laenutähtaja lõpus. 7 2. SEB PANK 2.1. Lühiajalised laenud 2.1.1. Arvelduslaen Arvelduslaenuga saab ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses. Arvelduslaenu tingimused: Maksimaalne laenulimiit oleneb kliendi riskilimiidist, enamasti kuni 50% taotleja viimase kolme kuu keskmisest kuukäibest pangas Tähtaeg on kuni üks aasta Tagatis: kinnisvara, vallasvara, deposiit, lisatagatisena käendus ja väärtpaberid. Kuni 75% ulatuses laenulimiidist on võimalik taotleda tagatist Sihtasutuselt KredEx, maapiirkondades Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES) Lepingu sõlmimise tasu: Äriühingule 1% laenulimiidist, min 63,91 eurot
......................................................................................................6 1.5Kodulaen ja kodukapitalilaen............................................................................................6 2LHV, SWEDBANK JA SEB ÄRISEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD.....................8 2.1Arvelduskrediit/arvelduslaen.............................................................................................8 2.2Korduvkasutuvusega Laenulimiit......................................................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11
Kindlustus Laokulu 13. Ettevõtte finantseerimise erinevad võimalused Omafinantseerimine sisuliselt omanik ise rahastab ettevõtte tegevusi Pangalaen, - panga laenu kasutamine Toetused riigi tugistruktuurid, nt eestis töötukassa, EAS, pakub või vahendab Euroopa Liidu või Eesti riigi toetusi, valdavalt nö tasuta 14. Erinevad laenude liigid (teha võrdlus) Lühiajaline pangalaen kuni 1. a : Arvelduslaenu - Kehtestatakse laenulimiit ja võimalik on minna miinusesse, laen on enamasti tagatud Krediitkaardilaenude tagasimaksega krediitkaardilaen, püsimaksega krediitkaardilaen ja vaba tagasimaksega krediitkaardilaen. Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul. Käibekapitalilaen leevendab hooajalisusest, võimaldab rahastada lühiajalise investeeringu tegemist
saate ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses.); limiidi laen(Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Kui arvelduslaen sobib eelkõige ettevõtte igapäevasteks arveldusteks, siis limiidilaen on projekti- ja tegevuspõhine. Limiidilaenu puhul ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul.); käibe kapitali laen (erakorraliste kulude finantseerimiseks. Käibekapitalilaen leevendab hooajalisusest või suuremast väljaminekust tingitud ajutist rahapuudust ning võimaldab rahastada lühiajalise investeeringu tegemist. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine ja varade müük.). Pikaajaliste investeeringute allikad- põhikapitali suurendamine (aktsia kapital); pikaajaline laen
6 2. Likviidsus(e)risk Likviidsusriski maandamine Vahendid igapäevaste väljaminekute ehk käibekapitali (= käibevara miinus lühiajalised kohustused) rahastamiseks ning väliskaubandussuhete arendamiseks Laekumine kaupade ja teenuste müügist (vt ka rahakäibe aruande näide loengus 3) Arvelduskrediit; Faktooring; Liising; Laofinantseerimine; Ettevõtlustoetused a. Arvelduskrediit, käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks b. Faktooring • Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine c. Laofinantseerimine • Tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid • Limiit minimaalselt 200 000 eurot • Maksetähtaeg kuni 180 päeva • Laovarud kuni 80% ulatuses • Periood kuni 12 kuud d. Liising • Eksportliising – välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed.
- Raha laekumisvälde (collection period): Laekumisvälde = (perioodikeskmised nõuded ostjate vastu x 360 päeva) / perioodikeskmine müügitulu - Maksete edasilükkeperiood: Edasilüke = (perioodikeskmine võlgnevus hankijatele x 360 päeva) / perioodikeskmised kulud 2. Likviidsus(e)risk a. Arvelduskrediit, käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit - Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks b. Faktooring - Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine: Siseturufaktooring (Balti riigid) Ekspordifaktooring - Faktor finantsinstitutsioon, kes vastavat teenust pakub - Avatud (disclosed) faktooring: ostjale teatatakse tõsiasjast, et konkreetse transaktsiooni (tehingu) puhul on tegemist
Eesti pank toetab volituste piires valitsust, tema majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus seista hea riigi valuutasüsteemi stabiilsuse tagamisega, ning on kooskõlas Eesti pangasüsteemi arenguga. Keskpanga majandusliku sõltumatuse määrab oluliselt veel see, kuidas on reguleeritud keskpanga suhted riigieelarvega. Paljudes riikides saab keskpank automaatselt valitsusele laenu anda kuigi piiratud võib olla laenulimiit. Eesti pangal on vastavalt seadusele otseselt või kaudselt keelatud krediteerida riigi eelarvet, kohalikke eelarveid ning osta nendelt nende poolt emiteeritud väärtpabereid. Eesti panga selle kohase seadusliku regulatsiooni loomisel lähtuti just suurema iseseisusega keskpanga põhumõttest, mis tõttu valitsuse mõju Eesti Pangale on lõppkokkuvõtte suhteliselt väike. Rahvusvaheliste arvelduste pank (Bank for International Settlements, BIS)
aasta augustis loobus USA ametlikult dollari konverteerimisest kullaks ja laskis dollari ujuvale kursile. · See tähendas ühe ajastu lõppu maailma rahasüsteemi korraldamisel. · Oli selgunud, et riigid arenevad erineva kiirusega ja samal ajal kasvab meeletult ka maailma rahakäive, fikseeritud rahakursside süsteemi säilitamiseks oleks olnud tarvis hiigelressursse. Selliseid ressursse maailmal tollal ei olnud. 37) IMF: tekkimine, tööpõhimõtted (kvoot, laenulimiit). Roll maailma finantsstabiilsuse tagamisel. - rahvusvaheline fond (IMF) ise pidi täitma kolme eesmärki: 1) reguleerivat (vahetuskursid ja konverteeritavus), 2) finantseerivat (laenude süsteem) 3) konsulteerivat (kuidas tasakaalustada maksebilanssi) IMF-i peakorter on Washingtonis, kus on ametis ka enamik tema 2200 töötajast. IMF-il on esindused Pariisis, Genfis ja New Yorgis. IMF-il on tänapäeval ligi 180 liikmesmaad. Eesti ühines IMF-iga 26. mail 1992.
· puhaskäibekapital (omakäibekapital), · lühivõlgade üldine kattekordaja, · kiire maksevalmiduse kordaja (happetest - kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi- ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohust. kogusumma), · vahetu maksevalmiduse kordaja, · vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja, · varude käibesagedus ja käibevälde, · ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg, · kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks. 2) Pikaajal. kreeditore huvitab firma kestev (pikaajal.) maksejõulisus, finantsstabiilsus ja teeni- misväljavaated. Olulised on järgmised momendid: · oma investeeringu kasumimäär, · võlgniku võime tasuda intresse, · võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta. Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske. Neid huvitab nii firma finantsseisund ja kapitali strukt. kui ka võime genereerida raha põhitegevusest. Pikaajal
rahaorganisatsioonides, mille liikmeks Eesti riik on. · EP toetab oma volituste piires valitsust tema majanduspoliitikat, kui see pole vastuolus seista hea riigi valuutasüsteemi stabiilsuse tagamisega ning on kooskõlas EP süsteemi arenguga. Keskpanga majandusliku sõltumatuse määrab oluliselt see, kuidas on reguleeritud kekspanga suhted riigieelarvega. Paljudes riikides saab keskpank automaatselt valitsusele laenu anda kuigi piiratud võib olla laenulimiit. EP-l on vastavalt seadusele otseselt või kaudselt keelatud krediteerida riigieelarvet, kohalikke eelarveid ning osta nendelt nende poolt emiteeritud väärtpabereid. EP sellekohase seadusliku regulatsiooni loomisel lähtuti just suurema iseseisvusega keskpanga põhimõttest, mistõttu valitsuse mõju EP-le on lõppkokkuvõttes suht väike. Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvusvaheliste arvelduste pank Bank for International settlements BIS. Ajaloos nimetati seda panka riikide keskpankade
annaabi.ee 
