1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv 2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas 3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl Saccus, II kääne, m - kott – sg gen, pl nom Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen 3. crista sacralis mediana – keskmine ristluuhari, keskmise ristluu harjaga [krista sakraalis mediaana] crista – I , f – hari – sg nom, sg abl sacrum III, n – ristluu – sg gen medianus , I/II – sg nom, sg abl, pl nom, pl acc 4
tikkeljätke (Proc. Styloideus) Otsmikuluud läbib silmakoopaülene kanal; Otsmikusoomusel eristuvad sarvjätke (proc. Cornualis), sarvede vahemügar (Protuberantia intercornualis); Otsmikusiinus ulatub sarvjätkesse Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusejoon (Linea nuchae) Kolmnurkne vahekiiruluu surutud otsmikuluu poolt kolju kuklaseina Esineb pisaraluupõiend (bulla lacrimalis)ja pisaraluu- urge (sinus lacrimalis) Ninaluude eesots kahestunud Näoharjast rostraalselt näoköber (Tuber faciale) Mäl. Suulaeurge paikeb horisontaallestmes, Bo: Vaid väiksed suulaekanalid Väikemäletsejad + su su ov Eraldi jääb soomusosa (Pars Eraldi jääb Kaljuosa (Pars petrosa) squamosa)
Eesmised ja lateraalsed:näonahk; mediaalsed harud: limaskest. 3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, samuti pisaranääret 3. N. nasociliaris (mediaalne haru-limaskest): pars nasalis et ciliaris: a) Pars nasalis (ninale) 1) N. ethmoidales posterior: läbib canalis n. ethmoidalis posteriori, innerveerib tagumiste sõelluurakkude ja kiilluu urke limaskesta 2) N. ethmoidales anterior: läbib canalis n. ethmoidalise kaudu
vagalis anterior/posterior —> plexus gastricus anterior/posterior —> rr.coeliaci —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus — > hepar f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon nucleus salivatorius superior —> parasümpaatilised kiud n. facialises —> n.petrosus major —> ganglion pterygopalatina —> n.maxillaris —> n.zygomaticus (+lacrimalis) —> gl lacrimalis a) kus asuvad parasümp. keskused (tuumad, segmendid) - PARS PARASYMPATHICA tsentralses osas b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales superiores et inferiores à terminaalganglion à plexus cardicus d) vegetatiivse ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e
1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2. N zygomaticus nahk sarnakaare ja oimu pk 3
ahenemine · Konsensuaalne reaktsioon valgusele - teise silma pupill kitseneb samaaegselt Pilt: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eye_I.jpg SILMAMUNA LIIGUTUSED · Nägemisega kaasnevad silmamuna ja pea liigutused · Silmamuna liigutavad 6 silmaliigutajalihast http://prillidestpriiks.weebly.com/silm-ja-naumlgemine.html SILMA KAITSVAD STRUKTUURID · Silmamuna kaitsevad silmakoobas, silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat · Pisaranääre (glandula lacrimalis) paikneb silmakoopa ülemis-külgmises nurgas · Pisaranääre eritab pisaravedelikku niisutab ja puhastab silma sisaldab toitaineid sarvkesta välimistele rakkudele sisaldab haigusetekitajate kasvu pidurdavad bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I · Nägemismeele sensorid on valgustundlikud (fotosensorid)
närviga läbib sinus a) n supraorbitalis innerveerib oma harudega otsmikupiirkonna nahka (lateraalne haru läbib cavernosus'e foramen supraorbitale, mediaalne haru incisura frontalis'e) · N opthalmicus lateraalse seina, läbi N lacrimalis lateraalne haru, innerveerib nahka ülalau lateraalses osas, silma lateraalse fissura orbitalis nurga piirkonnas, pisaranääret (vegetatiivne innervatsioon) superior'i N nasociliaris mediaalne haru, omab pars nasalis't (ninale)et ciliaris't (silmamunale)
f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator o: mandibula ja maxilla külgpinnad suunurga piirkond Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED
nimetus koht koht M. orbicularis silma mediaalne silma mediaalne osa -Pars orbitalis sulgeb ja kissitab silma, langetab oculi osa (moodustades ringi) kulmu -Pars palpebralis langetab ülemist ja tõstab alumist silmalaugu -Pars lacrimalis aitab trasportida ja ära juhtida pisaraid M. levator os sphenoidale ülalau sidekude ja nahk -tõstab ülemist silmalugu palpebrae superioris M. corrugator os frontale kulmu mediaalne osa -tõmbab kulmu alla ja mediaalsele supercilii alumis- eesmine osa M. depressor os frontale os maxilla ja os frontalise -langetab kulmu
levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m
annaabi.ee 
