1) Toiduhügieen on ........ a) elementaarse puhtuse tagamine e. üksnes koristamine ettevõttes X b) toimingute kogum toiduohutuse ja hügieeninõuetekohasuse tagamiseks c) kuum- ja külmtöötlemisega mikroorganismide hävitamine 2) Kas toiduhügieen ja toiduainete kvaliteet on võrdväärsed terminid? X a) ei b) jah 3) Toiduaineid käitlevad ettevõtted vastutavad nende poolt toodetava, ladustatava või müüdava toidu ja sööda ohutuse eest. Kas väide on õige või vale? X a) õige b) vale 4) Toiduga seonduvad keemilised ohuallikad on: X a) ravimite jäägid toidus b) bakterid toidu c) juuksekarvad toidus d) metallipuru toidus X e) pesu- ja desoainete jäägid toidus 5) Kellel lasub vastutus toiduohutuse tagamisel? a) veterinaarinspektsioonil b) veterinaaria- ja toidulaboril c) HACCP meeskonna juhil X d) käitlemisettevõttel e) järelvalveinstitutsioonil f) ettevõtte juhtkonnal
Tavatoidus konkreetse tervistava komponendi hulk võib olla: kõikuv; liiga madal füsioloogilise efekti saavutamiseks; raskesti omastatav. Funktsionaalne toit: Tavatoit, mille bioväärtust on suurendatud; Sihitud toime - mõjustab konkreetseid füsioloogilisi funktsioone; Toimeaine kogus on stabiilne/optimeeritud; Efekti saavutamiseks vajaliku aktiivse komponendi doos on kindlaks tehtud; Positiivne toime dokumenteeritud. Definitsioonid ·VASTUTUS ettevõtjad vastutavad nende toodetava, ladustatava või müüdava toidu ja sööda ohutuse eest. ·JÄLGITAVUS ettevõtjad suudavad kiiresti identifitseerida iga tarnija või kaubasaaja. ·LÄBIPAISTVUS ettevõtjad teavitavad viivitamata pädevaid asutusi, kui neil on põhjust arvata, et nende toit või sööt on ohtlik. ·ENNETAMINE ettevõtjad tuvastavad oma protsessi kriitilised punktid, vaatavad need korrapäraselt läbi ja tagavad nende kontrollimise.
Transpordist tingitud viivitused, kauba riknemine, kauba puudumine tarnijal- kõik need võivad põhjustada kaotusi tootjale ja ühtlasi ka tarbijale. · Silumine, tasandamine Aataaegadest põhjstatud häired vedudes või nõudluse hooajalised kõikumised. Jaotussüsteemi kavandamine Jaotuskeskus on kompleks, mis liigutab toodet ja millel on kõik lao funktsioonid, v.a traditsiooniline kauba hoidmine. Jaotussüsteemi kavandamisel tuleb lähtuda ladustatava kauba iseloomust, nomenklatuurist ja kogestes ning kaalutleda ladude Omandivormi 4 Arvu ja suurust Asukohta Varustus ja selle hooldust Töötajate ohutust Ladude omandivorm tähendab kas oma või avalikku ladu. Omandivormi valikul peetakse väga oluiseka, kusjuures mälemal vormil on eelised ja puudused, mis nõuavad kompromisse eri tegurite vahel.
toiduvaldkonnas, võttes eelkõige arvesse toiduga, kaasa arvatud traditsiooniliste toodetega varustamise mitmekesisust, ning tagatakse siseturu tõhus toimimine. 5. Mis on toidukäitlemisettevõtte põhikohustused? 1) Ohutus Ettevõtjad ei vii turule ohtlikku toitu Toitu käsitletakse ohtlikuna, kui see on kas: · Tervisele kahjulik · Inimtoiduks kõlbmatu Vastutus Ettevõtjad vastutavad nende toodetava, transporditava, ladustatava või müüdava toidu ohutuse eest Jälgitavus Ettevõtjad suudavad kiiresti identifitseerida iga tooraine tarnija või kaubasaaja 2) Läbipaistvus Ettevõtjad teavitavad viivitamata pädevaid asutusi, kui neil on põhjust arvata, et nende toit on ohtlik Hädaolukorrad Ettevõtjad kõrvaldavad viivitamata turult toidu, kui neil on põhjust arvata, et see on ohtlik 3) Ennetamine
võimaldavaf järgmist partii odavamalt/kallimalt osta/müüa. Varude juhtimise üheks põhiküsimuseks on see, kui palju kaupu tasub korraga tellida ehk milline on optimaalne tellimiskogus. Tellitava partii suuruse määramisel püütakse toimida ökonoomselt. Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimuskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Laokulud suurenevad ladustatava ühiku kohta ostukoguse suurenedes. Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid tooteid. Pikema tellimuse tegemine on küll töömahukam, kuid osa tellimisega seotud kulusid on ühesugused, sõltumata selle suurusest ( sidekulud, infotöötlemiskulud jne). Ka veokulud tooteühiku kohta on väiksemad suurte transporditavate koguste puhul.
Lisaks toote/teenuse märgistamisele tuntakse ka ökomärgiseid, mis peavad andma tarbijale informatiivset teavet: toode on taaskasutatav, toodet võib põletada jne. Ka tuntakse märke, mis propageerivad näiteks puhtuse hoidmist. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist. Keskkonnamärgistamisel on mitmeid eeliseid: informeerib kliente: milline on nende ostust tulenev mõju, annab võimlause vähendada energiakulu, ladustatava prügi hulka jne. parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele (loe: Puhtam tootmine kui eduka äri alus). turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele
samasugusel viisil nagu teeb ta seda toote transpordi puhul. Pakend, kui ratsionaliseerimisfaktor transpordis, ümberlaadimisel, ladustamisel ja positsioneerimisel. Pakkimisel on ka teisi funktsioone. Pakitud tooted mõjutavad kauba liigutamise moodust ja pakend võib põhjustada ka toote palju ratsionaalsemat liikumist jaotusketis. Pakendi tugevus, jäikus, suurus ja kuju mõjutavad suuresti tõste-transpordiseadmete ja ladustamise viisi valikut. Näiteks: üksteise peale ladustatava toodete arv, virna suurus on suuresti sõltuvad pakendi tugevusest ja jäikusest, pakendi mõõtmetest ja suurusest. Parandades kastide ja kaubaühikute vastavaid omadusi võidakse suurendada ka virna mõõtmeid ja teisi omadusi ning ka ladustamise kompaktsust. Osas pakend, kui teenindusartikkel sai mainitud võimalust, et pakend valitakse muutmaks toote transporti, ladustamist ja ümberlaadimist palju efektiivsemaks. Selles suunas (püütakse) tehakse väga palju viimasel ajal.
kaugusele. Mittepõlevast materjalist avadeta välisseina ja raudbetoonist katuslae korral on lubatud punkrite paigutamine hoone vastu tingimusel, et mittepõlev sein ületab 2 m kummalegi poole nende gabariite. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtised kuhjatised ning saematerjali laod ladustava mahuga kuni 5 000 m3 tuleb paigutada ehitistest vähemalt 10 m kaugusele. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtiste kuhjatiste ning lahtise saematerjali laoplatsi, samuti saepuru ja puidukoore kuhjatiste (ladustatava mahuga üle 5 000 m3 kumbki), omavaheline kaugus peab olema vähemalt 50 m. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtiste kuhjatiste allservas peab paiknema tuletõrjetehnika läbipääsukohtades mittepõlevast materjalist piire kuhjatise laialivalgumise vältimiseks. Tuleohutuskujad naabruses paiknevate teise kinnistu tööstushoonete ja ladudeni määratakse ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete põhjal ning kuja elamute ja üldkasutatavate hooneteni peab olema vähemalt 40 m.
Lisaks toote/teenuse märgistamisele tuntakse ka ökomärgiseid, mis peavad andma tarbijale informatiivset teavet: toode on taaskasutatav, toodet võib põletada jne. Ka tuntakse märke, mis propageerivad näiteks puhtuse hoidmist. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist. Keskkonnamärgistamisel on mitmeid eeliseid: · informeerib kliente: milline on nende ostust tulenev mõju, annab võimlause vähendada energiakulu, ladustatava prügi hulka jne. · parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele: · turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele
suhteliselt ilmastikukindel, ja odav kaua ega (väga kindlad pakkimisnormid) Lennuk Kõige kiirem, sobib väikse kaalu ja suure Sõltub ilmast, kõige kallim, maapealse teenuse hinnaga toodetele aeglu Ladustamine ja kauba käsitlemine Eesmärk on: sisenevate kaubavoogude käsitlemine kaupade hoiustamiseks ja või väljastamiseks, millega kaasneb kaupade sorteerimine ja lühiajaline hoidmine. Laoruumide planeerimine Sõltub: ladustatava kauba mahust, kaupadele esitatavatest nõuetest( temp. Niiskus, valgus, kahjurite kindlus). Kaupade välise kuju järgi jaotatakse: o Tükikaubad (karbid, kastid) o Aluse kaubad o Lattkaubad (pikkus on suurem kui läbimõõt, nt, kangad) o Plaadid o Mahukaubad (vedelikud, puisteained) o Rullkaubad (kangad) Ladude tööpiirkonnad o Vastuvõtupiirkond ( toimub kaupade vastuvõtt sisenevalt transpordilt ja nende lattu laiale toimetamine transaga. )
valkja kihi.Vaadeldav protsess vōib kesta mitmeid aastaid ning sõltub peamiselt soolade hulgast seinakonstruktsioonis. Kahjustuste ulatus sōltub tavaliselt soolade keemilisest koostisest. Soolad vōivad seinakonstruktsiooni sattuda mitmel viisil, nii müürikivide kui mördi ja ka krohvikihi kaudu. Samuti vōivad soolad sattuda seinakonstruktsiooni läbi pinnasevee, sadevete ja ka näiteks laohoonete puhul ka ladustatava materjali kaudu. Välimine eflorestsents on harva tōsine probleem, sest seina pinnale kogunevad soolad pestakse maha vihma poolt. Hoopis problemaatilisem on sisemine eflorestsents, eriti just krohvitud ja arhitektuursete kaunistustega seinte puhul. Näiteks vōib soolade kristalliseerumise tagajärjel krohvikiht seinalt lahti lüüa. Näiteks magneesiumsulfaat võib põhjustada kivide murenemist, kuid teised soolad põhjustavad seina välimuse riknemist. Soolad võivad olla välja uhutud nii
asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Hoiulepingu üheks eriliigiks on laoleping, millega hoidja kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja kohustub maksma selle eest tasu (VÕS § 897). Laolepingu alusel asja hoiulevõtmise järel võib hoidja välja anda laokirja, mis peab sisaldama andmeid hoidja ja hoiuleandja kohta, ladustamise koha ja kuupäeva kohta, samuti ladustatava asja kohta. Hoiulepingu kasutamine on majutusettevõttes väga levinud. Majandusettevõtte pidaja peab hüvitama külastajale majutusettevõtte ruumidesse toodud asjade kaotsimineku või hävimisega tekkinud kahju, samuti kahju, mis on tekkinud ehitise, selle aluse maa või majutusettevõtte seadmete või rajatiste puuduste tõttu külastaja surma põhjustamises või külastajale kehavigastuste või tervisekahjustuste tekitamises.
veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Ehitise omanik vastutab VÕS § 1058 järgi ehitises toodetava, ladustatava või edastatava energia või tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste või sööbivate või keskkonnaohtlike ainete tõttu või muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Asja omanik vastutab asjast lähtuva tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste, söövitavate või keskkonnaohtlike omaduste tõttu või muul põhjusel asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Kui ohtlik
2. Kui nõudlus on rohkem varieeruv – kui vajadus on väga stabiilne, on kerge prognoosida ja puhvrit pole vaja 3. Kui tarne osas on ebakindlus, nt kõikuv tarneaeg, kõikuv kvaliteet, mõnikord on tarneaugus… - mida usaldusväärsemad on tarned, seda vähem mõistlik on puhvervaru kui “plaan B” 4. Kui tegemist ei ole kiiresti rikneva tootega – sest kui eluiga on lühike, on puhvervaru ülejäägi risk suur 5. Kui tegemist on pigem kergesti ladustatava tootega – mõnikord võib laoruum olla piiranguks. (mõttekoht: munad VS arbuusid) 6. Kui artikkel on piisavalt odav, et puhvervaru ei seo ebamõistlikult palju kapitali (mõttekoht: suhkur VS kokaiin) 82. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgi: • Kasutusvaru ehk ringlusvaru (cycle stock, current demand inventory) – rahuldab tavapärase nõudluse järgmise plaanilise varude täiendamiseni
Neljast moodulist koosnev süsteem võib mahutada kokku kuni 15 000 eri tooteartiklit. Riiulite kõrgus võib ulatuda 4 meetrini. Sel juhul võimaldatakse operaatorile juurdepääs ülemis- tele riiulikohtadele muudetava kõrgusega tööpõrandaga. Ladustatava kauba kaal ühes moodulis võib olla maksimaalselt 60 t. Riiulite kõrgusi saab muuta vajaduse järgi. Enamasti teenindab üks laotöötaja korraga kaht kuni nelja kõrvuti paiknevat karussell- süsteemi moodulit. Kuni üks seade toob operaatori töökohale hoiukoha komplekteeritava tootega,