Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

laamtektoonika (0)

1 Hindamata
Punktid




LAAMTEKTOONIKA      1. Mis on laamtektoonika? Geoloogia haru, mis uurib laamade tekkimist, liikumist, vastastikmõjusid.  2. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise 
teooria ta rajas?
Wegener oli saksa geofüüsik ja meteoroloog. Wegener elas 1880-1930 aastatel. Naeruvääristati 
tema teooriat selle kohta, et nüüdsed mandrid omavahel kunagi kokku kuulusid/ühenduses olid.  Ta 
rajas mandrite liikumise teooria e mandrite triivi hüpoteesi.  3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri 
nimi?
Eri kontinentidel paiknevad samasugused kivimid ja fossiilid. Oluline tõendusmaterjal oli ka 
geograafiline järjepidevus: ta näitas, et sama tüüpi fossiilide ning kivimite levialade mandriülesed 
ühenduskohad on seal, kus mandrid omavahel kujult kokku sobivad. Mandri nimi: Pangaea 
hiidmanner.  4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel. (vale) 5. Kes pakkus välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis 
aastal?
Arthur Holmes, aastal 1913, pakkus selle välja.  6. Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? Umbes 250 miljonit aastat tagasi  7. Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Laieneb. Ookeanikoore vanus on võrdelises seoses kaugusega ookeani keskahelikust. Aina 
kaugemal keskahelikust – ongi tõestus.  8. Mis on Vaikse Ookeani tulering? Suure seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala, mis ümbritseb Vaikset ookeani.  9. Kui kõrge temp on Maa tuumas? Mis on konvektsioonirakk? Ligikaudu 6000 kraadi Celciuse järgi. Rakk, kus kuumem plasma on pinnal. Ümbritsevast heledam 
koht  10. Mis toimub subduktsioonivööndites?


Selle kohale tekivad vulkaanid. Subduktsioon – ookeanilise maakoorega litosfääri ploki 
sukeldumine vahevöösse. Sellega on seotud lisaks vulkaanilistele kaartele ka maavärinad. Süvikute 
teke, mandrilise maakoore teke.  11. Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid 1) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. Raskem ookeanilaama serv sukeldub  kergema mandrilaama alla. Tekib süvik. Kivimid sulavad, lõhede kaudu purskab magma 
maapinnale.  2) laamade põrkumine. Kivimid kuhjuvad üksteise otsa, mandriline maakoor aina pakseneb.  Esinevad maavärinad. Samuti kahe mandrilise laama põrkumisel servad purunevad ja kerkivad 
mäeahelikeks.  3) kahe ookeanilise laama põrkumine. Väiksema laama serv sukeldub vahevöösse. Tekib  veealuste vulkaanide vöönd, vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud.  12. Missuguste laamade piirialal asub Jaapan? Filipiini, Euraasia ja  Vaikse ookeani laamad  13. Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul? Raskem ookeaniline maakoor sukeldub kergema mandrilise maakoore alla vahevöösse. Ehk 
ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine.  14. Millal tekkis Himaalaja mäestik? Kas tema kõrgus muutub kaasajal? Kui palju ja miks? Umbes 20 miljonit aastat tagasi hakkas Himaalaja mäestik tõsisemalt kerkima. Kõrgus muutub, 
kasvab iga aastaga. Laamad endiselt põrkuvad teineteise vastu ja seega Himaalaja tõuseb.  15. Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Eri protsesside tulemusel, kasvab ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas uus mandriline 
maakoor, ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt. Osa ookeanilaama kivimitest kaob
ka laama sukeldumisel vahevöösse. Seega nii tekib kui ka kaob.  16. Miks suureneb Islandi pindala pidevalt? Euraasia ja Ameerika laamade põrkumiskohtades Island lõheneb laiemaks. St laamad endiselt 
põrkuvad ja tänu sellele Island kasvab.  17. Miks tekivad riftiorud? Maakoore pingete tagajärjel oru vastasküljed hakkavad teineteisest eralduma. Tekib riftistumise 
(laamad rebenevad, selle osad lahknevad ja tekivad uued laamad) tulemusel.  18. Kuhu Aafrikasse võib tekkida uus ookean? Etioopiasse, Afari kõrbesse. 


