2. Rühmaline stiil igale silbile vastab 1-4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks noodimärk ehk neuma (antifoonides) 3. Kaunistatud stiil tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega (alleluia-laulud) Keskaegse muusika helilaadid kujunesid 8-laadisüsteemiks. Keskaegses süsteemis on vaid 4 põhilaadi, mis ehitatakse üles helidelt d, e, f, g. Igal laadil on 2 tugiheli: 1. Finalis alati lõpuheliks Põhi-ja kõrvallaadil ühine. 2. Tenor domineeriv heli. See on mõneti võrreldav dominandiga. Põhi-ja kõrvallaadil erinev. Keskaegsete helilaadide hulgas pole mazoori ja minoori. Nad ei tunne ka kõrgendusi ega madaldusi. Ainus muutuv heli on b, mis esineb ka madaldusega. Varaseimad noodikirja näited on meieni jõudnud 8.- 9.sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte
Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil. Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus laadide nimed langevad küll ühte vanakreeka omadega, kuid nende vastavad heliread on täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor. Pole loomulikku mazoori ja minoori, ei tunne ka helide kõrgendusi ja madaldusi. Vajadus noodikirja järele tekkis alles 8 sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Troop-traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
saanud minevikus kiita enda käitumise eest. · Käitumuslik kokkulepe. Võib moodustada kokkulepe õpetaja ja lapse vahel (samuti võib kaasata vanemaid), mis kinnitavad selgeid oodatuid tulemusi käitumises. Sõnastage täpselt, millistel juhtudel saab laps tunnustatud. · Märgi tasumise süsteem. See süsteem kujutab endast märgi väljaandmist (märgi, kleebikute või muu vääringu laadil) autasu kujul hea käitumise, reeglite jälgimise eest. Pärast need märgid vahetatakse konkreetse autasu vastu (nagu eelistatud tegevus või materiaalne autasu) (Cooper, Ideus 1996: 53, 54). 3. Klassiruumi kohandamine Kolmas strateegia komponent, et efektiivselt õpetada hüperaktiivset last, on klassiruumi füüsilised kohandused. · Võimaluse korral peaks töökoht klassiruumis olema võimalikult sellises klassinurgas,
mis eksisteerivad temast väljaspool ja temast sõltumatult. Tuleb silmas pidada, et kuigi haige eristab pesudohallutsinatsioone reaalsetest tajudest , ei ole tal siiski objektiivset kriitilist suhtumist oma elamustesse. Selle alusel, millise analüsaatori piirkonnas hallutsinatsioonid esinevad, jaotatakse neid nägemis, kuulmis- ,haistmis- ,maitsmis- ,puute- ,temperatuuri- ja kehatundehallutsinatsiooniks. Kliinilised kogemused on näidanud , et hallutsinatsiooni laadil on seos teadvuse seisundiga. Kui haige teadvus on hägunenud, nt. mürgistuse, trauma, infektsiooni ms. toimel, ilmnevad pealmiselt visuaalsed hallutsinatsioonid. Selle kõrval võib ette tulla ka akustilisi, kõige sagedamini lihtsaid helilisi ebatajusid. On juhtumeid, mil haige suhtub oma ebatajudesse nii ratsionaalselt kui ka emotsionaalselt nagu täielikku reaalsusse ja tegutseb vastavalt. Mõnel haigel kujuneb pikapeale välja kõhklus oma hallutsinatsioonide tõepärasuse suhtes.
novellile iseloomulikku joont. Romaan. Romaan on kaasaegse maailma eepos. Romaan on eeposest maisem, tegelased on vooruste ja vigadega. Romaan kõnetab lugejat, võimaldab tegelastega samastuda ja on kõrvutavav reaalse eluga. Tegelased on eeposest keerulisemad, mitmekihilised ja konfliktsed. Romaan võib olla mitmehäälne (ideede põrkumine jms), kujutab elu kui probleemi. Romaani laadi määrab dominant (mis laadil on enam kõlajõudu). Romaani alaliigid: seiklusromaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, kriminaalromaan, ajalooline romaan, ulmeromaan, fantastiline romaan, perekonnaromaan, psühholoogiline romaan, arengu-/isikuromaan ning sotsiaalolustikuline romaan. 4 Romantiline romaan. Tekkis romantismiajal (18. saj lõpp) vastukaaluna valgusajastu ratsionalismile. Elu kujutatakse unistusena (fantaasia, heroilisus, tundelisus)
mõistab. POSTMODERNISTLIK ROMAAN Postmodernism arenes välja modernismi jätkuna, aga ka selle eitusena. Postmodernism tähendas eemaldumist ängist ja maailmavalust. Postmodernistlik teos arvestab tavaliselt taas lugejaga. Taandub romaani subjektikesksus, enam ei puurita inimhingede sügavusse, huvitutakse rohkem sündmustest. Imiteeritakse stiile - tõlgendatakse varasemat kirjandust postmodernistlikus võtmestikus. ! Romaani laadi otsustatakse dominandi järgi - selle järgi, missugusel laadil on romaanis rohkem kõlajõudu. TEISI PROOSAZANREID NOVELL- proosa lühivorm, mille pikkust mõõdetakse kümnetes lehekülgedes. Tekst keskendub ainult peamisele. Tegelaste arv on piiratud ja tavaliselt jäävad nad muutumatuteks. Novell on tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus on suletud novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduseni e püäntini. Avatud novell on hajusam, püänt võib puududa.
pealkirja järel täiendav 24 punktine vahe. NB! Ära unusta, et peatükid algavad uuelt lehelt. Kasuta leheküljepiiri (Page Break, Ctrl + Enter). Pealkiri 2 (Heading 2) TNR, kirja suurus 14, paks kiri (Bold), reavahe 1,0, alapealkirja ees ja järel täiendav 24 punktine vahe. Pealkiri 3 (Heading 3) TNR, kirja suurus 13, paks kiri (Bold), reavahe 1,0, alapealkirja ees ja järel täiendav 24 punktine vahe. Laadi määramiseks märgista pealkiri ja klikka sobival laadil. Sisukord Vali menüüst Viited (References) Sisukord (Table of Contents). Leheküljenumbrid Vali menüüst Lisa (Insert) Leheküljenumber (Page Number) (vali stiil, kus number asub lehekülje all ja keskel). Esilehelt numbri eemaldamiseks vali menüüst Erinev esileht (Different First Page). 41
Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. 17 Töö põhisosa pealkirjastatud peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummerdatakse hierarhiliselt araabia numbritega: 1.; 1.1.; 1.1.1. jne. Soovitatav on dokumendi avalehel pealkirjade (ja ka teksti) stiil laadide all vormindada – see hõlbustab töö korrektset vormistamist. Arvutis: Avaleht – Laadid – parem hiireklõps vajalikul laadil – Muuda – määra teksti või pealkirja laad. Pealkirjade stiil tuleks vormindada järgmiselt: peatüki pealkiri: Pealkiri 1 – Times New Roman, tähesuurus 16, suurtähtkiri (All Caps), rasvases kirjas (Bold), must, nummerdus 1.; alapeatüki pealkiri: Pealkiri 2 – Times New Roman, tähesuurus 14, rasvases kirjas, must, nummerdus 1.1.; alapunkti pealkiri: Pealkiri 3 – Times New Roman, tähesuurus 12, rasvases kirjas, must, nummerdus 1.1.1.;
Prima-1. päevatunnil Teria-3. päevatunnil MISSA Sexta-6. päevatunnil Nona-9. päevatunnil Vesper-päikses loojangul Completorium-öö tulekul Missa ülesehitus Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles Gloria –au olgu jumalale kõrges Credo-Nikaia usutunnistus Sanctus/benedictus-püha, püha, püha on meie jumala Agnus Dei-Kristus jumala tall Keskaegsed helillaadid 4 põhilaadi, mis ehitatakse d, e, f, g-st. Igaühele on kõrvale leiutatud tuletatud laad. Igal laadil on 2 põhiheli: finalis-nagu toonika, lõpuheli ja tenor-domineeriv heli, mille ümber liigub meloodia. Noodikiri Vajadus noodikirja järele tekkis 8. saj. ning oli seotud Frangi suurriigi kujunemisega-see riik lõi esimesena võimaluse ja vajaduse ühtlustada kirikulaul suurel territooriumil. Kasutusele võeti neumad ja 11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees arendas välja ka tähtnimetuste kõrvale ka 2
zanri piire ja võimalusi avardada. Ka see joon kuulub postmodernsete romaanide juurde. Ka selles tekstis torkab silma keeleline külg, mis mõnevõrra on sarnane ,,Pilved asfaltile" raamatu väljendusliku poolega. Ka siin esineb kohutavalt palju üksteise otsa või järele lükitud sümboleid ja metafoore, väga liiaselt kasutatakse kõikvõimalikke epiteete. Sõnum mattub kirjelduse ja epiteetide lasu alla. Kui seda maailma üritatakse kirjeldada aistinguliselt või laadil, mis rõhutab teadmise kõrval tunnetamist ja tajumist, siis on selline laad üldiselt õigustatud. Siin maailm, mida kirjeldatakse ja stiil, millega kirjeldatakse, moodustavad teatud terviku. Vaheri puhul on oluline, et säilitatakse kirjanduse kirjanduslik pool. Tema teosed üritavad olla kirjandusele palju lähemal. Mida kirjanduslikumad on tekstid, st mida enam pööratakse tähelepanu keelelisele poolele, seda keerulisem on neid tõlkida nt filmikeelde. See keelemäng
annaabi.ee 
