Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laastplaat" - 11 õppematerjali

laastplaat on hügroskoopne, s.t. õhu niiskuse muutudes muutub ka plaadi niiskus. Turbumisel muutub laastplaadi pikkus mitte üle 1…2 mm, ristsuunas aga on muutused
Puitmaterjalid ja nende tootmine
6
doc

Puitmaterjalid ja nende tootmine

erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat,

Kategooriata → Tööõpetus
52 allalaadimist
Kasulik info puidu kohta
10
pdf

Kasulik info puidu kohta

Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta- des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning

Ehitus → Puidutöö
4 allalaadimist
Väga kasulik info puidu kohta
5
pdf

Väga kasulik info puidu kohta

Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta- des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning

Metsandus → Puiduõpetus
64 allalaadimist
Hoonete soojustamine
7
doc

Hoonete soojustamine

4 Välisõhu kohal asuvate põrandate (tuntud ka kui "tuulutatavad põrandad") põ- randalaagid toetuvad reeglina täitepinnasesse rajatud kivipostidele. Laagide otsad toetuvad vundamendivööle, kus kivi- ja puitpindade vahel on hüdroisolatsiooniks kasutatud tõrvapappi vms. Sokliosas on läbivad tuulu- tusavad, mis tagavad põranpõrandaaluse ruumi tuuldumise. Vanema põranda soojustamiseks tuleb olemasolev põrandakate (laudis, puit- laastplaat jms) eemaldada ja laagide vahed vanast täidisest tühjendada. Seejärel tihendada vundamendivöö ja välisseinte ühendpinnad, kus läbipuhumine on kõige suurem (nt Penoflexipolüuretaanvahuga vms). Niiskuse ja hallituse levikut saab tõkestada ka puidukaitsevahenditega ­ vundamendile ja postidele toetuvad talad ja laagide otsad võõbatakse hallitust ja niiskust tõrjuva mastiksiga. Seejärel põrand soojustatakse.

Ehitus → Ehitusviimistlus
111 allalaadimist
Metsalastid
9
doc

Metsalastid

Kiudplaadi ajalugu ulatub tagasi 6 sajandisse eKr. Väidetakse, et jaapanlased valmistanud rasketest paberisortidest kerget seinamaterjali. Tänapäeval kasutatava tehnoloogia järgi valmistasid esimese kiudplaadi inglased 1898. aastal. Esimeste kiudplaatide toormeks oli paberimass ja lihvimisjäätmed. 1900-ndate aastate alguses tehtud leiutised võimaldasid hakata eraldama kiudu otse puidust mehaanilise surve ja soojuse abil. 3.4.6. Laastplaat Laastplaadiks loetakse puidust või puidutaoliste taimede laastudest valmistatud plaate, kus laastud on ühendatud sideaine abil surve ja kuumuse all. Laastplaadi tööstuslik tootmine algas Saksamaal Teise maailmasõja ajal. Toormepuudus sundis sakslasi leidma võimalusi saepuru ja puidujäätmete ning fenool- ja karbamiidliimi abil ehitusmaterjale toota. Tänapäevase 3-kihilise laastplaadi tootmine algas Sveitsis 1946. aastal. 1980. a. toodeti Soomes

Merendus → Laevandus
31 allalaadimist
Ehituskonstruktsioonidest kõike
23
doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat,

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
151 allalaadimist
Puidutöötlemine I-II-III
25
doc

Puidutöötlemine I, II, III

Puidust toodang Eestis 1992 - 2002 Produkt Mõõtühik 1992.a 2000.a. 2001.a. 2002.a. Saematerjal 1000 m3 300,0 1436,5 1623,0 1824,9 Vineer 1000 m3 6,5 18,4 29,2 38,5 Kiudplaat 1000conv.m2 7777 17700 17300 18300 Laastplaat 1000conv.m3 85,0 175,8 185,9 187,2 Tselluloos 1000 t 35,0 54,4 51,7 65,3 Paber 1000 t 33,4 52,4 53,3 63,5 Kartong 1000 t 1,1 1,9 - - Puidu ja puittoodete ekspordi (EEK) jaotus 2000.a. 2002.a.