19. Kus asub San-Andrease murrang? Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama juures 20. Kuidas on tekkinud Hawaii saared? Laamade liikumise tagajärjel tekib kuuma täpi piirkonnas vulkaanilised saarteahelad – nii tekkisid 
Hawaii saared.  Nüüdseks on seal vulkaaniliselt aktiivne ainult kõige suurem ja kagupoolsem saar. 
Ülejäänud saared on soojusvoo kohalt eemale nihkunud.  21. Loetle selle saarestiku saared Hawaii, Molokai, Maui, Lanai, O’ahu, Niihau, Kaua’i, Kahoolawe 22. Kui pika maa aastas laamad liiguvad? Tavaliselt/keskmiselt alla 20cm aastas, aga mitte ühtlaselt ja pidevalt. Mõnikord koguneb pinge 
isegi sadu aastaid ja siis korraga vabanedes nihutab laama serva isegi meetrite võrra ühe korraga. 
Aga enamasti siiski mõni cm  aastas.  23. Tee kokkuvõte, mida Sa teada said Mis on laamtektoonika, kuidas laamad liiguvad, kuidas võivad tekkida erinevad saared ja 
mäestikud. Väga huvitav oli lugeda Wegeneri teooriat ehk et on olnud üks suur manner varasemalt, 
et hetkel on erinevad mandrid nagu pusletükid, mis omavahel kokku sobivad. 
laamtektoonika #1 laamtektoonika #2 laamtektoonika #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sandrakuiv Õppematerjali autor
Mis on laamtektoonika? Kes oli Alfred Wegener, millal ta elas, missugust tema teooriat naeruvääristati, millise teooria ta rajas? Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Kui kõrge temp on Maa tuumas? Mis on konvektsioonirakk? Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid

Sarnased õppematerjalid

Laamtektoonika
6
docx

Laamtektoonika

Laamtektoonika 1. Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. 2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3

Litosfäär
Laamtektoonika
4
odt

Laamtektoonika

Ingrid Lembavere Laamtektoonika Vasta järgmisetele küsimustele 1)Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Maamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendused geograafiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laam- tektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. mõistmiseks. 2) Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegner? Ta oli Saksa teadlane ja laamtektoonika rajaja,kes avaldas 1915 a. Raamatu Mandrite ja ookeanide päritolu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist ,mille ta aasta hiljem nim. Pangaeaks. Millal ta elas? 1

Geograafia
Laamdektoonika
2
docx

Laamdektoonika

Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus liikuda kontinendilt teisele

Geograafia
Laamtektoonika
3
docx

Laamtektoonika

Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uuriv teadus mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest

Geoloogia
Litosfäär - Geograafia KT
2
doc

Litosfäär - Geograafia KT

Tardkivimid - magma tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivimid - sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor. Maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid. Kivimiringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega. Laamtektoonika: Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline Nazca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub astenosfääri- Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, >süvikud. Mandriline->kurdmäestikud. jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad,

Geograafia
Laamtektoonika
33
ppt

Laamtektoonika

Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab ­ suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel

Geograafia
Ooeaniline ja mandriline kliima
32
docx

Ooeaniline ja mandriline kliima

piirkonnas, kuuma täpi piirkonnas, ka vulkaanilise tegvuse piirkonnas. Koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, on maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal on kese (epitsenter) Kõige tihedamalt on maavärinate epitsentrid laamade piiril. 1. Tõusukohad : * ookeanide keskahelikes * kontinentaalse rifi piirkonnas - * kuuma täpi piirkonnas 2. Vajumise piirkonnad: * laamade vahevööse vajumise vöönd. Maavärina leviku ja laamtektoonika vaheline seos Maavärinaid põhjustavad laamade triivimised, mis on laatektoonika uurimise sisu. Kui põrkuvad nt. mandrilised laamad, siis surutakse maakoore kihid suure pingegea kokku, pinge levib lainetena maavärinana. Või kui laamade küljetsi liikumise tulemusel tekib murrang, siis murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena – maavärinana. Maavärina tugevuse mõõtmine Richteri skaala järgi. Maavärinaid hinnatakse seismograafi abil

Geograafia
Litosfäär
8
doc

Litosfäär

Joonis 2. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB! Vaata, õpi: LAAMTEKTOONIKA http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 3. Laamad Joonisel on kujutatud kolm erinevat tüüpi laamade liikumist: 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading) 1 2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda Joonis 4

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun