50-fiksaator; 51-käigukang; 52-vahehoob; 53-esimese ja tagasikäigu lülitusvarras; 54- neljanda ja viienda käigu lülitusvarras; 55- teise ja kolmanda käigu lülitusvarras. 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE. Mehhanism käikude ümberlülituseks asub käigukasti kaanel. Käiguvahetust teostatakse juhi poolt käigukangi 51 abil, mis asub sfäärilise kaane pesas. ZIL 431410 käigukast koosneb vedavast võllist 1, mis on laagril 2 ja mis on stopperdatud tõkestusrõngaga 3. Võllil on hammasratas 4, mis on pidevas ühenduses hammasrattaga 34 vahevõllil 33. Selle peal on liikumatult ühendatud hammasrattad 25,26,28,29 ja 31. Vahe võll pöörleb laagritel 22 ja 35. Veetav võll 24 pöörleb laagritel 17 ja 37. Sellel paiknevad esimese käigu hammasratas 16, teise käigu hammasratas 14, kolmanda käigu hammasratas 8 ja neljanda käigu hammasratas. Hammasrattal 16 on veel ka teine funktsioon nimelt tagurpidi käigu
Neid väiksemaid üksusi laagripunkte ei ole veel kokku loetud, ja arvatavasti ei saagi seda teha, sest mõned neist olid ajutised, mõned püsivad ja mõned kuulusid eri aegadel eri laagrite juurde. Samuti pole võimalik öelda kuigi palju laagripunktide tavade ja kommete kohta, nii et see käiks nende kõigi kohta. /.../ ,,Iga laager on omaette maailm, eraldi linn, eraldi maa," kirjutas nõukogude näitlejanna Tatjana Okunevskaja ja igal laagril oli oma iseloom."36 Gulagi laagrid olid kindla suunitlusega. Kõik sinna saadetud inimesed olid kindla ja jõulise kontrolli all ning vähemalt idee kohaselt oleksid pidanud tegutsema kindla kava järgi. Samas üsna tihti ei toiminud laagrid nii, nagu oli ette nähtud. Inimesed ei ole masinad, keda saab tööle programmeerida. 37 Gulagi laagrid olid justkui suur hakklihamasin, mille terade vahelt käis läbi miljoneid inimesi
kus saab vihmase ilma korral üritusi läbi viia, ning lavaga saal õhtuste ühisürituste jaoks. Kontaktandmed: Saulepi sjsk, Matsi küla Pärlselja laagris on 360-kohaline söögisaal, kus Varbla vald lastele pakutakse kolm korda päevas sooja sööki. 88203 Pärnumaa Laagril on avarad võimalused sportimiseks ja oma Tel 44 58158; 5123136 saun koos dusiruumidega. [email protected] Laager on skautliku suunitlusega. Sel aastal toi- Virge Berggrünfeldt mus kaks vahetust. LASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜ PIVAROOTSI ÕPPE- JA PUHKELAAGER Pivarootsi puhkekeskus asub Lõuna-Läänemaal Liidu struktuuriüksus ja tegutseb Lastekaitse Liidu Hanila vallas. Tallinn Virtsu maantee 130
Ta koosneb kerest 1 ning selle külge kinnitatud toruvardast 8 koos käepideme 10 ja lülitiga 9. Kummiamortisaator kere ja varda vahel töötab vibroisolaatorina. Painduv käepide 6 on mõeldud vibraatori kandmiseks. Keres asub suure pöörlemissagedusega kolmefaasiline asünkroonmootor 5. Elektrimootori konsoolne lühisrootor 4 kinnitub tasakaalustamata võllile 3, mis pöörleb kahel laagril. Ekstsentrik 2 on paigaldatud võllile kahe laagri vahele. RAMMID Auru-(pneumo-) rammid: Üksiktoimelistel rammidel (joonis 22.3 vasakpoolne skeem) moodustab ögielemendi massiivne silindriblokk 1, mille sees on varda 3 külge kinnitatud kolb 2. Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindribloki üles
6x2 veokid kolmega. Sõltuv ja sõltumatu esivedrustus Enamikul veoautodel on esisild sarnase ehitusega. Sõltuva vedrustuse esisild koosneb sepistatud I-ristlõikega põiktalast, millel on vedrustuse detailide kinnitamiseks vastavad kohad. Tala otstes olevatesse silmadesse käivad käänmikupoldid, mis omakorda ühendavad esisilla tala ja käänmikke. Tala toetub laagrile ja käänmikupolt on vertikaalkoormusest vaba. Esiratta rumm pöörleb käänmikutapil kahel laagril. Sõltumatu vedrustusega esisillad on kasutusel väikeveoautodel. See on ehituselt sarnane sõiduautode harkvedrustusega, mille põhiosad on alumine ja ülemine õõtshark ning nende vahele läbi käänmikupoldi seotud käänmik. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõugete pehmendamiseks kasutatakse vedrusid. Suurveoautodel kasutatakse põhiliselt lehtvedrusid, millised asetatuna sildade ja raami vahele, võtavad ühtlasi vastu auto kiirendusel ja pidurdusel tekkivad jõud.
plaatjahutis mereveega. Generaatorite jahutussüsteem moodustab omaette jahutussüsteemi eraldi peamasinate jahutussüsteemist. Süsteemis on kaks plaatjahutit ja kaks tsirkulatsioonpumpa. Mootori peal on kaks ripppumpa, üks mõlema kontuuri jaoks. Jahutusveepumpadena on kasutusel tsentrifugaalpumbad. Pumba võll on valmistatud happekindlast terasest, tööratas ja vee juhtketas on valmistatud pronksist. Kere osad on valmistatud malmist. Rippumba võll on kahel laagril mida õlitatakse paiskõlitusega. Radiaaltihend takistab õli sattumist vee hulka ja vatupidi. Sama teeb ka aksiaaltihend. Hammasratas on kinnitatud kooniliste rõngaselementidega. Need elemendid surutakse poltidega laiali ja sellega hoitakse hammasrattaid võlli küljes. Vee pool on varustatud mehhaanilise tihendiga – seega üks osa tihendist pöörleb võlliga kaasa ja teine on paigal. Kui tihend hakkab lekkima, siis väljub vesi avariiavast.
8) Hüdropump 9) Paisupaak Laba-pöördhüdromootori silindrilises keres asub kahe töölabaga rootor. Töölabad ja kaks kere siseseinale kinnitatud labade liikumise mehaanilist piirajat moodustavad neli õlikambrit: kaks madalsurve ja kaks kõrgsurvekambrit. Rootori rumm on kinnitatud palleri koonusele ja liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager, mis toetab kogu rooliseadet. Rootori labadele mõjuv roolimasina pumpadelt antav rõhujõud paneb rootori liikuma ja sellega tekitatakse läbi palleri vajalik jõumoment roolilehele. Roolil on ka elektrilised lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi rooli maksimaalselt lubatud pöördenurgal. Elektriliste lõpplülitite rikke korral piiravad rootori pöördenurka mehaanilised stopperid. Pumbad on varustatud klappi süsteemiga mida juhtivad solenoid klappid
vajadustele, arvestades toidukäitlemisele esitatavaid nõudeid 7. Söögisaal 1,0 ühele noorele 8. Pesuladu 6,0 Märkus: * eluruumid peavad olema eraldi tüdrukutele ja poistele ** dusiruum võib olla koos saunaga. 5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud. 6. Nõuded maa-alale 6.1. Laagril peab olema omaette maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 6.2. Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi. 6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse. 6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemis-
vibraatorit rakendatakse tihedalt sarrustatud plastsete, jäikade ja raskete betoonide paigaldusel. Ta koosneb kerest 1 ning selle külge kinnitatud toruvardast 8 koos käepideme 10 ja lülitiga 9. Kummiamortisaator kere ja varda vahel töötab vibroisolaatorina. Painduv käepide 6 on mõeldud vibraatori kandmiseks. Keres asub suure pöörlemissagedusega kolmefaasiline asünkroonmootor 5. Elektrimootori konsoolne lühisrootor 4 kinnitub tasakaalustamata võllile 3, mis pöörleb kahel laagril. Ekstsentrik 2 on paigaldatud võllile kahe laagri vahele. Elektromehaanilisi rippvibraatoreid toodetakse vaid planetaarsetena elektrimootoritega pingele 220/380 V ja sagedusele 50 Hz. Nendega tihendatakse hõredalt sarrustatud või sarrustamata betoonplokke. Toodetakse 140 ja 180 mm otsakuga rippuvaid sisevibraatoreid häirjõuga 2000 ja 3500 kg. Rippvibraatorid võivad töötada üksikult või pakis ning neid liigutatakse 0,5...3 t tõstevõimega kraanade abil. Paindvõlliga sisevibraatorid
reguleerimine seibidega; c)mõlemad laagrid fikseeritud, lõtku reguleerimine ümarmutriga. a) b) c) d) g) h) e) f) Sele 15.6. Laagrivõrude kinnitus võllil ja korpuses. a) pressistuga; b) vedruseibiga; c)otsseibiga; d) ümarmutriga; e) kaanega; f) randiga korpuses; g) ümarmutriga ja randiga laagril; h) vedruseibiga. 15.4 Määrimine ja tihendamine. Määrde ülesanne laagris on vähendada hõõrdekadusid ja detailide kulumist, kaitsta pindu korrosiooni eest, vähendada vibratsiooni ja müra. Määretena kasutatakse õlisid, plastseid ja tahkeid määrdeid. 96 Viskoossus on õlide üks tähtsamaid näitajaid. Mida vedelam, st. väiksema viskoossusega
B-150M jt. ning mopeedide sidurid. Vedav osa koosneb välimisest vedavast trumlist ja 3 . . . 7 vedavast kettast. Enamikul juhtudel on trummel tehtud terasest ja tal on piki väljalõiked, kuhu ulatuvad vedavate ketaste hambad. Harvem on vedav trummel vala- tud malmist (M2K-K) ja MÄ-n). Sel juhul on ta sisepinnal sooned kettahammaste jaoks. Vedav trummel pöörleb vabalt käigukasti vedava võlli otsal kas puksil või kuul- laagril (M2K-K)). Trumli paneb pöörlema väntvõll ühe- või kaherealise ketiga, harvem hammasajaniiga (M2K-II «Sport»). Veetav osa koosneb sisemisest trumlist, mis on jäi - galt kinnitatud käigukasti vedava võlli otsale, ja 4 . . . 8 veetavast kettast. Trumli välispinnal on sooned või välja- lõiked, milles võivad nihkuda veetavate ketaste hambad. Siduri ühed kettad (kas vedavad või veetavad) valmis-
annaabi.ee 
