Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise etapid: 1) Kõneks vajaliku materjali kogumine 2) Materjali liigendamine loogilise plaani alusel, et anda kõnele võimalikult suur veenmisjõud. 3) Kõne keeleline töötlemine ladususe ja nauditavuse saavutamiseks. 4) Teksti päheõppimine, et esineda vabalt. 5) Kõne esitamine vastavalt kõnekunsti reeglitele, mis peavad silmas intonatsioone, zeste kui ka miimikat. Aristotelese arvates pidi kõne koosnema sissejuhatusest, teema esitusest, veenmisviisist ja kokkuvõttest. Demosthenes(384-322)- Antiikaja suurim oraator. Ta astus välja Makedoonia kuningas Philippos II vastu. Neid tema kõnesid hakati nimetama filipikadeks. Treenis kõnemeheks.
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2
ja samas on see "Kui" piisavalt jõuline, et tekitada siduv kontakt. Sõnal: "sa" on samuti oluline roll, kuna sõnatähendus on isikuline, mis omakorda annab lisakaalu kogu tervikule: pöördutakse isikuliselt sinu poole, luuakse sotsiaalne side, mis leiab kohe kinnitust kui sihtgrupi isik on kahtlev või tal on arvamus... teadmine oma seisukohast (pelglik) Sõnal: "et" ei hakka peatuma, kuna tegemist on lihtsalt sidesõnaga mis annab tekstile parema ladususe ja on ka selles kontekstis neutraalne. Sõna: "seiklus" Samuti oskuslikult valitud sõna, mis on jätkuks avangardile ja moogustab sellega esimese poole. Jällegi piisavalt neutraalne. Välditud on asendussõnu nagu: "tegusus" " või nt. " tegevus " mis sobituksid oluliselt paremini antud konteksti, kuid on asendatud lohiseva sõnaga: "seiklus" Sõnad: "tegusus" ja " tegevus" oleks olnud liialt jõulised, viidates isiku laiskusele ja oleks sellega olnud ründav
2) Silbi moodustamine ( liuglemine) 3) Silbi täiendamine 4) Silpide liitmine sõnadeks 8.1.3 Sõna tunnetamine 1) Tuttavate lühikeste sõnade äratundmine 2) Sõnade moodustamine silpidest 3) Sõnade lugemine (1-2 silbi lugemine, 3-4 silbi lugemine) 4) Lausete moodustamine sõnadest 5) Sõnade ladus lugemine kordamise tee 8.1.4 Ladus lugemine - kiire ja täpne äratundmine, õige rütm ja pauseerimine. - põhineb sõnade kiirel äratundmisel Ladususe probleemide põhjuseks peetakse puudusi fonoloogilistes oskustes. Ladusa lugemise eelduseks on harjutamine, mida toetavad tekstide ettelugemine, häälega lugemise harjutamine. Koolis anda õpilasele võimalus lugeda iga päev häälega midagi ette. Ladusust on võimalik kujundada sama teksti korduva lugemisega. 8.1.5 Loetu mõistmine Elementaarse lugemise peamine eesmärk on teksti sisu mõistmine ja tekstile tähenduse andmine. Loetu mõistmine on lugeja ja teksti suhtlemine. 8.1
erinevas märgisüsteemis. 9 Kogu analüüsi võiks ju ajada veel keerulisemaks. Võrrelda mitu korda saab inglise keelsest nimetavas käändes olev termin omadussõnalise (või tegu-, nimisõnalise) vaste. Millal (ja kas võib) peaks asendama termini sünonüümiga? Kas Lori Chamberlaini artikli tõlkimisel võiks/peaks esinema väljajättelisust näiteks teksti ladususe eesmärgil? Antud artikli tõlkimisel ilmselt siiski nii vabu käsi ei anta. Isegi kui esmapilgul tundub mõni sõna ebaoluline, võib see antud diskursuses tähendada olulist keelemärki. Võib-olla kõige parem näide olekski toosama ,,autor", mida ehk esmapilgul termini alla ei paigutaks. Samas on just sõnal ,,autor" liialt palju tähendusi, nii et eksimine oleks isegi vabandatav. Selge on see, et Chamberlaini artikkel moodustab suursuguse märkide rägastiku, kus
õiguste,seksuaalvähemuste ning HIVi- ja AIDSI probleemika. Seksuaalsuhted · Seksuaalsus on inimese põhitunnuseid,seetõttu kuuluvad tema ellu ka seksuaalsuhted. · Füsioloogiliselt on tegu uue elu eostamise faktiga. · Nad on kõige loomulikumad ja siirad. · Nad avavad inimese loomuse. · Nende puhul on raske oa vajadustest rääkida. · Emotsionaalse haavatuse risk on suur. · Seksuaalsuhete ladususe määravad konkreetse rahvuse tavad ja kultuur,mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. · Rahvuse temperament ja vajadused määravad kasvatuse stiili ja sisu. · Seksuaalsuhted on tunnete füüsiline väljendus ja eeldavad järelikult tunnete olemasolu. · Mehel tekib seksuaalne erutus mõne sekundi vältel. · Keerukusi tekitab naise ja mehe keha erogeensete piirkondade lahknevus. · Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri perioodil.
mitme osafaktori kontseptsiooni. Arukus väljendub tema järgi kümmekonna sünnipärase tasemega autonoomse üksikfaktori koostöös: Seeitse keskset intelligentsuse faktorit: · Faktor P taju kiirus ja täpsus · S ruumikujutlus · N numbritega opereerimis ja arvutamis faktor · V kõnemõistmise ja sõnatähenduse tundmise faktor · W kõne ladususe faktor · M mälufaktor · R mõtlemis ja järeldamisfaktor. ISELOOM 1. Iseloomu eelteaduslikke käsitlusi astroloogias, kabalistikas . iromantias ja grafoloogias. Astroloogia tänapäeval on saavutanud suht suure populaarsuse, misiiis et vahepeal unarusse jäi. Tähtedele vastava horoskoobi kirjeldus eriti pop. Ehkki üldhoroskoopide paikapidavus pole leidnud teaduslikku tõestust, tuleb tunnistada neis toodud iseloomustuste otse sugetiivset süsteemsust.
s-faktor. Intelligentsuse mitmefaktoriteooria- USA psühholoog Thurstone töötas esimesena välja intelligentsuse primaarvõimete ehk mitme osafaktori kontseptsiooni. Arukus väljendub tema järgi kümmekonna sünnipärase tasemega autonoomse üksikfaktori koostöös: Seeitse keskset intelligentsuse faktorit: Faktor P- taju kiirus ja täpsus S- ruumikujutlus N- numbritega opereerimis ja arvutamis faktor V- kõnemõistmise ja sõnatähenduse tundmise faktor W- kõne ladususe faktor M- mälufaktor R- mõtlemis ja järeldamisfaktor. ISELOOM 1. Iseloomu eelteaduslikke käsitlusi astroloogias, kabalistikas . iromantias ja grafoloogias. Astroloogia- tänapäeval on saavutanud suht suure populaarsuse, misiiis et vahepeal unarusse jäi. Tähtedele vastava horoskoobi kirjeldus eriti pop. Ehkki üldhoroskoopide paikapidavus pole leidnud teaduslikku tõestust, tuleb tunnistada neis toodud iseloomustuste otse sugetiivset süsteemsust.
energiaga paljuski ka säärastel tegevusaladel- muusika, maalikunst- kus mõtlemistegevus näib olevat tagaplaanil. Eriintelligentsuse algmed saavad oma jõu üldarukusest, sõltudes samas palju enam kasvumiljööst ja inimese arengust. 9 Intelligentsuse mitmefaktoriteooria Seitse keskset intelligentsuse faktorit: Faktor P- taju kiirus ja täpsus Faktor S- ruumikujutlus, Faktor N – numbritega opereerimise ja arvutamisfaktor, Faktor W- kõne ladususe faktor Faktor V- kõnemõistmise ja sõnatähenduse tundmise faktor Faktor M- mälufaktor Faktor R- mõtlemis ja järeldamisfaktor Thurstonei teooria lubab esitada hüpoteese plajude võimete tekke-eelduste kohta. Kirjandusliku andekuse tagatiseks on faktorid V,W ja R; matemaatikul peaksid primaarvõimetest olema arenenud faktorid P,S,N ja R. Võimete mõõtmine Ameerika Ühendriikide ettevõtteis testitakse uute töötajate ametisse sobivuseks järgmisi võimeid: - õpivõime
tõlgendatava normi eesmärgist, põhiseaduspärast tõlgendamist ja nn praktilisi argumente. Era- ja avaliku õiguse eristamise eesmärgiks on säilitada suhteline vabadus erasektoris, kuid kehtestada kodaniku kaitseks rangemad tegevuspiirangud avaliku võimu tegevusele. Avalik- ja eraõiguslike vaidluste piiritlemise küsimus on kohtupraktikas suuresti otstarbekuse küsimus, kus esmaseks suuniseks on vajadus tagada tasakaal efektiivse õiguskaitse ja avalike ülesannete täitmise ladususe vahel. Näiteks avaliku võimu kandja poolt isiku kohta teabe avaldamise osas leidis Riigikohus: ,,Teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Kuid riigi autoriteet võib tema poolt jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi poolt teabe avaldamine olla vaid näiliselt, mitte aga oma eesmärkide ja mõjude poolest sarnane eraisikute avaldustele. Seetõttu tuleb
Sellest järeldas, et intelligentsus ei ole mingi üks kindel psüühiline omadus, vaid paljude elementaaromaduste struktuur. Tõi esile kümmekond primaarset võimet ehk faktorit. Kalle Küttis 2011 21 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Nendest olid kõige selgemini määratletud 7: 1. tajufaktor(P) 2. ruumiline faktor(S) 3. numbriline e. arvutamisfaktor(N) 4. verbaalne e. kõnemõistmisfaktor(V) 5. kõne ladususe e. voolavuse faktor(W) 6. mälufaktor(M) 7. mõtlemisefaktor(R). Nimetatuid primaarsete võimete taemeid loeb sünnipärasteks. Primaarsed võimed võivad esineda väga erinevates kombinatsioonides., moodustades sellistena intelligentsuse tüüpe. N. Matemaatiku tüübil peavad olema primaarsetest võimetest esikohal P-, S-, N-, ja R-võimed. J.P.Guilford (18971987) ameerika psühholoog. Kujundas mitmefaktoriteooria veelgi detailsemalt välja
koordineerimine: algatamine, koostamise juhtimine ja kinnitamise tehniline ettevalmistus. Protseduur on asutuse sisene töö- ja infokorraldust reguleeriv dokument, mis tugineb (kutsutakse ellu) seadusandlusest lähtuvalt või põhimäärusest tulenevalt ning mille kinnitab oma käskkirjaga asutuse juht. Protseduur sätestab: 1. Olemuse kirjelduse (millist ala, tegevusvaldkonda reguleerib), 2. Eesmärgid või vajalikkuse põhjenduse (tagab ... protsessi loogilise kulgemise, ladususe, osalejate informeerituse...) 3. Täitjad (ametikohad, kes osalevad, nende pädevuse (õigused ja kohustused) ja vastutuse 4. Etapid (+ sisuline täpsustus) ja lisaks plokkskeem. 5. Dokumendid, mis protseduuris osalevad (+näidised lisas) 6. Täitmiseks kulutatud aeg 7. Kulutused, finantsallikad 8. Sanktsioonid halvastitäitmise või täitmatajätmise osas. 9. Kehtestamine, kinnitamine, kooskõlastamine 10. Tagasiside või haldamine Protseduuri kehtestamine: 1
III etapp: sõna ja lõpulünkadega teksti lugemine aimamisoskuse arendamiseks (Orav hüppas puult põõsa... . Orav hüppas ….. põõsale.); järjest pikemate (laiendatud) lausete lugemine; sõnalõppude korrektuur; vigadega teksti lugemine; teiste lugemise jälgimine; intonatsiooniharjutused, lühikeste lausete ühendamine pikemaks IV etapp: lugemise õigsuse arendamine (orientiirid tekstis, korrektuurtekstid); lugemise ladususe arendamine (rõhuharjutused, luuletused ja dialoogid, erinevas tempos lugemine); lugemise ilmekuse arendamine (dialoogid, dramatiseeringud, luuletused); lugemise teadlikkuse arendamine. Foneetilised vead – peegeldavad häälik- analüüsi ja sünteesi puudulikkust: häälikute moonutamine, häälikute asendamine, häälikute ärajätmine, häälikute lisamine, häälikute ümberpaigutamine. Optilised vead – tähekujude järgi tähtede segistamine
annaabi.ee 
