankasid rohkem laene välja andma. Eesmärgiks oli vastu tulla kogu ühiskonna, eriti vaesemate kodanike vajadustele, see muutus omamoodi sotsiaalprogrammiks. Suurenes kinnisvara omanike osakaal. Kinnisvara ostmise sooviga inimeste hulga kasv tõstis kinnisvara hindasid. See omakorda muutis laenud vaesematele veelgi kättesaamatumaks, mistõttu tuli laenutingimusi nõrgendada. Selliseid laenusid nimetati kõrge riskiastmega subprime laenudeks. Neid iseloomustavad kõrged intressimäärad, kui lihtsustatud tingimused. Selle näitnäiteks olid laenumaksed perioodi alguses, mis aga hiljem suurenesid. Nüüd see kinnisvaramull on lõhkenud ja kinnisvarahinnad langevad kiiresti. USAs on tavalised kodulaenud, mille puhul laenuandja saab laenaja makseraskuste tekkimisel laenu katteks võtta ainult tagatiseks oleva kinnisvara
jäänud ühtekokku ilma 140 miljardist dollarist. (Lihtne aritmeetiline tehe näitab, et selle summa eest saanuks tollal täita pea 47 riigieelarvet.) Pangapaanika jättis ameeriklaste hinge kauakestva jälje. Filmiajaloolased on selle kajastust näinud isegi Frank Capra 1946. aasta klassikalises jõulufilmis «It's a Wonderful Life», kus peategelane George Bailey otsustab pärast suurt rahakaotust sillalt alla hüpates end tappa. Just pangapaanikat ning pankade äärmuseni karmistatud laenutingimusi lisaks poliitikute saamatusele ja väärsammudele peavad ajaloolased üheks kaalukamaks põhjuseks, miks börsikrahhiga hoogu kogunud majanduslangus ei piirdunud lihtsalt kahe-kolmeaastase kriisiga, vaid venis kolm korda pikemaks. Suure Depressiooni lõpuks Ameerikas loetakse Teise maailmasõja eelõhtut 1939. Mõnel pool mujal maailmas andsid kriisi mõjud tunda veel 1940. aastate alguseski. Börs, mis majanduslangusele kõige teravamalt reageeris, kaotas 1932. aasta
investeerimisreitinguga võlakirju ja Euroopa institutsioonide võlakirju mahus 60 miljardit eurot kuus. Varaostuprogrammi raames vahetub võlakirjade omanik, kuid ei kasva riikide poolt emiteeritud võlakirjade maht. Suureneb raha pakkumine, mis vähendab eurodes nomineeritud võlakirjade intressimäärasid Investorid suunduvad ostma suurma tootlusega riskantsemaid varasid Pangad lõdvendavad laenutingimusi ja ettevõtted saavad odvamat laenu Investoreid otsivad kõrgemat tootlust välismaalt, mis vähendab euro väärtust ja suurendab eksporti Näited Eesti Pank Ühes kuus ostab Eesti Pank 2015. aastal keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju Üldjuhul ostab avaliku sektori võlakirjaostuprogrammi raames iga keskpank oma riigi valitsuse võlakirju, teiste riikide võlakirju ei osteta.
Prognoosimaks Eesti ehitusturu arengut lähitulevikus, peab eelkõige pöörama tähelepanu makromajanduslikele protsessidele, kuna ehitus on siiski ala, millesse suunatavad investeeringud on otseses sõltuvuses riigi ja üksikisikute üldisest majanduslikust olukorrast. Ilmselt avaldab ülihead laenuvõimalused ehitusturu käibemahule olulist mõju. Samas ei ole ette näha nende inimeste arvu järsku kasvu, kes suudaksid rahuldada vajalikke laenutingimusi, isegi kui need peaksid veelgi leebemaks muutuma (nt. riik maksaks elamuehituse laenu puhul teatud osa intressi ja omafinantseeringutki). Väga paljud inimesed, kes on võimelised eluasemelaenu võtma, on seda juba teinud. Sellele lisandub suur üürileantavate pindade hulk. Riigitellimusega saavad suuremate tööde tasemel arvestada vaid suured firmad, väiksematel jääb loota alltöövõtu võimalusele. Lisaks peavad firmad endale selgeks tegema, mis valdkond turul on veel vähemhõivatud
-elemendist: eratarbimis-, investeerimis-, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summa. Netoeksport on omakorda ekspordinõudluse ja impordipakkumise summa, kus impordipakkumine on negatiivne. Hindade tõus toob kaasa tarbitava koguse vähenemise. Peale hindade üldise taseme võib muud kogunõudlust mõjutavad tegurid jagada kahte rühma: 1) poliitilised mõjutusvahendid: rahapoliitika-rahamassi suurendamine alandab laenuprotsenti, seega parandab laenutingimusi ja stimuleerib investeeringuid ning kestvuskaupade tarbimist; eelarvepoliitika- valitsus võib oma ostudega suurendada kogukulusid, tekitades nõudluse täiendavatele kaupadele ja teenustele. Samasugune mõju on ka maksude alandamisel; 2) majan- dusvälised tegurid: äriline usaldus ja tulevikuootused- helgemad perspektiivid stimuleerivad suuremate kasumite ootuses rohkem investeerima ja vähem säästma raha ning selle arvel suurendama jooksvat