Ometi meres, Mõnd sadamat vilusat. kuulutab luuletuse Oma saart aga mina ei leia, lõpp, et elu on Oma unistust ilusat. elamist väärt Ma sõuan merel – ja hõljun Ja lained hõljuvad ka, Kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved – Oma saart aga otsin ma. Luulenäide • Sügisemaru Marie Under Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, mühisedes metsadest läbi ja vilistes ladvus, kohutab tigedalt lindusid pesas, karustab kadaka käharaid, kolletanud põõsaid, kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, kitkub ja katkub veel viimaseid külmetanud lilli, hullab ja mõllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. • Tõuseb kui salajast nuttu hiiest ja salust, kaevates kohavad kuused ja kased ja männid: võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle,
"Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakkab vähehaaval suvist kasukat talvise vastu vahetama. Kõigepealt muutub heledamaks tema sabatutt, seejärel tagumised jalad.) Tuul tuli naerdes vihmaga võidu, sügisetaadilt sai tasuta sõidu. Kaskede ladvus nüüd vallatult sahistab, puude all kolletanud lehtedes kahistab. Kes küll need lehed siin murule ajas, kellel neid kirevaid lehti läks vaja? MARGIT SALUSTE
mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ,,Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naeratab õelalt ja kõlistab kannukseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: raudsete kätega kuningas sügisemaru." Sama suursuguseks peab maailmaruumis sügist ka Talvik: ,,Tuul kõhe yle välja sinihalli jäämägedelt veab surmaõhku lõikavat." Siiski pole poeedi arvates sügises midagi ülemäära ilusat, mida väljendab tema sõnakasutus järgnevates värsiridades: ,,Tühjas pargis tummalt seisid puud. / Olid kõledad kui roiskund luud."
.. käin ning kastesse ja rohtu / pudeneb mu süda särav...". Under räägib loodusest kui võrratust ilust ja ,,...Päike, kõige õitsva ema!...". Eestimaal on see omapärane ja ilus. Samas ei jäta ta ka mainimata, et igal asjal on ka omad halvad pooled. Sügisemaru Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsades läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külmetand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. Kevad jäi Underile kõige rohkem südamese, sest see peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu
maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi. Ja taevas on kõrge, ja taevas on lai, ja mägedel virvendab valgus, ja väljadel õitseb ja hõiskab mai, suur Põhjamaa suve algus. Öö Kolm korda kuskil hõigati ja puude ladvus kustus kaja, tuul nagu pooleks lõigati ja öö sai ümber väikse maja. Nüüd mahajäetud aiateel siil tatsab, kormitsedes toitu, ja ööbik hõiskab veel ja veel - ei vaikida või enne koitu. Puult õisi langes rabinal - üks väsind lind seal unes sonib. Kas kuuled, kuidas krabinal kuukiiri mööda katust ronib. All koplis kasest kaseni käiks udunimbuses kui jumal... Ah, keerduda mind lase nii su jalge ümber nagu humal. Ma tahan olla nagu tee või nagu kivi, millel astud,
,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samal ajal on loodus nii värvikirev ja lummav. Kuigi üheks paremaks viinakuu luuletuseks võib pidada ,,Sügisemaru" Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (Marie Under) Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja ohtudest
Heiti Talvik (1904-1947) Sündis Tartus Juba lapsepõlves huvitus kirjandusest Üks Arbujate juhtvaime Abielus Betti Alveriga Suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis Haud Looming Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardunud ladvus öökull huikab, Esikkogu ,,Palavik" (1934) täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Teine luulekogu Fontäänest kihisedes keeb kristall; kül udu piki kivisambaid sujub. ,,Kohtupäev" (1937) Kes mäletab veel kahavat printsessi, öö vaikuses kes kaua valvand siin, pää kuumav kaleda kolonni najal?
rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" (,,Euroopa sügis") Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samalaajal on loodus nii ilus ja kaunis. Näite mille ma leidsin näitab sügise katastroofilisemat poolt, kuna sügis ei ole aeg, kus ei toimuks mitte midagi. Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (,,Sügisemaru")
Viimane salm on aga hoopis vastupidine, mis tähendab, et kõik ei ole alati nii lihtne ja elu võib ka vahel väga raskeid keerdkäike meile ette sööta. Samamoodi on nukramaid tundeid edasi antud Koidula luuletuses "Ja õues on kevade". "Miks, süda, nii valjusti tuksud? / Vait, vait, ära värise! / Nad leinalaulu sull' laulvad, / Ja õues on kevade." Kevad tuleb tihti nii, et õieti ei saa arugi, kui see juba käes on. "Kevade on sala tulnud, / Tulnud hoopis salaja: / Hiilgavate puude ladvus / Aia ääres kiigub ta! / Lahkeil silmil seisab / haljal orasel, / Liigub liblikate / Siidtiibadel - / Kevade, kevade / Jälle tuli tagasi!". Lihtsalt ühel hetkel märkame, kuidas mõned lilled on juba õitsema hakanud ja lumigi täielikult sulanud. Järsku on puud lehtes, ilm soe ning suvi saabumas. Samal teemal on ka Juhan Liivi luuletus "Tulen, tulen!". "Paju otsast patsatas / lobjakuda, / lepa otsast latsatas / sula lunda. / Hüüti õhus üleval: / kuulen, kuulen
Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) 2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Fontäänest kihisedes keeb kristall; külm udu piki kivisambaid sujub. 4. „Ikalduse aastail“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA) Näide: „… laastav kahu … vaid põllukivid … tuulikute rivid … ei tolma jahu“ 5
2.3. Papagoiliste selts 2.3.1. Sugukond: Papakgoilised Viker-nestepapagoi on üks Austraalia värvikirevamaid linde. Viker-nestepapagoil on selg roheline, pea sinist värvi, kaela peal on kollast värvi krae, rinnaesine oranzikaspunane ja kõht tumesinine või lillakas. Viker-nestepapagoid elavad suurte parvedena metsades, üsna sagel võib neid näha ka parkides ja aedades. Viker-nestepapagoi veedab peaaegu kogu elu puue ladvus. Ta on äärmiselt liikuv ja osav lind, ta on võimeline rippuma oksal, pea alaspidi, et küündida õieni, millest ta nektarit ja õietolmu kätte saada tahab. Söömise ajal sädistab kõvasti. (Parish 2006:36) Viirpapagoi on Austraalia teine sagedasem papakoiline. Viirpapagoid kui lemmiklindu on mitmetes värvivariantides ning teda peetakse meelsasti kogu maailma kodudes. Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena
annaabi.ee 