Metsandus → Puidutöötlemine
238 allalaadimist
PUITMATERJALID
13
doc

PUITMATERJALID

Nõrk, seetõttu ei sobi ehituskonstruktsioonideks. Niiskudes kaotab oma tugevuse ning deformeerub. Tihedus 500 ... 800 kg/m3. Mineraal-puitplaadid Puitlaastplaat, milles sideainena on kasutatud tsementi. Tulekindel. Sise- ja välisseinteks 8 a) Tsement-laastplaat (Cemennt Putuk- ja seenkahjurite kindel. Ei paisu ega tõmbu kokku. Hea heli- ja bonded board) soojusisolaator. Rasked ­ transport tülikas. Tihedus 950 ... 1200 kg/m3. _____________________________________________________ b) Kipsplaadid (Gypsum Board) Puitkiudplaat, milles sideainena on kasutatud kipsi. Hea tulekindlus, Siseseinteks putuk- ning seenhaiguste kindlus. Hea heli- ning soojusisolaator

Materjaliteadus → Puiduõpetus
15 allalaadimist
PUITMATERJALID
26
doc

PUITMATERJALID

Nõrk, seetõttu ei sobi ehituskonstruktsioonideks. Niiskudes kaotab oma tugevuse ning deformeerub. Tihedus 500 … 800 kg/m3. Mineraal-puitplaadid Puitlaastplaat, milles sideainena on kasutatud tsementi. Tulekindel. Sise- ja välisseinteks 8 a) Tsement-laastplaat (Cemennt Putuk- ja seenkahjurite kindel. Ei paisu ega tõmbu kokku. Hea heli- ja bonded board) soojusisolaator. Rasked – transport tülikas. Tihedus 950 … 1200 kg/m3. _____________________________________________________ b) Kipsplaadid (Gypsum Board) Puitkiudplaat, milles sideainena on kasutatud kipsi. Hea tulekindlus, Siseseinteks putuk- ning seenhaiguste kindlus. Hea heli- ning soojusisolaator

Ehitus → Ehitus
23 allalaadimist
Puiduteadus
78
docx

Puiduteadus

mis on kokku pandud erinevatest materjalidest, kusjuures nende omavahelises seoses kasutatakse ära iga üksikmaterjali parimad omadused. Arendatud massiivsete puittalade asendamiseks. Teatud mõttes on ka need plaadid, mis ainult puitu ja liimi sisaldavad, kombineeritud materjalid. Kuid antud juhul mõeldakse siiski mitme erineva materjali ühendit. Näitena võib tuua Comply, milles on ühendatud vineer, laastplaat ja liim, samuti puidukiud plastmaterjalis. Näiteks: • parallam – on spooniliistakutest kokku liimitud tala • microlam – kokkuliimitud 2,5....3,2 mm paksustest nulu spoonidest mõõtudega 650x2450 mm • kerto-tala – toodetakse Soomes, on samalaadne microlam’iga ja koosneb 3,3 mm paksusest männi-ja kuusespoonist. Vineer liimitakse kokku nii, et kõik spoonikihid paiknevad samasuunaliselt.

Metsandus → Puiduteadus
50 allalaadimist
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

Nihkedeformatsioonidest või mõlkumisest määratud suurim vööplaadi laius Vöö materjal Nihe Mõlkumine Vineer, mille kiudude suund välimises spoonis on: Seina suunaline 0,1L 20hf Risti seinaga 0,1L 25hf Orienteeritud laastplaat 0,15L 25hf Laast- või kiudplaat juhusliku kiudude orientatsiooniga 0,2L 30hf Kui täpsemat mõlkumiskontrolli ei tehta, siis ei tohi vöö vaba laiust (ribidevahelist kaugust) võtta suuremana kui kahekordne mõlkumisest määratud efektiivlaius. Puidupõhjaliste paneelide puhul tuleks I-kujulise ristlõikega talade lõikes 1-1 kontrollida, kas

Ehitus → Ehitus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun