Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuuseokstest" - 11 õppematerjali

Hiireviu
4
docx

Hiireviu

Emaslind on suurem kui isaslind, aga sulestik on neil samasugune. Noorlind on vanalinnule üsna sarnane, kuid nende peas leidub heledaid jooni ja silmad on hallid. Täiskasvanu värvuse saab lind 16 kuuselt. Hiireviu eluiga on umbes 8 aastat, vanimad isendid on elanud kuni 16 aastaseks. 3. Pesitsemine Hiireviu elab metsa ääres või põldudevahelistes metsatukkades. Ta eelistab olla kõrgel, seega teeb ta oma pesa haava, männi või kuuse otsa. Pesa on tehtud samblikest, kuuseokstest ja muude väikeste okstega. Igal aastal ehitakse pesa värskete okstega ära. Isaslind läheb oma vanasse pessa peale talve niipea, kui võimalik, et konkurendid sealt eemale hoida. Sinna jõudes teeb ta pesa kohal tiire, et teatada oma õigustest. Hiireviu on väga paikne ja veedab samal territooriumil kogu elu ning kaitseb oma alasid väga kiivalt. Sealt tulebki komme jahitava kohal tiirutada ja kisada. Mõni aega hiljem tuleb ka emaslind ja siis hakkavad nad koos tiirutama.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Kiviktaimla ja turbapeenar
6
doc

Kiviktaimla ja turbapeenar

Väetame neid müügil oleva spetsiaalse rododendronite väetisega. Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus ! Turbapätsid peavad olema alati niisked,peenar ei tohi kunagi ära kuivada. Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste päikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed : o Ahtalehine mustikas o kännasmustikas o mesimurakas o rabamurakas o pohlasordid o harilik jõhvikas

Põllumajandus → Aiandus
61 allalaadimist
Kiviktaimla ja turbaaia võrdlus
12
doc

Kiviktaimla ja turbaaia võrdlus

Mida vajame turbaaia ehitamiseks? · turbapätse · freesturvast · suuremaid maakive · graniitkillustikku · liiva · lehekomposti · hapulembeseid taimi · turbapätside lõikamiseks vukssaagi · turbapätside kinnitamiseks grilltikke · turbapätside leotamiseks veevanne HOOLDAMINE: Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste äikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED: Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad

Maateadus → Haljastus
50 allalaadimist
Rahvakalender
17
docx

Rahvakalender

Õlgede sees oli tore hullata. Tänapäeval ostavad inimesed koju potililli. Osad lilled õitsevad just jõulude ajal. Näiteks jõulukaktus ja jõulutäht. Inimesed toovad jõuludeks tuppa kuuse. Nad ehivad kuuse ära jõuluehete ja küünaldega. Vanasti inimesed meisterdasid ehteid ise. Tänapäeval saab ehteid osta poest. Jõulude ajal on olulisel kohal küünlad. Küünlaid võib panna aknalauale, peolauale ja õue. Mõned inimesed kasutavad elektriküünlaid. Osad inimesed meisterdavad kuuseokstest pärja. Selle pärja võib panna ukse külge. Linnaväljakule tuuakse jõuludeks suur kuusepuu. See kuusk on ehitud elektriküünaldega. Paljud inimesed käivad kogu perega seda kuuske vaatamas. Koolis, lasteaias ja töökohas on kombeks üles seada ehitud kuusk. Jõulude eel korraldatakse nendes kohtades jõulupidusid. Jõulude ajal on kombeks saata üksteisele jõulukaarte. Kaarte saab ise meisterdada või poest osta. Inimestele meeldib saada jõulukaarte. Nad panevad

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

kevadel saabub märtsi lõpul või aprilli alguses. Toitumine Toitu hangib maapinnalt või nopib rohurindest, harvem puudelt ja põõsastelt. Kevadel ja suvel söövad selgrootuid: vihmaussid, hulkjalgsed jt, pärast marjade valmimist aga peamiselt marju, ka seemneid. Pesitsemine Tihedate kuuskede tihnikuis, ka üksikutel kuuskedel ja kadakatel, sageli ka teistel okaspuudel, harvem puupindudel, oksahunnikul. Valdavalt 1...3 meetri kõrgusel. Pesa ehitab kuuseokstest, heinast, samblast ja samblikust, kasutades lähiümbruses leiduvaid taimi, sisemus nagu puitmassist välja treitud: kaussümmargune, tihe ja sile, tehtud kõdupuust. Pesa läbimõõt 8...30 cm. Ehitamine algab 10...15 päeva pärast saabumist, kestab paar päeva. Mune esimeses kurnas 5...6, teises 4...5, inkubatsiooniaeg 11...14 päeva. Harilikult kaks kurna. 16Vainurästas Turdus iliacus Vainurästas on Eesti rästastest kõige väiksem, aga see-eest ilmselt kõige sagedam ja arvukam

Bioloogia → Eesti linnud
23 allalaadimist
Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

mustikamännikusse, metsavälu serva või orasepõllule tallavad talveks karja kogunevad loomad alalisi radu. Siin võib metskitsi varitseda ja murda hunt, ilves või hulkuv koer. Metssiga tunneb end talvel hästi niiskemas kuuse alusmetsaga puistutes, kus lumi õhem. Kevadest alates käivad kärssninad ka põldudel ja heinamaadel, vahel koguni suvilaõuede muru ,,kündmas". Karja tegutsemist märgivad songimis- ja magamiskohad ning neid ühendavad rajad. Kerge on märgata emiste poolt kuuseokstest, samblast ja kulust kokku kuhjatud poegimispesi. Täiskasvanud kuldid hoiduvad tavaliselt omaette. Ootamatul häirimisel kostab pahura eluka urahtus ja muidu rõõmsalt vehkiv saba tõuseb vupsti püsti. Põder on põhjamaade tingimustele hästi kohastunud ja siin pärast jääaega pidevalt kohal olnud. Välimusele omased on alt heledamad kõrged jalad, pikk koon, hallikas- kuni mustjaspruun kere. Pullidel kasvavad igal suvel uued, talveks heidetavad sarved. Karvane nahalott kurgu all on neil

