Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj
Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuur Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. (26. saj) Arhitektuur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teotihuacani Templi sissepääs. (2.6. saj. ) ARHITEKTUUR Sõdalaste templi püramiid Tollanis u. 10.11. saj
· Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m · Uks e d p uu d us id , ne id a s e nd a s id riid e ka lts ud a va us te e e s · Ena m ik e la m uid 9 m p ika d · Ko rte ris võ is id e la d a kla nnid võ i g ild id Püramiidid · Kaks peamist püramiidi: Kuupüramiid ja Päikesepüramiid · Suurem Päikesepüramiid, valmistatud päikesepõletatud tellistest ja kivist · Päikesepüramiidi kõrgus 63 m, katab 65 ruutmeetri suuruse ala · Lai trepikompleks juhatab tippu, kus asetses altar või tempel · Püramiidi tipust näeb terve Teotihuacani linnaplaani pruunil maapinnal Päikesepüramiid Kuupüramiid Surnute avenüü · Alg a b Kuup üra m iid i ju ure s t · T ä h ts a im tä na v T e o tih ua c a nis · P ike m kui 3 ,2 km
püramiidilt Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana- Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk- Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Mehhiko
täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Tiahuanaco eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele
· Linna keskel tavaliselt püramiidikujuline tempel. Teotihuacan · ,,Paik, kus loodi jumalad." · Suurejoonelised linna varemed on säilinud siiamaani. · Hiilgeaegadel elas seal arvatavasti üle 100 000 inimese. · Ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan · Keskuseks lai põhjast lõunasse kulgev Surnute tänav. · Kuupüramiid tänava põhjapoolses osas · U 65 m kõrgune Päikesepüramiid tänava keskpaigas. · Tänava lõunapoolses otsas Tiivulise Mao tempel. Maiad · Elasid tänapäeva LõunaMehhiko ja Guatemala aladel · Rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. · Hiilgeaeg u 300800 pKr. Kultuur · Edukad maaharijad · Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad,
järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks ja Egiptuse omad kõrgete ülikute haudadeks. Jällegi on nende tsivilisatsioonide saavutuste vahel kahe tuhande aasta pikkune periood. Võib järeldada, et Ameerika oli muu maailmaga võrreldes maas tuhandeid aastaid. Päikesepüramiidi kõrval asub ka mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Selle kohal võib paraleele tõmmata egiptusega, kus siiani
Peen värvivalik, üksikute detailide ning taimede kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Machu Picchu-Peruus,Inkade kadunud linn.Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu asub 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel. Teotihuacon-hiiglaslik kompleks,14 saj asteekide riigi pealinn,Seal asuvad kuulsad seest täidetud kuupüramiid ja päikesepüramiid. Chichen Itza-maajade muistne linn, asus Yucatáni poolsaare põhjaosas. Oli 11.12. saj. maajade uue riigi poliitiline ja usuline keskus. Purustati 12. sajandi lõpus. Avastati taas 20. sajandi alguses. Bonampaki tempel-rikkaliku kultuuriga tempel,seintel fresko tehnikas maalid võitustseenidest ning ohverdamistest,huvitav fakt on see,et tempel avastati alles 1946-l aastal. Machu Picchu. Teotihuacon. Chichen Itza. Bonampaki tempel. 14
4.TEITIHUACANI ( TEOTIHUACANI ) KULTUUR (ca 900-1200) Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suure-joonelised varemed tänase päevani säilinud on (hõlmas ligi 20 km2 ja mahutas ligi 100 000 elanikku). Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline
preesterkonna võimu all. Umbes 400 a eKr tabas olmeeke tsivilisatsiooni langus, osa nende linnu hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Paljud teadlased peavad olmeeke kogu Kesk-Ameerika tsivilisatsioonile alusepanijaks. Teotihuacanis (tõlgituna: ,,paik, kus loodi jumalad") oli keskuseks põhjast lõunasse kulgev lai tänav, mida selle ääres paiknevate hauakambrite järgi nimetati Surnute tänavaks. Ka asus linnas kuupüramiid ja tänava keskpaigas päikesepüramiid. Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr. Siis tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidi templite ümber koondunud linnad. Nagu teisedki toonased Kesk-Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Nad valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi, tööriistad ent olid ikka veel kivist.
Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade kullakunstis on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Sõlmkirjad nn. kipu. u. 13001500. Inkade kultuur. Ühed vanimad LõunaAmeerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale
rahvastele, nii itta kui läände. Olmeegi hiigelpea Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on VanaAmeerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik KeskAmeerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks.
rahvastele, nii itta kui läände. Olmeegi hiigelpea Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on VanaAmeerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik KeskAmeerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks.
pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid w, omapärane
18 Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas, on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
Kujunes välja niisutuspõllundus, omavahl hakkasid konkureerima kaks keskust: Cuicuilco ja Teotihuacan. Cuicuilco hukkus vulkaanipurske tagajärjel. Teotihuacan hakkas kiiresti arenema ning muutus väga suureks. Linn oli ristkülikukujulise üldplaneeringuga. Linnas oli suur põhja-lõunasuunaline tänav (steegid nimetasid seda hiljem Surnute teeks), teest ühele poole jääb üks kahest hiigelsuurest astmiktemplist, nn Päikesepõramiid, teine suur astmiktempel, Kuupüramiid asub nn Surnute tee alguses. Tee lõunapoolses otsas oli madalam tempel, mida asteegid nimetasid Quetzalcoatli templiks. Selle templi alt oli leitud hulgaliselt ohverdatud inimesi. Ka elamukvartalid olid ristkülikukujulise planeeringuga, osa rikkamad, osa vaesemad. Üldmulje on ülimalt ritualiseeritud valitsemisest. Ei ole aga mingeid märke kirja kasutusest. Kui suurt ala Teotihuacan poliitiliselt kontrollis, pole teada. Tema kunstilist mõju on tunda Yucatani poolsaareni välja