Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LÄÄNEMERI". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soolsus, rannik, väinad, läänemeri, õhutemperatuur, lahed, gotland, metsad, avamere, põhjalaht, promilli, kase, soolase, väinades, üldandmed, sisemeri, sjaelland, läänemerd, liustik, tundra, 9300, kasemetsad, ookeanist, suurjärv, väljavool, 8500, moodustus, kõikus, pärna, valgla, valgala, millelt, saarest, loodes, veebilanss, soolsusegaSõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2,
............................................................................................................... 11 4.Kokkuvõte..................................................................................................................................... 12 4.1.Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................13 Sissejuhatus Läänemeri on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km 2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10%) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on
.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?
Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid: Soome(73%) Island(0,3%) Rootsi(70%) Malta(1%)
õhutemp. ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Ranniku lähedastel aladel aastaaegade algused hilinemisega, pilvisus ja sademete hulk väiksem ja lumikatte kestus lühem. Samas päikesepaistet on rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suur. Kõrgustike mõju - on talvel külmem, lund on rohkem ja see püsib kauem maas. Pilvisus ja sademete hulk suurem. Kõrgustike ja madalike vaheldumine põhjustab ka erinevusi temperatuuri ja sademete jaotumises. Eestis on õhutemperatuur samal geograafilisel laiuskraadil olevatest aladest keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Rannaaladel on õhuniiskus suurem kui sisemaal, eriti soojal poolaastal. Kõige rohkem saab sademeid Lääne-Eestis kõrgustike-eelne vöönd, mis jääb rannikust 30-60 km kaugusele. Rannikualadel (500 mm) sajab vähem kui sisemaal ning kõige rohkem kõrgustikel (700 mm). Pikaajaliste vaatluste alusel on selgunud, et Eestis on suvi viimase saja aasta jooksul pikenenud ligi
Joldiameri. Umbes 9600 a.t. hakkas KeskRootsi väin maakoore kerkimise tõttu kitsenema, mis 9300 a.t. sulgus hoopis. Kujunes suur sisejärv, Antsülusjärv. Kliima soenes. Umbes 8500 a.t. toimus maapinna aeglase vajumise tagajärjel Antsülusjärve vete läbimurre Darssi künnisest Sundi väina suunas ookeani. Veepind alanes ning moodustus soolase vee sissetunglis Litoriinameri. Umbes 4000 a.t. hakkasid Taani väinad seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos. Limneamere ulatus on sarnane tänapäevale. Merevesi on muutunud magedamas, Eesti alalt on toimunud mere taandumine. Algselt oli kliima soe ja kuiv, kuid nüüd on muutnud jahedamaks ja niiskeks. 20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus. Pindala: 373 000 km2 Keskmien sügavus: 52m Taani väinade künniste sügavus: 18m
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,
väinade (maksimaalne sügavus 18 m) o Läänemere keskmine sügavus on 52 m, suurim 459 (Gotlandi süvik) · Poolsuletud sisemeri · Vertikaalne kihistumine (soe pinnakiht, külm ülakiht) Läänemere Eesti rannikumere hüdrograafia · Soome laht (piiriks mõtteline joon Hanko neemest üle osmussaare Põõsaspea neemeni) Sügavaim koht Keri saare lähedal (121 m) · Lahed: Narva, Lahemaa lahed, Kolga laht, Tallinna laht · Saared: Uhtjud, Vaindloo, Mohni, Kolga lahe saared, Keri, Prangli, Aegna, Naissaar, Pakrid · Suuremad jõed: Narva (393 m3/s) ja Neeva (2530 m3/s) Väinameri (varem kasutusel olnud ka termin Muhu väin) · Lavanduseks ebasoodne kant Liivi laht (varem kasutusel ka Riia laht, 17 000 km2) · Vahest eristatakse ka Riia ja Liivi lahte. Inglise keeles enamasti Gulf of Riga · Saartest Abruka, Kihnu, Ruhnu Läänemere arengulugu
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
