1967 Fourth level o "Triinu ja Taavi jutud" 1970 Fifth level o "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) o "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) o "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) Näidendid § "Triinu ja Taavi taskuteater" 1975 § "Enne punaseid palituid" 1984 § "Seitse väikest kuulujuttu" 1984 Tunnustused v 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest. v 1977: ENSV teeneline kirjanik. v 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest. v 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest. v 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari
et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist. Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele, peitub meile ehk tuttavas ütluses "Igal inimesel oma hind." Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma sündsuse ja moraali piiridest. Niipea, kui mängus on raha, on inimeste ahnus viinud välja selliste kuritegudeni nagu
· ,,Suur maarlitöö" · ,,Midrimaa" · ,,Krõlliraamat" · ,,Oma olemine, turteltulemine" · ,,Suur suislepapuu" · ,,Ühel viivul vikervalgel" · ,,Tere, tere, lambatall" · ,,Pille-Riini lood" · ,,Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" · ,,Triinu ja Taavi jutud" · ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" · ,,Triinu ja Taavi taskuteater" · ,,Enne punaseid palituid" · ,,Seitse väikest kuulujuttu" · ,,Onu Ööbiku ööpäev" · ,,Imeline autobuss" · ,,Pähklist paat" · ,,Õues kasvab tiritamm" · ,,Koolilapse 12 kuud" · ,,Ärge uskuge maastikku" · ,,Kes oli kõige tugevam" · ,,Nääriametid" · ,,Filmikrõll" · ,,Sügispeeglimäng" · ,,Jänesepojaõhtu koos isaga" · ,,Meil maal" · ,,Tõmblukuga kass" · ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" · ,,Krõll ja igasugused hääled"
Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Küsimuse, mis ma endale esitaksin oleks ehk see, kas kui inimesed väljedavad rohkem oma tundeid ja näitavad välja emotsioone, kas siis on vähem probleeme, lahkhelisi jms? Või on nii, mida vähem tead teiste kohta, seda parem? Selle küsimuse all mõtlesin just klatsi, tagarääkimisi ja kuulujuttu. Kasutatud kirjandus Albert Camus ,, Võõras" http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Camus
Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras. Küla jaanituli noored ja teised panevad jaanilõket valmis ja arutavad omavahel seda kuulujuttu, et Tiina ikka libahunt on ja et Mari rääkis ning ise oma silmaga nägi. Osa arvab, et see on tühi lori ja ebausk, osa aga usub kindlalt. Jaanitulele saabuvad ka Mari, Tiina, Margus ja Tammaru peremees-perenaine. Mängitakse ringmängu, kus Margus peab paariliseks leidma kas Tiina või Mari. Lõpuks saab ta paariliselt Tiina, Mari saab paariliseks Märdi. Mari on tulivihane ja perenaisele see ka ei meeldi, osa inimesi arvab, et Tiina on oma väega Marguse ära nõidunud
rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. 3 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”?
Vaba ja julge ka maaliline teostus. Tihti kasutas modellina abikaasat. Maalinud üle 100 autoportree. 1642.a algas Rembrandti elus allakäik. Suri abikaasa ja katkesid sidemed kõrgkihiga ja algas majanduslik laostumine. Samal aastal valmis ka ,,Öine vahtkond", mis kujutas Amsterdami laskurite roodu. Remrandt kujutas inimesi maalil mingis tegevuses ja ei pööranud kõigile võrdselt tähelepanu. See tekitas tellijas nördimust ja maal tagastati ja selle eest ei tasutud. Samuti levitati kuulujuttu, et Rembrandt ei oskagi maalida. Negatiivset kuulsust tõi ka kooselu oma teenijannaga. Koos elusündmustega muutus ka kunstniku looming. Senised hoogsad maalivõtted taandusid ja maalimisviis muutus tagasihoidlikumaks, Maalid muutusid väiksemõõtmelisteks ja muutus ka tööde temaatika. Üha enam kaldus Rembrandt piibli ja loodusmotiividele. Üha enam köitis kunstnikku kannatava ja elu lõpul oleva inimese kuju. (,,Kadunud poja tagasitulek"). Elu lõpu veetis Rembrandt Amsterdami
kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm kellel on vähemalt üks ühine tunnus (peab olema vähemalt kaks inimest). Rahvas jagunes kolmeks: metsikud, kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti kirjaoskamatud ja haritlased e eliit. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt on kollektiivne, enamasti suuline (v.a ajaleheartiklittes), anonüümne looming. Varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, kujundab maailmavaadet. 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad
kaudu määratlemine keskendub spetsiifilisemalt folkloori liikidele ja sisule nagu vanad jutud, vanadsõnad, rahvanaljatamised, kombed, ebausk jne. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on ükskõik mis inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (näiteks elukutse, keel, religioon). Kui varem on rahva all mõeldud rahvuse ja perekonna rühmitusi. 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt väljendab ühiseid uskumusi ja hirme. Kuulujutt 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Ajalooliselt on teada sõjajärgsed ajad, mil vastandatakse ennast ja võõrast. Olulisemad vastandamispaarid on loomulik-üleloomulik, maapealne-maa-alune, kuultuurne-metsik
peab omaks. Teoreetiliselt peab rühm koosnema vähemalt kahest inimesest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa. Varem mõisteti rahvast kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi, vastandudes ülemkihile. Rahvas on kirjaoskamatu, maarahvas, talupojad. Nendes allapoole jääb metsik ehk primitiivne (kirjaoskuse-eelne või kirjaoskuseta). 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. • Lähedased tänapäeva muistenditele ehk linnalegendidele (kuulujutt võib olla lühem) • Eksisteerivad kommunikatsioonimomendil, kuid ilmekamad võivad säilida mälus kauem • Väljendavad mingit üldist uskumust, mis on seotud konkreetsete kartuste või sündmustega • Tekivad ja/või võimenduvad ebakindluse ja suurte muutuste ajajärkudel • Võivad esindada ühiskonna
B. 820 seda selgesti näitavad, ja mitte eeskätt usulised, nagu Oliva kroonika, osalt ka Wartberge Hermann j. t. väidavad. Küll on aga usulised motiivid kaasa mõjunud ja ärkvele tõusnud. Seda tunnistab juba Padise kloostri kallale kippumine ja 18 munga ning paljude võhikvendade tapmine (Oliva kroonika), mõne kiriku põletamine Harjus (Wartberge Hermann, Hoeneke), mitmete preestrite uputamine Saaremaal (Hoeneke, Wartberge Hermann). Peale selle on Wartberge Hermann kuulnud kuulujuttu, et eestlased olla Tallinnat piirates röövinud Ristilöödu kuju tallinna-eelsest hospidalist ja poonud selle ülespoodud surnukehade kõrvale, löönud ka ühe ristiusulise poeglapse ristilöödud Issanda viisi risti. Mitmed allikad tõendavad ka, et vastristituid taganes usust (a fide apostataverant - Oliva kroonika; neophiti.... abnegata fide relabuntur, perfidi - Wartberge Hermann; perfidi neophiti... in apostasiam relapsi - Tartu ja Saaremaa piiskoppide kirjakatkend)
Teosel oli laialdane mõju Pr-l. Voltaire tundis huvi ka ajaloo vastu. Leiab et ajalugu tehakse inimese kötega. Toob esile ka ühe asja, mis hiljem kirjanduses leiab rakendamist tänapäevani välja. Nimelt seda, et ajaloo uurimises on oluline fakt. Täpsus ja dokumentaalsus. Ta toob kirjanikuna selle fakti ka oma teostesse. Ta ei pajata ümber mingeid legende, vaid tegeleb dokumentatsiooniga. Enne kui hakkad ajaloost kirjutama, tööta dokumentidega, memuaaridega. Enne seda kasutati kuulujuttu, legendi. Siit muutus aga nõudeks juba dokumentaalsus ajaloo uurimisel ja kirjutamisel just ilukirjanduslikus teoses. Voltaire rõhutab tihtipeale juhust. On osutatud sellele, et ta peab juhuse rolli ajaloos tähtsaks. Kriitikud-uurijad on väitnud, et ta on sellega liiale läinud. Ta on ühekülgne selles mõttes, et käsitleb ajalugu kui ...? ta ei salli fanatismi. Varajastest töödes oli ta tähelepanu suunatud Herosele. Herolised isikud nagu klassitsismis, aga
reaktsioonilise kodanluse võitluslippu. Tallinna Nõukogu oli siiski niivõrd aumehelik, võttis vastu otsuse, millega mõistis hukka lippude rüvetamise, küll aga nii ei mõelnud eesti enamlased. Sellest tulenes nüüd vihavaen eesti sõjaväelaste ja enamlaste vahel. Eesti enamlaste ja eesti sõdurite vahel toimus mõningaid lööminguid. Enamlased püüdsid eesti polku laiali lüüa. Apelleeriti Tallinna Nõukogule. Enamlased hakkasid levitama kuulujuttu, justkui kavatsetaks neid saata rindele ja nende asemel tulevad tagalasse eestlased, et selle tõttu nad eesti polke loovad. Teiselt poolt Tallinna Nõukogus enamlased väitsid, et eesti väeosa on üks osa rahvuslikust poliitikast, aga see on vastuolus tööliste huvidega. Tallinna Nõukogu hakkaski avalikult nõudma esimese eesti polgu likvideerimist, aga esialgu ei andnud nende tegevus tulemusi. Mai kuus saadeti Tallinnast telegramm, milles väideti, et on
annaabi.ee 
