................lk 3 Metsa hooldamiseks loetakse...........................................................lk 3 Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine..................................lk 3 Valgustusraie....................................................................................lk 3 Harvendusraie...................................................................................lk 4 Sanitaarraie.......................................................................................lk 4 Laasimine.........................................................................................lk 5 Metsakaitsetegevus...........................................................................lk 5 Metsamaaparandus...........................................................................lk 5 Sissejuhatus Metsakultuuride ja looduslikult tekkinud noore metsa hooldamine võib esialgu tähendada metsaomanikule vaid kulutusi või jäävad kulud-tulud tasa. Hooldamiseta ei ole aga noorel
ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1
põhjatera taganurga suurus on 7º. Kui ketiviili mõõt ja asend teritamisel on õiged, kujuneb põhjatera teritusnurgaks 38º. Nii põhjatera eesnurga kui lõikenurga suurused on 45º. Meil enimkasutatavate Lääne mootorsaagidega töötades on saetee laius 8 mm. 6. Puude langetamise olemus. Puude langetamiseks nimetatakse kasvava puu tüve läbilõikamist maapinna lähedalt, mille tulemusena puu kukub maapinnale, kus toimub tema edasine töötlemine laasimine ja järkamine vajalikeks tarbematerjalideks (palkideks, paberipuudeks jne). Käsitsi langetamine toimub 1. käsisaagidega, 2. mootorsaagidega a) elektrimootorkettsaagidega, b) elektrimootorketassaagidega, c) bensiinimootorkettsaagidega (meil kaasajal valdav), d)bensiinimootorketassaagidega (võsasaagidega). Masinlangetamine toimub kas harvesteridega või protsessoritega. Metsatööstuses kasutatakse kahte langetamise viisi, so langetamine koos juurtega ja juurteta
Seejärel teostatakse langetuslõige ühe või mitme võttega. Selline viis tagab puu soovimatu langetamise kas kalde või tuule mõjul. Kvaliteedinõuded paberipuule Läbimõõt. Lubatud diameetrid vahemikus 6-60 cm, mõõdetuna koore alt. Kui diameeter ei mahu antud vahemikku, loetakse puu praagiks. Pikkused. Standardpikkused paberipuidule on 3,0m ja 4,0m (+/- 10 cm). Mõõtmisel ümardatakse väiksema detsimeetrini. Oksad ja laasimine. Oks peab olema laasitud tüvega paralleelselt, võimalikult tüve lähedalt nii, et oksa ja tüve vahele ei jääks tühimikku, mis takistaks koorimist. Harupuud ei ole lubatud. Kui laasimine ei vasta esitatud nõuetele, loetakse palk praagiks. Kõverus. Lubatud max 10% pikkusest. (3m 30cm; 4m 40cm). Palk peab mahtuma silindrisse diam.-ga 70 cm. Võõrad puuliigid ei ole lubatud. Mädanik
· Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Väga liigi rikkad, väärispuit (raudpuu, mahagon), juurde kasv on suur ~50 kuupmeetrit hektari kohta. 2. Lähisekvatoriaalsed metsad ehk hõrendikud Puid on hõredalt, juurdekasv on ~15-20 kuupmeetrit hektari kohta. Kõva lehtpuu ja väärispuu (vähe järele jäänud, üsna palju on hävinenud)
3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 1. Üldnõuded 1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2
Erandjuhtudel on lubatud rippesse jäänud puid langetada pöördehaagi, köie või hoobade abil. · Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega. · Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele. · Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m. · Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm.)
