8.SERTIFITSEERIMI NE SERTIFITSEERIMINE Sertifitseerimise all mõistetakse protseduuri, millega kolmas osapool annab kirjaliku tõenduse, et toode või protsess vastab esitatud nõuetele. Sertifitseerimise protseduuri kõige tähtsamaks osaks on audit. Auditi all mõistetakse süstemaatilist ja sõltumatut uurimist tegemaks kindlaks, kas kvaliteedialased tegevused ja saadud tulemused vastavad plaanitule ning, kas need meetmed on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmärkide saavutamiseks SERTIFITSEERIMINE Auditid Siseaudit - mille käigus ettevõte ise kontrollib oma kvaliteedialaste tegevuste vastavust kvaliteedistandardile. Auditi läbiviijaks on tavaliselt oma personal, kes on saanud vastava koolituse. Välisauditid - teise ja kolmanda osapoole auditid. Teise osapoole auditi puhul on auditi läbiviijaks
KVALITEEDINÄITAJAD PEAVAD OLEMA REAALSELT MÕÕDETAVAD KVALITEEDINÄITAJAD PEAVAD OLEMA FORMAALSELT FIKSEERITUD JA TÕENDATUD NÄITAJATE KOGUMISEKS PEAVAD OLEMA ORGANISATSIOONIS KÄIVITATUD VASTAVAD PROTSESSID KVALITEEDINÄITAJAD ON ALUSEKS UUTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISELE Siseauditid SISEAUDIT ON PIDEV PROTSESS JA SEDA TEOSTAB AUDITEERITAVA VALDKONNA SPETSIALISTIDEST SÕLTUMATU, VASTAVA KOOLITUSE SAANUD PERSONAL AUDITITE KÄIGUS TEHAKSE KINDLAKS, KAS: KVALITEEDIALASED TEGEVUSED JA NENDE TULEMUSED VASTAVAD PLAANITULE KASUTATUD MEETMED ON TÕHUSAD* JA SOBIVAD PÜSTITATUD EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS *TÕHUSUS ON SUHE SAAVUTATUD TULEMUSE JA KASUTATUD RESSURSSIDE VAHEL SISEAUDITIT TEOSTAB SISEAUDIITOR, KELLE AUDITEERIMISE OBJEKTIDEKS VÕIVAD OLLA: SÜSTEEM TOODE/TEENUS PROTSESS ISO STANDARDI 9001:2000 PUNKTI 8.2.2 JÄRGI PEAVAD SISEAUDITID OLEMA SÜSTEMAATILISED JA NENE PROTSEDUURID DOKUMENTEERITUD, SISEAUDITITE
Kvaliteedisüsteemiga määratletakse üksusi. ettevõtte kõigi kvaliteet mõjutavate organisatsiooniliste, äriliste ja tehniliste tegevuste 25. Audit Selle all mõistetakse süstemaatilist ja sõltumatut uurimist tegemaks plaanimine, juhtimine ja järelevalve ning lepinguliselt kooskõlastatud nõuete täitmine. kindlaks, kas kvaliteedialased tegevused ja saadud tulemused vastavad plaanitule ning Määratletakse kindlaks ettevõtte kvaliteedieesmärgid, juhtide ja töötajate kohustused kas need meetmed on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmaärkide saavutamiseks. ja vastutused. Kuna kvaliteedisüsteemid käsitlevad seda, kuidas ettevõtet juhtida, saab 26
juhtimissüsteemi kandvateks elementideks on: eesmärkide püstitamine;tegevuste planeerimine;ülesannete fikseerimine ja jaotamine;ülesannete täitmise jälgimine ning lõpptulemuste kontroll ja analüüs;analüüsi tulemuste kasutamine sisendina eesmärkide korrigeerimisel ja uute eesmärkide seadmisel.Kooli peamised kvaliteedialased põhimõtted juhtimises on:jälgida kooli missiooni;toimida kooskõlas õiguslike nõuetega;tagada kooli klientide efektiivne, pädev teenindamine;arendada kooli töötajate kompetentsi;rakendada kaasaegseid, otstarbekaid ja asjakohaseid juhtimispõhimõtteid, tagada pidev infovahetus, olles avatud ja läbipaistev nii kooli siseselt kui ka väliselt
tehakse kvaliteedi tagamiseks hetketegevustes Kvaliteedikontroll (quality inspection) s.o. Kõik mis tehakse Enne, Praegu ja Peale tegevust Kvaliteediga seotud mõisted: · Kvaliteedijuhtimine (Quality Management) koordineeritud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja ohjeks seonduvalt kvaliteediga; · Kvaliteedipoliitika (Quality Policy) organisatsiooni üldised kvaliteedialased taotlused ja suunad, esindatuna ametlikult tippjuhtkonna poolt; · Kvaliteeditagamine (Quality Assurance) kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kindlustunde tagamisele kvaliteedinõuete täitmise osas; · Kvaliteediohje (Quality Control) konkreetsed operatiivsed tegevused olemi kvaliteedinõuetele vastavuse tagamiseks; · Kvaliteediplaan (Quality Plan) dokument, mis spetsifitseerib konkreetsel juhul rakendatavad kvaliteedijuhtimisesüsteemi
poliitika ja konkreetsed ülesanded. Selleks organisatsioon koostab ja dokumenteerib vastavuses ISO standardite nõuetele organisatsiooni kogu ettevõtte juhtimisprotsesse kajastavad dokumendid, mis kaasavad juhtimistegevust, ressursside eest hoolitsemist, põhitegevuse protsesse, väljundi (toote/teenuse) realiseerimist, vajalikke seireid (mõõtmisi, statistika jne) Dokumentatsioonile esitatavad üldnõuded kvaliteedipoliitika määratlus ning kvaliteedialased eesmärgid kvaliteedikäsiraamat dokumenteeritud protseduurid vastavalt rahvusvahelise standardi nõuetele (st. et tehtava töö, teenuse täitmiseks vajalikud protseduurid on kindlaks määratud, dokumenteeritud, kasutusele võetud ja hoitakse toimivana) dokumendiohje, dokumentide koostamine ja levitamine tõendusdokumentide (andmestiku) ohje Kvaliteedipoliitika (1) Kvaliteedipoliitika on tippjuhtkonna poolt esitatud dokument
Kvaliteet- vastavus nõudmistele. Tarkvara- tarkvara arenduse tulem. Nõuete liigitusi- Määratud või eeldatud. Tulenevad spetsifikatsioonist, standartitest, normidest, seadustest. 52. Kvaliteedihaldus, -poliitika, -süsteem, -tõendus Kvaliteedihaldus- üldine juhtimisfunktsiooni osa, mis määrab kindlaks ja rakendab kvaliteedipoliitikat. Kvaliteedipoliitika- organisatsioon tippjuhtkonna ametlikult esitatud kvaliteedialased ühised eesmärgid ja juhtnöörid. Kvaliteedisüsteem- organisatsiooniline struktuur, vastused, protseduurid ja vahendid kvaliteedi juhtimiseks. Kvaliteeditõendus- tegevuste kogum, mis on vajalik piisava usaldatavuse tagamiseks, et toode või protsess rahuldab esitatud kvaliteedinõudeid. 53. Miks levib ebakvaliteetne tarkvara? Võrgumajandus ehk “võitja võtab kõik” efekt. Võitja saab kõige rohkem kasutajaid.
Oskus kasutada vähemalt kahte testimise automatiseerimise vahendit. Regressioonitestimisel (Selenium, jUnit) 19. Kvaliteet, standard, tarkvara, kvaliteedihalduse ja arenduse seos Kvaliteet on toote, teenuse või protsessi omaduste kogum, mis rahuldab määratletud või eeldatavaid vajadusi. Kvaliteeti saab juhtida, kui vajadused on määratletud (on olemas nõuded; siis on kvaliteet vastavus nõuetele). Kvaliteedipoliitika - organisatsiooni tippjuhtkonna ametlikult esitatud kvaliteedialased üldeesmärgid ja juhtnöörid. Kvaliteedihaldus - üldise juhtimisfunktsiooni osa, mis määrab kindlaks ja rakendab kvaliteedipoliitikat. Kvaliteedisüsteem - organisatsiooniline struktuur, vastutus, protseduurid ja vahendid kvaliteedi juhtimiseks. 20. Verifitseerimine ja valideerimine, protsessi ja toote kvaliteedihaldus, arendus- ja kvaliteediohje protsessid - võrdlus ja standardid. Valideerimine - tegevus, mis püüab näidata, et tehtud on seda, mis vaja.
kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need. kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. 262. Kes peaks olema seotud ettevõtte töötajatest kaliteediküsimustega? Väikestes ettevõtetes jatatakse kvaliteedialased ülesanded olemasolevate struktuurüksuste vahel ja kvaliteediosakonda ei moodustata. Sageli palgatakse tööle kvaliteedijuht. Suurtes ettevõtetes luuakse kvaliteedijuhtimise osakond või teenistused. Kvaliteedijuhtimise teenistust juhib tavaliselt firmajuhi üks asetäitjatest. 263. Millistel eesmärkidel rakendatakse ettevõttes kvaliteedisüsteemi? Kvaliteeti logistikas võib määratleda kui klientide nõudmiste ha iituste ettenägemist ja
Kuigi tegutseb eelarvekomitee siis on selle pädevuses lühemate perioodide eelarvete kinnitamine ja täitmisekontroll aasta eelarve agankinnitab tavaliselt pangajuhatus. Pangakulu eelarve ettevalmistamise kordineerimine, pangaerinevate struktuuri üksuste kulu eelarvete kinnitamine, eelarvete táitmise analüüs hindamineja hälvete põhjuste väljaselgitamine. Kuluarvestuse põhimótete ja metoodika väljatöötamine. Kvaliteedikomiteee(nõukogu)- firmakultuuri arendamine, kvaliteedialased eesmärgid klientide arvamusküsitlused sama ka töötajate kohta, panga normsüsteemi arendamine. Kontorite komitee. Kaasaja keskonnas ei tähenda panganduskeskkond selles toimivaid panku ja nende vahelisi suhteid vaid toimub integreerumine ka muude tegevusvaldkondadega, mis eipruugi olla otsene pangategevus, vaid on sellega mingil viisil seotud. Nii kuijunevad pankade juurde sidusja tütarettevõtted mis omakorda moodustavad finantsgruppe fin
aastast Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Euroopa Standardikomitee (CEN) liitunud liige. - 51 - 8. SERTIFITSEERIMINE Sertifitseerimise all mõistetakse protseduuri, millega kolmas osapool annab kirjaliku tõenduse, et toode või protsess vastab esitatud nõuetele. Sertifitseerimise protseduuri kõige tähtsamaks osaks on audit. Auditi all mõistetakse süstemaatilist ja sõltumatut uurimist tegemaks kindlaks, kas kvaliteedialased tegevused ja saadud tulemused vastavad plaanitule ning kas need meetmed on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmärkide saavutamiseks. Auditid jagunevad: Siseaudit e. esimese poole audit, mille jooksul ettevõte ise kontrollib oma kvaliteedialaste tegevuste vastavust kvaliteedistandardile. Auditi läbiviijaks on tavaliselt oma personal, kes on saanud vastava koolituse. Välisauditid jagunevad kaheks: teise ja kolmanda osapoole auditid. Teise osapoole auditi
Vead ja hälbed tuvastatakse mõõtes toimingute parameetreid protsesside erinevates etappides. Seejärel need registreeritakse ning analüüsitakse. Analüüsist selgub, kus ja millisel põhjusel tekkis viga. Viga seotakse sellise meetme rakendamisega, mis vähendab oluliselt vea tekkimise tõenäosust. 57 Väikestes ettevõtetes jaotatakse kvaliteedialased ülesanded olemasolevate struktuuriüksuste vahel ja kvaliteediosakonda ei moodustata. Sageli palgatakse tööle kvaliteedijuht. Suurtes ettevõtetes luuakse kvaliteedijuhtimise osakonnad või teenistused. Kvaliteedijuhtimise teenistust juhib siis tavaliselt firmajuhi üks asetäitjatest. Kvaliteedijuhtimise töötajad peavad olema sõltumatud tootvatest ja muudest allüksustest. Kui kvaliteedijuhtimise teenistus on sõltumatu, pole võimalik kellelgi oma ametikohta kasutades sundida tarnima
pidevaks parendamiseks. Selleks, et vigu ja hälbeid oleks võimalik vältida, on need vaja kõigepealt identifitseerida. Vead ja hälbed tuvastatakse mõõtes toimingute parameetreid protsesside erinevates etappides. Seejärel need registreeritakse ning analüüsitakse. Analüüsist selgub, kus ja millisel põhjusel tekkis viga. Viga seotakse sellise meetme rakendamisega, mis vähendab oluliselt vea tekkimise tõenäosust. Väikestes ettevõtetes jaotatakse kvaliteedialased ülesanded olemasolevate struktuuriüksuste vahel ja kvaliteediosakonda ei moodustata. Sageli palgatakse tööle kvaliteedijuht. Suurtes ettevõtetes luuakse kvaliteedijuhtimise osakonnad või teenistused. Kvaliteedijuhtimise teenistust juhib siis tavaliselt firmajuhi üks asetäitjatest. Kvaliteedijuhtimise töötajad peavad olema sõltumatud tootvatest ja muudest allüksustest. Kui kvaliteedijuhtimise teenistus on sõltumatu, pole võimalik kellelgi oma ametikohta kasutades
annaabi.ee 
