tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. Viskosimeetri komplekti kuulub rida erineva tiheduse ja raadiusega kuule. Sobiv kuul valitakse vastavalt uuritava vedeliku viskoossusele. Mdetakse aega, mis kuulil kulub horisontaalsete märkide vahe läbimiseks. Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 9 0 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult = k (1 - 2) t
tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. Viskosimeetri komplekti kuulub rida erineva tiheduse ja raadiusega kuule. Sobiv kuul valitakse vastavalt uuritava vedeliku viskoossusele. Mdetakse aega, mis kuulil kulub horisontaalsete märkide vahe läbimiseks. Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 0 ( V,11) 9 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult
tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2)g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1- 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. Viskosimeetri komplekti kuulub rida erineva tiheduse ja raadiusega kuule. Sobiv kuul valitakse vastavalt uuritava vedeliku viskoossusele. Mdetakse aega, mis kuulil kulub horisontaalsete märkide vahe läbimiseks. Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 0 ( V,11) 9 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult
tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1- )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vōtab arvesse vedeliku üleslüket. Viskosimeetri komplekti kuulub rida erineva tiheduse ja raadiusega kuule. Sobiv kuul valitakse vastavalt uuritava vedeliku viskoossusele. Mōōdetakse aega, mis kuulil kulub horisontaalsete märkide vahe läbimiseks. Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 0 ( V,11) 9 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks,
3 32 37 37 36 36,7 1,2538 299,060 4 35 30 30 30 30 1,2524 244,513 5 40 22 21 22 21,7 1,25 176,926 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, t - aeg, mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks Temperatuur Katse nr °C K 1/T K-1 mPa*S ln 1 20 293,15 0,00341122 681,499 6,5242948 2 27 300,15 0,00333167 431,742 6,0678282 3 32 305,15 0,00327708 299,06 5,7006442
väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid. f = 6rv on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. 4/3r3(1-2 )g = 6rv 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 9v v =H/t, H = 100 mm, t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, = k (1 - 2) t EA = Ae RT ln = ln A + EA/RT. Katsetulemused. Kuuli konstant K=1,181634 mPa*s*cm3/g kuuli tihedus 1=8,150 g/cm3 Kuuli langumise aeg, s Vedeliku tihedus Vedeliku Temp. katse temp-l 2 viskoossus Katse nr C 1 2 3 keskmine g/cm3 mPa*s
v-kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, - langeva keha tihedus, -vedeliku tihedus, g-raskuskiirendus. Siit saab avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu: , , kus H= 100 mm (äärmiste kriipsude vahekaugus silindris AB), t-aeg, mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis , kus k on seadme passis toodud kuuli konstant. Et vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist , siis . Seega saab aktiveerimisenergiat arvutada graafiku tõusu abil. Katseandmed: Tabel A Kuul nr 4 Kuuli konstant K=1,181634 Kuuli tihedus 1= 8,150 Katse Temperatuur, Kuuli langemise aeg, s Vedeliku tihedus Vedeliku
vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur õppejõu poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid: t t Glütseriini tiheduse leidmiseks: x 1 2 1 x 1 t2 tx Vedeliku viskoossus: = k (t, kus 1 - langeva keha tihedus 2 - vedeliku tihedus k - kuuli konstant t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks Aktiveerimisenergia (graafiku abil): EA= sirge tõus*R Katseandmed: Kuul nr 4 Kuuli konstant K=1,181634 Kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 2 Katse Temperatuur Kuuli langemise aeg Vedeliku tihedus Vedeliku viskoossus nr 0
makrokehale. Nt. tolmkübe. Elektriseerimisel lähevad tavaliselt elektronid ühelt kehalt teisele. Osa elektrone läheb klaasilt riidele. Klaas saab +laengu, riie laengu. Kehad võivad elektriseeruda väljade ja kiirguste mõjul. Nt. löögi tagajärjel, kokkupuutel teise laenguga, keemiliste reaktsioonide tulemusel Elektrostaatika põhiseadused. 1.Laengu jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on elektrilaengute summa jääv. (Joonis) Pärast kokkutõmbumist on igal kuulil -100e. Summa -300e jääb muutumatuks. 2.Coulombi'i seadus (prantsuse sõjaväe insener) Punktlaengud mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. (valem-joonis) F- jõud, millega laengud teineteisest mõjutavad (N) q1q2- laengute suurused (1C- kulon) 1C on vooluga juhis suhteliselt väike laeng. 1C=1A *1s Laetud kehal on 1C väga suur laeng, nt. metallil. r- laengute vaheline kaugus (m) k- võrdetegur,
ELEKTRON on (-) laengu kandja, võib lahkuda oma kohalt aatomist. NT: Pulk saab negatiivse laengu ja vill positiivse laengu. Elektronid liiguvad villalt pulgale. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. http://gyazo.com/b62baafedbdb166858cbbb0e2911be3c Igat elektriseeritud keha ümbritseb elektroniväli ja laengute vaheline mõju antakse edasi elektrivälja kaudu Elektriväli levib ruumis valguskiirusel e. 300 000 km/s Elektroskoobi kuulil on (+) laeng ning metallvardal ja osutil on samuti (+) laeng. Kuna samad laengud tõukuvad siis osuti kaldub kõrvale http://gyazo.com/f4b5d0f84757eb8e3358b1063a242f02 Coulombi seadus Coulombi seadus määrab ära jõu millega laengud üksteist mõjutavad. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. http://gyazo.com/b76802d761fc9cdc0c9c9fb2edc5a0be Q1, Q2 = laengute suurused
Kirjuta neid iseloomustavaid seoseid ja selgita seoste sisu. - On osakest iseloomustavate suuruste paar,milles kumbagi suurust ei saa mõõta suvalise täpsusega. Suurendade ühe määramise täpsust, kaotame alati teise täpsuses. 19. Mida nim. Potentsiaalibarjääriks ja mida potentsiaaliauguks? - Potentsiaalibarjäär- pinnavolt, mis takistab kuulikesel veereda üle barjääri. Potentsiaaliauk- kahe barjääri vahel olev auk, mis ei lase kuulil august välja minna. 20. Miks suletud ruumis saab mikroosake omandad vaid kindlaid kiiruse väärtusi? - Piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulained muunduvad seisulainetes. Seisulaine on täisarv, ehk osakese kiirus on kvanditud. 21. Kuidas nimetatakse aatomis tiirlevaid elektronide leiulaineid? - orbitaallained 22. Mida tähendab elektroni seisulaine? Millisel juhul saab see tekkida? - Elektroni statsionaarsetele püsiseisunditele vastavad seisulained
Viljar Loor 19.Nimeta Eesti tuntumaid võrkpallivõistkondi. Eesti Võrkpllikoondis, Selver Tallinn, VK Pärnu, TTÜ Võrkpalliklubi, Tartu Pere Leib, Acroe Rakvere võrkpalliklubi Rivaal, Valio Võru, Viljandi Metall KERGEJÕUSTIK 20.Kirjelda kõrgushüppe peakohtuniku ülesandeid võistluste ajal. Jälgib, et inimesed ikka mati peale maanduks ja lati õigesti ületaks ja kontrollib, et kõike tehtaks reeglite kohaselt. 21.Mis kaal on sinu vanuserühma kuulil ja odal. Naiste kuul kaasub 4 kilogrammi ja oda 600 grammi. 22.Nimeta Eesti sportlasi, kes on võitnud olümpiamängudelt medaleid. Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak
kaudu veidi üles ja satub ülemisse renni M. Siit veereb ta magneti külgetõmbe mõjul taas üles, kukub jälle läbi ava, veereb uuesti alla ja satub järjekordselt ülemisse renni, et oma liikumist otsast peale hakata. Sel viisil jookseb kuulike peatumatult edasi ja tagasi, olles igaveses liikumises. Mille poolest see leiutis absurdne on? Seda pole raske näidata. Miks leiutaja arvas, et renni N mööda alumisse otsa jõudnud kuulil on veel küllalt kiirust tõusmaks üles mööda kõverust D? Asi oleks tõesti nii, kui kuulike veereks ainult raskusjõu mõjul: siis oleks ta liikunud kiirenevalt. Ent meie kuulike on kahe jõu raskusjõu ja magneti külgetõmbe -- mõju all. Viimane on eelduse kohaselt nii tugev, et võib sundida kuulikest tõusma punktist B punkti C. Seepärast ei veeregi kuulike renni N mööda alla mitte kiiremalt, vaid aeglustuvalt ja kui ta jõuabki renni alumisse otsa, siis igal
