Mis on maapõletus? Maapõletus on rauaajast pärit keraamika põletamisviis, mis on levinud ka Eesti aladel. Maaalune auk, kuhu esemed asetatakse koos põletusmaterjaliga ning pealt kinni kattes toimib auk juba edukalt väliskeskkonnast isoleeritud ahjuna. Sellise põletusviisi juures on võimalik saada juba parema kvaliteediga tulemus, kuigi säilib suitsune keskkond. Maapõletus Kuidas teha maapõletust? 1. Pane põhja kuivi kuuseoksi 2. Kata kuuseoksad kuivade männikäbidega 3. Nüüd pane savinõud 4. Kata kõik käbidega 5. Vahele võib panna ka kuuseoksi. 6. Kata kõik tihedalt puukoore tükkidega 7. Pane peale jälle männikäbid 8. Augu serva pane kolme koha peale kuuseoksi, need on süütamiskohad. 9. Peale pane mättaid 10. Süütamine 11. Kõige hiljem sulge mätastega keskmine ava (algul põleb nagu korsten) SÜÜTAMINE Kuidas lõpus avada põletusauku?
¨ TALVEKOOPAD ON METSA ÄÄRES. ¨ KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. ¨ SOOJADE ILMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. ¨ TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. RINGITA ÕIGE VASTUS. 1) MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA A) ROHKEM ÄRKAB KARU ÜLES. B) SÜGAVAM ON KARUDE UNI C) SOOJEM ON KARUDE KOOPAS 2) KARUPOJAD ON SÜNDIDES A) PEHMED JA KARVASED B) SÜGAVA UNEGA C) TILLUKESED JA PIMEDAD 3) KARUPOEGADE TOIDUKS ON A) EMAPIIM B) LÕHNAVAD KUUSEOKSAD C) KUIV SAMMAL JÄRJESTA TEGEVUSED: KARUD ÄRKAVAD TALVEUNE KARUD ON SÜGAVAS TALVEUNES. KARUD POEVAD KOOPASSE TALVEUNELE. KARUEMAL SÜNNIVAD POJAD. 5 RISTSÕNA 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 1. MESIKÄPP. 2. KARUDE PESA. 3. AASTAAEG, MILLAL KARUD MAGAVAD. 4. KARUPOEGADE ESIMENE TOIT. 5. TILLUKE 6.
Jõhvikataimed istutatakse peenrasse tavaliselt mai esimesel poolel. Taimede vahekaugus võiks olla 20×20 cm kuni 20×30 cm. Jõhvikaid saab külvata ka seemnetega. Taimede hooldus 2 Jõhvikapeenar tuleks rajada päikeselisele kohale. Jõhvikaid igihalja taimena ohustab kõige rohkem talvine päike ja külm, kui parasjagu ei ole lund, mis jõhvikataimi kataks. Koduaias tuleks jõhvikapeenrale talveks peale panna varjutuskangas, kuuseoksad ja/või katteloor. Jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed maha visata. Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua enne talve puituda ning kahjustuvad pakasega. Väetamise kohta on erinevaid soovitusi- näiteks väetada vaid ,,sügisväetisega", rododendronite väetisega, kristalliiniga, fosforväetistega
kasvama, ja praegu leitakse neid igalt poolt üle maa, kus neid mõnes kohas silmaveeohakateks kutsutakse. Enamiste kasvavad karuohakad ikka kivide ümber. · Võnnu kihelkonnas Ibaste mäe peal on üks väikene kuusemetsa salgukene, mida Kalevipoja koorma asemes kutsutas. Ta saanud sedamoodi sinna: Kalevipoeg vedanud Moisekatsi metsast talve ajal hagu üle Lääniste jõe. Selle koha peal aga läinud temal regi katki ja koorem jäänud sinna maha. Olnud kuuseoksad, millel käbid (kukud) küljes olnud. Nendest pudenenud seemned välja, mis kasvama hakanud, kuna muist hagu suve ajal karjalapsed ära kandnud ja muist mädanenud. Et aga sääl kõva kuiv savine maa on, ei ole puude kasvul mingit lopsakat kasvamise jõudu, vaid on kängus ja kägaras. Kasutatud allikad : http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/failb.html www.google.ee Lisad : Võnnu kivi Rihu ämm Saadjärv Peipsi järv
ühenduses ümbritseva tüvepuiduga. Tumedaid kuivi oksi, mis on okaspuudel tihti suure vaigusisaldusega, nimetatakse mustadeks oksteks. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Mädaoks oks, mis on palgi pinnal täielikult mädanikust kahjustatud. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Sissekasvanud koorega oks kuivanud kuuse okstel areneb mädanik võrreldes männiga aeglaselt. Sageli ei murdu kuuseoksad tüvelt kaua aega peale kuivamist. Elutegevuse lõppemisel oksapuidus kasvavad tüvepuidu kihid ümber kuivanud oksa, ümbritsedes ka oksal olevat koort. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Umboks kühm palgi pinnal, mis tekib surnud ja varisenud või laasitud oksatüüka täielikul ülekasvamisel elusate puidukihtidega. Umboksaks loetakse ainult neid kühme, mille kõrgus palgi pinnast koore all on üle 5 mm. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI
6. Naiste riituslik pesemine allikatel (et saada lapsi) 7. Raviriitused allikatel (pesti silmi, käsi.. seda, mis haige oli) 8. Surnu ristimine (sünniriitus – sünnib uude maailma) 23. Nimeta olulisemaid motiive surnu väljaviimisel talust surnuaeda 1. Peab olema hoolikas 2. Tuba ei jäeta tühjaks (keegi inimene peab sinna jääma) 3. Üle läve minnes – nael lävepakku ja mingi raudese ukse kohale(sirp..) 4. Kuuseoksad 5. Kuused (värava juures, talu piiri juures) 6. Vesi, söed 7. Eksitati surnuaeda minekul – mindi mööda kõrvalisi teid ja tehti haake 8. Risti lõikamine 9. Vaadati esimest vastutulijat (sugu, vanus, kui kaugelt vastu tuleb) – kui tuli naine vastu anti tort, kui mees siis pudel viina 24. Reasta järgmised žanrid usundilise informatsiooni sisalduse alusel: loits, regilaul, muistend, muinasjutt, memoraat. 25
3 Elujõulisuse suurendamine Kirsipuud taluvad üldiselt talvel hästi külma. Ohtlikuks võib saada 30 kraadine või suurem pakane, kuid kui kirsipuud hästi ette valmistada, siis ei saa ka see neile saatuslikuks. Kirsipuude ettevalmistamise hulka kuuluvad näiteks enne suuremate külmade saabumist puutüve ümber lume 6 kuhjamine. Samuti võib tüved ja põhioksad kinni mähkida. Selleks sobib hästi tihedam paber, riidekotid, vanad riided, kuuseoksad. Kirsipuu kinni mähkimine aitab hästi ka loomade vastu, kes armastavad kirsipuu koort närida. Näiteks jänesed ja kitsed. Kevadel on suurim oht öökülm, sest see võib hävitada õiepungad. Levinud nipp öökülma ohuga võitlemiseks on piserdada õisi enne temperatuuri alla nulli langemist veega, see aitab neid kaitsta, kuna tekkinud jää tekitab kaitsekihi. Nipi negatiivseks pooleks on muidugi see, et hoolega tuleb jälgida kraadiklaasi, et õigeaegselt tegutseda
kambrigi tungisid rõngasninad kohe, niipea kui uks paokile unustati." 2) Andresel olid Vargamäega suured plaanid. Näide: Sellepärast ei teinud noor peremees tänaselgi ülevaatusel muud, kui aina kavatses ja plaanitses, püüdes ette aimata, milliseks muutub maapind ja milliseks kasenäss, männijäss ja kuusekönn, kui kraave on kaevatud nii ja naa palju nig selles ja selles sihis. ,,Ega see nõnda igavesti jää. Kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Põhja kuuseoksad ja kadakas, peale põllukivi ja sauerähk. Seda on meil küll, väljamäel mändide alt võta niipalju kui süda kutsub. Mõne aasta pärast sõida kas või tõllaga, kaks hoost kõrvu." ,,Kui vankrigagi läbi saaks,"arvas naine.Ta oleks kõige parema meelega ostnud terve Vargamäe, aga juba elati seal ees. Näide: Hea meelega oleks Andres ostnud kogu Vargamäe, et elada siin omasoodu nagu vürst, aga teine mees oli temast ette jõudnud, oli teise koha varem ostnud
). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda) Tööriistad ja käsitöö puit Kirvevars- odav kasest, head aga saarest(juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka sirel(mis muutb lillalaks kui sinna ronib kallale seen). Toidunõud: ummiknõud õõnestatud nõud, pehmest puidust (haavast ja Pärnast). Laudadest nõud(need saadi kui lõhestati pikki puud ja saadi pinnale kõva/sile sügispuit) kuusk. Kannule saadi valamiseks toru kui lükati oksakoht välja ja oligi auk. Palju kasutati nõudes kadakat. Luskad kadakas, kask, türnpuu. Kukerpuu kõva ja kollane.
paarikaupa kokku seotult kuivama. Koht pidi olema hästi tuulduv, kuid varjuline. Laialdaselt tuntud tavaks oli suurte kaseokste või sagedamini isegi kaselatvade või noorte kaskede tuppatoomine suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kevadel tuppatoodud noorte lehtedega suurtel kaseokstel või noortel kaskedel oli olemas oma nimetuski meiud. Saaremaal nimetati nende järgi koguni maikuud meiukuuks. Puude okste seas, mida vanarahvas kasutas, olid kaseokste järel sageduselt teisel kohal kuuseoksad. Okstest valiti välja võimalikult pikad ja vibalikud oksad ning aeti need ladvapoolt alates lõhki. Niisugused valmis vitsad käänati võrusse ja sellisel kujul võisid nad kuni tarvitamiseni seista kasvõi mitu aastat. Kuusevitstega vitsutati puuanumaid. Neid vajati talu majapidamises väga suurel hulgal. Kuusevitsu peeti näiteks soolavee nõude peal vastupidavamaks kui raudvitsu. Raudvits roostetas pikapeale läbi, aga raudvits mitte. Rohkesti kuusevitsu kulus ka korvivõrudeks,
kõhuli ajalehe peale jne. Reeglid: Ajalehele asetumisel (eri kehaasendites) ei tohi keha ja jäsemete toetuspunkt ületada ajalehe piirjooni. Pärast kehaasendi või kuju sooritamist volditakse ajaleht voltimisjoone järgi kokku ja asetatakse tagasi kaenla alla. SOSINAPARK KÜLLUSEMAAL Eesmärgid: arendada laste kuulamisoskust ja tähelepanu Vanus: 4 a Osavõtjad: väike rühm Vahendid: kuusekäbid, kivid, sammal, kuuseoksad, taldrik banaani-, õuna-, leiva- ja vorstitükikestega, lahtilõigatud sidrun, apelsin, sibul, kahekaupa ühtemoodi täidetud kaanega plasttopsid (nt riisiterade või kiviklibudega), üks suur lina, 8-10 väikest moosipurki (igaühes natuke liiva ja teeküünal). Mängu käik: Ruumi keskele on laotatud lina. Moosipurgid ja muud vahendid on paigutatud mööda ruumi laiali. Ruumis põleb ainult üks väike lamp. Lapsed istuvad suurel linal ja kasvataja jutustab neile järgmise loo:
puhkemsie ning okste kasvu ja harunemise ergutamiseks. Elujõulisuse suurendamine Kirsipuud taluvad üldiselt talvel hästi külma. Ohtlikuks võib saada 30 kraadine või suurem pakane, kuid kui kirsipuud hästi ette valmistada, siis ei saa ka see neile saatuslikuks. Kirsipuude ettevalmistamise hulka kuuluvad näiteks enne suuremate külmade saabumist puutüve ümber lume kuhjamine. Samuti võib tüved ja põhioksad kinni mähkida. Selleks sobib hästi tihedam paber, riidekotid, vanad riided, kuuseoksad. Kirsipuu kinni mähkimine aitab hästi ka loomade vastu, kes armastavad kirsipuu koort närida. Näiteks jänesed ja kitsed. Kevadel on suurim oht öökülm, sest see võib hävitada õiepungad. Levinud nipp öökülma ohuga võitlemiseks on piserdada õisi enne temperatuuri alla nulli langemist veega, see aitab neid kaitsta, kuna tekkinud jää tekitab kaitsekihi. Nipi negatiivseks pooleks on muidugi see, et hoolega tuleb jälgida kraadiklaasi, et õigeaegselt tegutseda
sarnane. Kuid ka sel juhul avaldub mingi semantiline erinevus. Nt keeleüksuste kuuseoks ja kuuse oks tähenduse erinevus seisneb selles, et sõnaühend kuuse oks kajastab mingi osa kuulumist tervikusse (Selle kuuse kõige kuivem oks), liitsõna kuuseoks aga okste liiki (Kõige kuivem oks oli kuuseoks). Näites tähistavad nii liitsõna kui ka sõnaühend okste allrühmi, kuid rühmitamisalused on seejuures erinevad. Kuuse oksad kuuluvad ühele kuusele, kuuseoksad kasvavad aga kõikide kuuskede küljes. Köögi riiul (olgu see või raamaturiiul) asub köögis, köögiriiul aga tähistab riiuli liiki. Sõnade tuletamine. Tuletised on semantiliselt veelgi vähem läbipaistvad kui liitsõnad. Tuletusliited (eesti keeles peamiselt järelliited) võimaldavad täpsustada ehk modifitseerida tuletusaluse tähendust (maja —> majake, arg -> arglik), muuta tähendust sama sõnaliigi
annaabi.ee 
