..48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevituspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on temperatuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti keevisõmbluse lähiala takistatud paisumine kuumutamisel ja takistatud kahanemine jahtumisel
moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevituspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on temperatuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti keevisõmbluse lähiala takistatud paisumine kuumutamisel ja takistatud kahanemine jahtumisel.
väiksema osakaaluga punkti pool), keevismetalli punkt asub lõikepunktist 0,7 pikkuse kaugusel (70% lisametalli)] (Diagrammil on näidatud põhimetallide ja keevitustraadi koostised. On soovitatav, et keevismetalli struktuur jääks diagrammi keskel asetseva kujundi piiresse.) Diagrammil asetsevad mittesoovitatavad keevismetalli struktuuri alad: Austeniit (austenite) suur kuumpragude tekkimise tõenäosus. Vältida puhtakujulist austeniitstruktuuri, eelistada struktuuris 5-12 % ferriiti. Ferriit (ferrite) tera kasv ja löögisitkuse vähenemine. Martensiit suur külmpragude tekkimise tõenäosus. Roostevaba terasest keevituse järeltöötlemisel eemaldada õmblusel ning vahetul kõrvalalal olev oksiidikiht (väljapõlemisest tingitud madal Cr-sisaldus soosib
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasutatakse Vali üks: a. tootlikkuse oluliseks suurendamiseks b. termopingete vähendamiseks ja haprate karastusstruktuuride vältimiseks c. keeviskaare paremaks kaitseks väliskeskkonna mõju eest d. õmblusmetalli tera kasvu vältimiseks Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada (kõige ratsionaalsem moodus) Vali üks: a. keevituskiiruse suurendamise ja järgneva kõrgtemperatuurilise lõõmutusega b. ettekuumutustemperatuuri suurendamise ja konstruktsiooni jäikuse vähendamisega c. keevitusvoolu vähendamise- ja konstruktsiooni jäikuse suurendamisega d. ettekuumutustemperatuuri vähendamise ja konstruktsiooni jäikuse suurendamise abil Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
Materjal ja keevitatavus: Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik: TIG-keevitus on sulamatu elektrodiga kaarkeevitus, Kus elektroodiks võetakse kas puhtast
Mo = 0,32 Ni = 0,99 Cu = 0,11 V = 0,040 Vastus andke 1 koht peale koma. Vastus: Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Termomõjutsooni kõige kriitilisemaks (löögisitkuse ja plastsuse vähenemise seisukohalt) alaks loetakse: Vali üks: a. rekristalliseerumisala b. ülekuumutusala c. kokkusulamisala d. normaliseerimisala Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rauasulfiid keevismetallis põhjustab Vali üks: a. kuumpragude teket b. ei põhjusta defektide teket c. teradevahelise korrosiooni teket d. külmpragude teket Küsimus 18 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektroodkeevitusel kattega elektroodiga parima löögisitkusega õmblusmetalli tagab: Vali üks: a. aluselise kattega elektrood b. rutiilkattega elektrood c. tselulooskattega elektrood d. happelise kattega elektrood Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
trafost. Metalli keevitatavus Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Ei ole vaja kasutada elektroode ega kaitsegaase. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus
keemilistest elementidest elektroodist(lisamaterjalist) ning 15% ja 15% kahest erinevast põhimetallist. 1. põhimetall: 1C35 2. põhimetall: X2CrNiMo 17-12-2 Keevitusprotsess: GTAW Joonis 2.1 - Schaeffleri diagramm Diagrammi analüüs: Joonisel punkt 1 näitab põhimetalli punkti diagrammil ja punkt 2 näitab kõrglgeerterase punkti, punkt C vastab keevituse lisamaterjali punktile ja punkt W on keevismetalli punkt. Iselomulikud alad diagrammil: Austeniit - kuumpragude tekkimise tõenäosus suur. Soovitav vältida puhast austeniiti, vaid eelistada strukturi 5-12% ferriiti, mis asetseb kolmnurgana diagrammi keskel. Austeniit + ferriit struktuur võib tekkida temperatuuridel 470- 900 kraadi juures. Antud piirkonda tuleks vältida või keevitada nii, et see ala keevisliites oleks võimalikult kitsas. Ferriit - tera kasv ja löögisitkuse halvenemine. Martensiit - vesinik- ehk külmpragude tekkimise tõenäosus suureneb. Vähendada vesiniku sattumist õm-
Al- ja sulamite keevitamise probleemid Keevituspraod- eranditult kuumpraod. Neid võib jagada 2 rühma. Tekivad kahanemispingetest või detailis tekkivatest pingetest. Kas tardumispraod keevisõmbluses või keevisõmbluse kõrval segunemispiirkonnas ehk osaliselt sulanud piirkonnas tekkinud praod. Pragude tekkimist soodustab suur soojuspaisumistegur, suur kahanemine keevisõmbluse tardumisel ja suur soojusjuhtivus. Kuumpragude teket põhjustavad- sulami koostis mis moodustub põhiaine ja lisamaterjali segunemisest; pingetest, mis tekivad sulami tardumisest; ning jahtumiskiirusest. Alumiiniumi tardumismehhanism on erinevatel sulamitel erinev, mille selgitamiseks soovitatav kasutada faasidiagrammi. Puhta alumiiniumi jahtumistemperatuur on (660 C) sulamite jahtumine toimub kitsas temperatuurivahemikus. Mida väiksemal temperatuurivahemikul toimub kogu keevisõmbluse tardumine, seda väiksem on pragude tekkimise oht
elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) 15) Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on: madal süsiniku sisaldus(c<0,25%) 16) Keevitatava materjali ettevalmistamist servamisega (faasimisega) lahknemisnurga all teostatakse eesmärgiga: täieliku läbisulatuse (läbikeevituse saavutamiseks 17) Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada: ettekuumutus temperatuuri suurendamise ja konstruktsiooni jäikuse vähendamisega 18) Teraste keevitatavus (külmpragukindlus) halveneb kõige rohkem: c sisalduse kasvuga. 19) Käsikeevituse elektroodi läbimõõõt valitakse lähtudes: keevitatava materjali paksusest. 20) Automaat-kaarkeevitus püsiva (muutumatu) elektrooditraadi etteandekiirusega põhineb: kaarepikkuse isereguleerivusel. 21) Hapniku rõhk täisballoonis on Mpa (atm): 15 (150)
Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on Select one: a. madal süsinikusisaldus C < 0,25 % b. väiksem läbimõõt c. parem pinna kvaliteet ja suurem pikkus d. kõrge süsinikusisaldus C > 0,25 % Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada (kõige ratsionaalsem moodus) Select one: a. keevitusvoolu vähendamise- ja konstruktsiooni jäikuse suurendamisega b. keevituskiiruse suurendamise ja järgneva kõrgtemperatuurilise lõõmutusega c. ettekuumutustemperatuuri suurendamise ja konstruktsiooni jäikuse vähendamisega d. ettekuumutustemperatuuri vähendamise ja konstruktsiooni jäikuse suurendamise abil Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00
nende tekkimise kiirust. Kuum- ja külmpraod. Õmbluslähedases alas võivad tekkida teatud tingimustel kuumapraod., mis tavaliselt kulgevad mööda põhimetalli terade piire, kuid vahel ulatuvad ka õmblusesse või põhimetalli teistesse osadesse. Kuumapraod tekivad põhimetalli sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, kui terade vahele on koondunud kergsulavatest ühenditest vahekiht. Seejuures peeneteralise struktuuri puhul on kuumpragude tekke oht tunduvalt väiksem kui jämedateralise puhul. Kuumapragusid on võimalik vältida, kui keevitamisel on energia väike. Mõnevõrra vähendab kuumapragude teket keevitatava materjali termotöötlus. Külmapraod tekivad keevisliidetes temperatuuridel alla 2000C, mil õmbluse- ja põhimetalli omadused on praktiliselt samad kui normaaltemperatuuril. Külmapraod on tüüpilised defektid periit- ja martensiitklassi kesk- ja kõrglegeeritud terastest. Keevisliidetes
tekkimise kiirust. Kuum- ja külmpraod: Õmbluslähedases alas võivad tekkida teatud tingimustel kuumapraod., mis tavaliselt kulgevad mööda põhimetalli terade piire, kuid vahel ulatuvad ka õmblusesse või põhimetalli teistesse osadesse. Kuumapraod tekivad põhimetalli sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, kui terade vahele on koondunud kergsulavatest ühenditest vahekiht. Seejuures peeneteralise struktuuri puhul on kuumpragude tekke oht tunduvalt väiksem kui jämedateralise puhul. Kuumapragusid on võimalik vältida, kui keevitamisel on energia väike. Mõnevõrra vähendab kuumapragude teket keevitatava materjali termotöötlus. Külmapraod tekivad keevisliidetes temperatuuridel alla 200 0C, mil õmbluse- ja põhimetalli omadused on praktiliselt samad kui normaaltemperatuuril. Külmapraod on tüüpilised defektid periit- ja martensiitklassi kesk- ja kõrglegeeritud terastest. Keevisliidetes. Et
martensiidi kõvadus ja haprus termomõju tsoonis, samuti suureneb külmpragude tekkimise tõenäosus. Kuum- e. kristalliseerumispraod tekivad reeglina keevismetalli kristalliseerumisel keevisõmbluses, kuni ta on kahefaasilises (vedel ja tahke faas) olekus. Tardumisel metall kahaneb ja tekkivad sisepinged võivad väiksema tugevusega faasides tekitada piki keevisõmblust pragusid. Teraste kalduvus kuumpragudele oleneb tema C, S, P ja Si kõrgendatud sisaldusest. Kuumpragude tekkele kalduvad austeniitsed roostevabad terased, alumiiniumi- ja vasesulamid ning harvem konstruktsiooniterased. Korduvkuumutusepraod võivad tekkida Cr-Mo-V terastes kõrge noolutuse ajal või ekspluatsioonis 500-700C juures, samuti keevisõmbluste keevitamisel mitme läbimiga. Lamellpraod on T-liidetes koormamisel tekkinud praod paralleelselt plaadi pinnaga. Põhjuseks madal terase kvaliteet, liiga jäik konstruktsioon, suured sisepinged keeviskonstruktsioonis. 16
terase keevitamisel põlevad välja süsinik, räni ja mangaan ja samuti oksüdeerub ka raud ise. Kuumapraod tekivad õmblusemetalli kristalliseerumisel. On mikro- ja makropraod, mis üldjuhul kulgevad piki kristallide servi ning kutsuvad esile kristallidevaheliste sidemete katkemise. Põhjuseks on keevitatavate detailide ebaõige jäik kinnitus ning ülemäära suur väävli, süsiniku, räni ja nikli sisaldus õmblusemetallis. Kuumpragude tekke vähendamiseks tuleb kasutada keevitusmaterjale, mis sisaldavad suurel määral mangaani ning minimaalses koguses väävlit ja süsinikku; viia õmblusemetalli modifitseerivaid elemente (titaani, alumiiniumi, vaske); kuumutada detaile ette ning pärast keevitamist termotöödelda. Külmpraod tekivad temperatuuril alla 300° C keevisliites tugevate sisepingete tagajärjel ja pärast keevitamise lõpetamist
vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsent- keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. ratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on ning selle pinnale tardunud räbukoorik. suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kaldu- vad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosfori- sisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevi- tuspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli (keevisõmbluse ligiduses on tem- peratuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti keevisõmbluse lähiala takistatud paisumine kuumu- tamisel ja takistatud kahanemine jahtumisel. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm-
annaabi.ee 