koormamisaja ning temperatuuri juures. Penetratsiooni määratakse penetromeetriga, mille skaalal on võimalik mõõta nõela sissevajumist täpsusega 0,1mm Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil. Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil on temperatuur, mille juures on normitud katsetingumusel hakkab sitke bituumen vedelduma ja omandab konsistentsi, mis võimaldab rõngasvormi valatud ja jahutatud bituumenile asetatud kindla massiga kuulil vajuda 25mm ulatuses läbi rõnga. Pehmenemistäppi väljendatakse Celsiuse kraadides. Murdumistäpp iseloomustab bituumensideainete rabedust madalatel temperatuuridel. Ühesõnaga tehakse seda Fraassi seadmes, kus bituumeniga kaetud katseplaat. Seadmes langetatakse temperatuuri alla 0 C ning katseplaat on haarade vahel. Siis seda painutatakse järk-järgult kuni prao tekkimiseni. Tehakse Celsiuse kraadides. Leektäpp
uurima kiirendust. Juba enne XIV sajandit oli oletatud, et aset leiavad väikesed järjestikused 5 kiiruse suurenemised, ja kõik kiirused on ühtlased, kuni nad kestavad, ning suuremad kui alguses. Galileo alustas sellesama ideega, kuid pidi selle peagi kõrvale heitma. 1604. aastal mõtles ta välja viisi, kuidas kiirenduse korral reaalset kiirsut mõõta. Sel eesmärgil laskis ta paigalseisval kuulil väga ettevaatlikult kaldpinnalt (vähem kui 2kraadi) alla veereda ja märkis kuuli asukohad võrdsete ajavahemike järel üles, mõõtes aega poolesekundiliste taktide kaupa. Vahemaid mõõdeti millimeetrites, mille põhjal Galiloe leidis seaduspärasuse, et üksteisele järgnevad laskumiskiirused järgivad paarituid numbreid 1, 3, 5, 7, ... ja vahemaade summa lähtepunktist mõõtes vastab numbrile 1, 4, 9, 16, ..., mis andis talle vaba langemise seaduse: et
Galilei arvates ei piisanud Koperniku süsteemi esteetiliste eeliste tõestamiseks vaatluse teel. Seda oli tarvis ka põhjendada, seletada, kuidas maakera saab pöörelda, ilma et õhku visatud kehad maakerast maha jääks. Selleks tuli tutvust teha kehade vaba langemisega. Probleemile oli praktilise tähtsuse andnud suurtükikuuliga märki tabamise vajadus. Toona valitses Philoponose impulsiõpetus, mille araablased olid edasi andnud ja mida Pariisi nominalistid olid täiustanud. Oletati, et kuulil on suurtükitorust välja lennates impulss ehk vis viva, mis surub mõneks ajaks maha tema loomuliku tungi alla kukkuda. Galileil läks korda see, mis teistel nurjus kehade liikumise matemaatiline kirjeldamine. See oli tema elutöö, mille ta tervikuna avaldas alles pärast süüdimõistmist: "Dialoogid kahest uuest teadusest". Galilei seadis uue, eksperimentaalse meetodi vahendusel kahtluse alla kõik senised üldkehtivad tõekspidamised. Kehade langemise
Impulss on vektor Impulsi füüsikalist tähendust võib mõista näiteks põrgete vaatlemisel. Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss. Seepärast tuleb sadamakai ehitada väga tugev, muidu purustaks selle ka väga aeglaselt liikuv, kuid suure massiga laev. Samamoodi võib väike püssikuul tekitada suuri purustusi oma suure kiiruse tõttu. Nii laeval kui ka kuulil on suur impulss, ühel oma suure massi ja teisel suure kiiruse tõttu, ning need võivad teisi kehi suure jõuga mõjutada. Impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga, st et impulss on kehale mõjuva jõuga otseselt seotud. Et massi ja kiiruse korrutis kujutab endast keha impulssi, siis avaldis pole midagi muud kui impulsi muut. Seega võime kirjutada, et 11
20°, järsu lennujoone korral on see sihtmärki tabada. üle 20°. Kuulide hajumine. Tulistades sama- Lasku, mille puhul lennujoon ei tõuse des lasketingimustes ühest ja samast kõrgemale märgi kõrgusest, nimeta- relvast ning püüdes võimalikult täp- takse otselasuks, kaugust aga otselasu selt ja ühtlaselt sihtida, on igal kuulil ulatuseks. Otselasu ulatus sõltub siht- juhuslike põhjuste tagajärjel oma len- märgi kõrgusest ja lennujoone kujust. nujoon ja oma lange- või pihtamis- punkt, st kuulid (granaadid) hajuvad. Tulistades sihtmärgi pihta, mis on kaugemal kui otselasu ulatus, tõu- Hajumine on kuulide või mürs- seb lennujoon sihtmärgist kõrgemale kude langepunktide (plahvatuste)
annaabi.ee 
