selleaegsest põhiplaanist. Ordu liikmete sõjalis-kloostriline eluviis nõudis peahoone ümberehitamist konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega. Läänetiivas asusid konvendihoone tähtsamad ruumid - dormitoorium (magamistuba) ja refektoorium (söögisaal). Põhjatiivas asusid foogti elamisruumid ja köök. Teisel korrusel asus kabel. Ida- ja lõunatiiba kasutati peamiselt ladudena. Enne Teist maailmasõda asus linnuses garnison. Peahoonet kasutati nii relva- kui ka toidulaona. 1944. aasta lahigutes sai linnus kõvasti kannatada. 1968. aastal algasid restaureerimitööd. Alates 1986. aastast on taastatud ruumides avatud näitused ja Narva Muuseumi ekspositsioon.
sarnased, erinedes vaid mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Väliselt oli keskaegsele elamule iseloomulik kitsas esisein ja kõrge teravatipuline viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad kaeti krohviga, katusekattena kasutati tavaliselt põletatud savist kive. Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, neil olid ühised vahemüürid. Elamu taha jäi tavaliselt pikk kitsas hoov. Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid.
Kasutades ära allveelaevadest üle jäänud materjale, hakati 1918. aasta lõpul ehitama terasest kaubalaevu, mis valmisid 1922. aastal. Tegemist oli kolme mootorpurjekaga, mis said nimeks Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. 1940ndate aastate alguses ehitati tehases punasest puust 60tonnine jahtlaev sitsivabriku direktorile härra Vahtmanile. Kahjuks viisid sakslased okupatsiooni ajal laeva 1941. a Saksamaale, kingituseks Adolf Hitlerile. Kopli tööstushooneid kasutati osaliselt sõjaväe ladudena ning samaaegselt viidi Saksamaale mahajäänud seadmeid, toorainet kui ka kõike muud vajalikku ning taasiseseisvumiseni remonditi tehases põhiliselt sõjalaevu (Karma, 1971). Bekkeri laevatehas paraku jalule ei tõusnud. Kuigi Bekker & Ko sai esimese tellimuse 1912. aasta 28. detsembril ja ametlikult käivitus tehas 24. mail 1913, kestsid ehitustööd veel tükk aega. Kuna Bekkeri tehas sai mereministeeriumilt tellimuse 5 miiniristlejale, mille ehitamisega pidi alustama 1913
Nad olid avarad, rahvarikkad ja omapärase iluga. Linna keskpunktiks geograafiliseks, arhitektuuriliseks ja poliitiliseks oli kindlus, mitte tempel. Selle põhiplaan oli korrapärane, sisemuses palju elu- ja laoruume, tema müürid olid kõrged ning siledad, torni ülaserva ümbritsesid hambulised sakid. Ka tempel kujutas endast jumalateenistuseks kasutatavate ruumide teatud kombinatsioone ladudega. Hattusa peatemplis olid näiteks umbes sada ruumi, millest seitsekümmend oli kasutusel ladudena. Ühiskondlike ja muude hoonete arhitektuur oli lihtne, ilustamata, "geomeetriline". Ainsateks ilustusteks olid nendes peale portaalilõvide puust sambad, mis hoidsid ülal lameda katuse ettenihutatud osa; need sambad oli asetatud skulptuuridega ehitud soklitesse. On huvitav, et hetiidi linnade varemetes pole arheoloogidel õnnestunud avastada avaraid hoonestamata kohti, mida võiks surmkindlalt väljakuteks pidada. Kuid väga raske on muidugi
Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliseltBremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga. Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala
tööstusettevõtted nagu saeveskid ja tellisetehased. Mõisa peamaja tagaküljel asub tavaliselt suur park, sammastega aia- ja pargipaviljonid, tiigid ühes sildadega jms. 30. Kaupmehe elamu Kaupmehest linnakodaniku elumaja ehk alumisel korrusel asus kaupmehe kontor. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Et elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe maja viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Näiteks Tallinnas luksushotellis Kolmes Õde majutuv turist viibib ajaloolises kaupmehe elamus. 31. Baltisakslaste kultuuripärand nt panid aluse eesti kirjakeelele Ristiusuga kaasnes võõrkeelne jumalasõna. Kohalike eestlase kirikusse saamiseks tuli hakata jumalateenistust pidama eesti keeles ja Piibel oli vaja tõlkida eesti keelde. Nii oligi loodud oluline
Korstna tegelik heitgaaside jaoks vajalik maht on minimaalne, piisaks vaid mõnest isolatsiooniga torust. Ülejäänud mitut tekki läbiva ruumi osades paiknevad ventilatsioon, pootsmani- ja tuletõrjevarustus, katlad. Sõuvõlli tunnel Sõuvõlli tunnel ehitatakse selleks, et sõuvõllile oleks alati võimalik ligi pääseda. Kahe sõuvõlliga laevadel võib olla kaks võllitunnelit, kuid sageli kaetakse kogu võllidevaheline ruum tekiga ning seda kasutatakse tööruumidena, ladudena vms. Võll on võllitunneli ühes ääres ning seda toetavad tugilaagrid, mida omakorda toetavad vundamendid, mis on kinnitatud tunneli ja sisepõhja külge. Põrandale pannakse restid, mis moodustavad käigutee, ning põranda ja käiguresti vahelist ruumi kasutatakse torude ühendamiseks ahtripoolsetest tankidest Masinaruumi vaheseina kohal tuleb paigaldada tunnelisse veekindel uks, et õnnetuse korral oleks
kirjaga (Vene... 1835) impeeriumi kindluslinnade nimekirjast ja linnale anti üle kogu kindlustuste vöönd koos selle juurde kuuluvate hoonetega (Schlossman 1939). See lubas Balti-Saksa arstil, Abraham Hunniusel, alustada esimeste mudavannidega kõigepealt Haapsalus, edasi teistes Eesti algelistes kuurortides (Aaulittz-Niedecht 1992). Pärnu linna asus ilma komandandi kitsendusteta taas juhtima raad, kes suure osa sõjaväele kuulunud hooneid ladudena rendile andis. Tõsisem töö kindlustusvööndi muldkehade ja vallikraavide tasandamiseks ning nende asemele parkide ja alleede rajamiseks võeti ette siiski alles aastatel 18601878, pärast vastava loa hankimist Balti mere rannakaitse komiteelt (Vunk 2004: 7). Esimene ravi eesmärgil loodud ehitis avati 1838. aastal. Tänapäevasel kujul tuntud ujumist sel ajal ei eksisteerinud. Vette mindi arsti käsul otse rannakarjamaa taimestikult, mille meri sageli üle ujutas. Vees käimine
See on põhjus, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuses. Kuna logistikafirmade ladusid läbiv kaubavoog koosneb tavapäraselt suures osas valmis- toodetest või toorainetest ja materjalidest, mille hoiustamise ja käsitsemise ühikud on sarnased valmistoodangu omadega, käsitletakse ekspedeerijate, vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid hulgikaubanduse ladudena. Logistikaettevõtete tehnoloogiline korraldus ja töökorraldus langevad suures osas kokku hulgimüügiettevõtete ja maaletoojate omadega. Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt: · tootmisettevõtete laod · hulgikaubanduse laod 11 Kauba käitlemine 259
Kuna logistikairmade ladusid läbiv kaubavoog koosneb tavapäraselt suures osas valmis- toodetest või toorainetest ja materjalidest, mille hoiustamise ja käsitsemise ühikud on sarnased valmistoodangu omadega, käsitletakse ekspedeerijate, vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid hulgikaubanduse ladudena. Logistikaettevõtete tehnoloogiline korraldus ja töökorraldus langevad suures osas kokku hulgimüügiettevõtete ja maaletoojate omadega. Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt: • tootmisettevõtete laod • hulgikaubanduse laod
annaabi.ee 