Neljas samm Saag jääb puutüve paremale poole. Parem jalg liigub kigepealt edasi. Toeta saag sel ajal puutüvele. See liikumise meetod vimaldab jalgade positsiooni muutmise ajal kasutada puutüve nii kaitsekilbina kui ka sae toetamiseks. Kui uus positsioon on sisse vetud, tmba saag ühe liigutusega tüve vasakule poolele ja alusta uut kolmeetpilist laasimist. Puutüve alakülge laasitakse mlema meetodiga ühte moodi. Jämedate okste laasimine Mnikord on raske kasutada laasimiseks tavalisi meetodeid. Seda juhtub tihti lehtpuudega ja teiste haralise vraga puudega. Et välistada sae kinnikiilumist oksa raskusega, tuleb okste likamist alustada väljast poolt. See tähendab, et suurem osa oksa raskusest on eemaldatud enne kui alustad oksa likamist vahetult puutüve lähedalt. Jämedate okste eemaldamise meetod on üldiselt küllaltki lihtne, tuleb kasutada tavalist puude langetusliget. Pea meeles - Mõtle enne kui saed!
olema vähemalt 35 m. Erandjuhtudel on lubatud rippesse jäänud puid langetada pöördehaagi, köie või hoobade abil. Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega. Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele. Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m. Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm.)
Miiunurgikuga saab mõõta ja märkida täisnurgast erinevaid nurki . Miiunurgiku harud on kinnitatud üksteise külge liikuvalt. Rööbits Rööbits on abinõu millega saab märkida detailile mõõtusid ja tõmmata servaha või otsaga paralleelseid jooni Puidukäsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid . Puidu raiumine . Puidu töötlemine kirve abil : Raiumine – kasvava puu mahavõtmine, okste laasimine Tahumine – Ümarpuidule kuju admine näit. palkmaja ehitamine Lõhkumine – küttepude lõhkumine . Kirveste liigid : Raiumiskirves Tahumiskirves Lõhkumiskirves Kirveste liigid erinevad üksteisest : Tera kuju poolest Tera teritusnurga poolest Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist : Raiumiskirves 850 Tahumis kirves 75…800
teadmisega, et nende investeering on nõutud aastaringselt. Seega, John Deere'i tootlikkus ja efektiivsus võimaldavad suuremat kasumlik- kust kõigi rakenduste puhul. 8R seeria olulisemad mittepõllumajanduslikud kasutusalad on teedeehitus, puidulaasimine, tasandus- ja pinnasetööd. Teedeehitus John Deere 8R seeria traktorite jõuvõtuvõlli võimsus on optimaalne teedeehituses pinnase tugevdamiseks sügavuseni kuni 0,5 m. Puidu laasimine John Deere 8R seeria traktorid sobivad hästi ka teatud metsatöödeks, näiteks puidulaasimiseks. Tasandus- ja pinnasetööd Võite 8R seeria traktori külge kinnitada Carry-all või Ejector skree- perhaakeseadme, et teostada erinevaid tasandus ja pinnasetöid. Skreeperi laiused jäävad 3 kuni 4,2 m vahele ning mahutavus 9,9 m³ kuni lausa 16 m³.* *Ei ole saadaval kõigis riikides Ette nähtud sobivus
metsatööks kesised talved, mistõttu tuli nn. talviseid lanke raiuda ka külmumata pinnasega. Tavalised olid sügavad roopad ja soostumisprotsessid raiestikel, kuhu vaatamata aastate viisi järjestikustele metsakultuuri rajamistele metsa peale ei saadud. Kui ilmnes, et traktorite kasutamisega kaasneb suur puude, pinnase ja alustaimestiku kahjustamine, üritati veel hobuvedu elustada, see jäi aga tagajärjetuks. . Praegusel ajajärgul toimub langetamine, laasimine, järkamine raiekohas kas mootorsaagide või harvesteritega, puidu kokkuvedu ratas- kokkuveotraktoritega, väljavedu tarbimiskohta suure kandejõu ja mitmesillaliste veoautodega. Kadunud on inimjõul metsamaterjali laadimine. Puude varumise aeg Kuna valdav osa tarbeesemetest, hoonetest jne. tehti puust, siis oli väga oluline leida igaks otstarbeks kõige kohasem puu ja see raiuda selleks kõige sobivamal ajal. Ehitustarbeks minevaid puid eelistati raiuda külmal ajal, kui puul on elutegevus
annaabi.ee 