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

looduslikult ja laialt levinud. Kõrgus 30-50m. Kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad. Pungad vaiguta. Käbid pruunid, 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Jõulupuu ja parkides ning aedades kasvatatav ilupuu. Kuuseokstest pärjad. 6. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk: Picea glauca Levinud Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-25m. Külma- ja varjukindel, ei talu seisvat vett. Okkad poolviltu ettepoole, neljakandilised, hallikasrohelised. Pungad helepruunid, vaiguta. Käbid väikesed 3-6cm. Puit pehme. Kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses, muusikainstrumentide valmistamiseks ja jõulupuuna. Ilutaimena parkides ja aedades ning tuuletõkke hekkidena.

Metsandus → Dendroloogia
80 allalaadimist
Metsade sääst
29
doc

Metsade sääst

tarvitati ka paju, sarapuu, toominga ja teiste painduvate okstega puu- ja põõsaliikide oksi. Kuuseoksad leidsid sageli veel lisaks kasutust jalamattidena ukse lävel ning rituaalsel eesmärgil matustel surnuvankri, kirstu ja haua ehtimisel. Märkimist väärib jugapuu okstest vanikute valmistamise komme Lääne-Eestis. Eriti levinuks muutus see komme möödunud sajandi algul. Jugapuu okstest vanikut peeti selle tiheda okastiku ja sügavrohelise tooni tõttu kenamaks kui kuuseokstest vanikut. Näiteks Saaremaal ehiti nendega hooneid suuremate pidustuste puhul ja kaeti kalmukünkaid. Omaette kasutusala oli pajuokstel veesoonte leidmisel. Enamasti paju oksast, vahel ka pihlaka oksast valmistati pild ehk nõiavits. Sellega otsis kaevutark veesooni, kui oli vaja talule uut kaevu rajada. Pild oli kaheharuline pajuoks, mille harusid kaevutark veesooni otsides käes hoidis. Veesoone kohal pidi oksa tipp allapoole käänduma.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
81 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Kui sügis on kuiv, tuleks taimi kasta ja tüve juurest multsida turbaga või saepuruga 5-7 cm paksuse kihiga. Madalakasvulisi vorme võib painutada maadligi ja katta kuuseokstega. Kõrgekasvulised on parem siduda, ja pärast ümbert siduda kuuseokstega mitu kihti. Võib ehitada karkassi taime ümber, novembris, külmade saabudes, keerata pärgamiinpappi, roguskisse (niinest riie), kottriidesse. Kate võetakse maha kevadel lume sulamisel, pilvisel päeval, vähehaaval. Kõigepealt vabastatakse kuuseokstest, siis koristatakse saepuru tüve ümbert, kuivad lehed, et lumi sulaks kiiremini (Seenemaailm 2011). Kosmeetiline hooldus Elupuud taluvad hästi regulaarset lõikamist, kuid vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket. Seega ei ole võimalik elupuudest hekki tugeva tagasilõikusega noorendada. Päästmatult suurena peab säilima ülekasvanud hekk. Ülekasvanud hekki regulaarselt pügama hakates saab elupuu muuta tihedaks, aga mitte madalamaks

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
132 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

sügis on kuiv, tuleks taimi kasta ja tüve juurest multšida turbaga või saepuruga 5-7 cm paksuse kihiga. Madalakasvulisi vorme võib painutada maadligi ja katta kuuseokstega. Kõrgekasvulised puud on parem siduda ja pärast ümbert siduda kuuseokstega mitu kihti. Külmade saabudes võib ehitada karkassi taime ümber, keerata pärgamiinpappi, roguskisse (niinest riie), kottriidesse. Kate võetakse maha kevadel lume sulamisel, pilvisel päeval ning vähehaaval. Kõigepealt vabastatakse kuuseokstest, hiljem koristatakse saepuru tüve ümbert ja kuivad lehed, et lumi sulaks kiiremini. Elupuu talub hästi pügamist, ning välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Suurepäraselt pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile

Põllumajandus → Põllumajandus
25 allalaadimist
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Kui sügis on kuiv, tuleks taimi kasta ja tüve juurest multšida turbaga või saepuruga 5-7 cm paksuse kihiga. Madalakasvulisi vorme võib painutada maadligi ja katta kuuseokstega. Kõrgekasvulised puud on parem siduda ja pärast ümbert siduda kuuseokstega mitu kihti. Külmade saabudes võib ehitada karkassi taime ümber, keerata pärgamiinpappi, roguskisse (niinest riie), kottriidesse. Kate võetakse maha kevadel lume sulamisel, pilvisel päeval ning vähehaaval. Kõigepealt vabastatakse kuuseokstest, hiljem koristatakse saepuru tüve ümbert ja kuivad lehed, et lumi sulaks kiiremini [11]. Kosmeetiline hooldus Elupuu talub hästi pügamist, ning välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Suurepäraselt 29

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun