Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi
sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. • Ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. Urmas Sisask • 1975. aastal valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia" • 1980. aastal lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. • Samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert" • 1985. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi René Eespere kompositsiooniklassis. • 1985. aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. • Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal. Looming • Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat. • Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985
pea ükski Rannapi "kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid. Ka ainukese tookord kavas olnud Urmase looga "To mr. Lennon'iga" nõustus Jaanus väga vaevaliselt. Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid. Pärast mõningaid juhuesinemisi ja kontsertfilme oli 1983. aastal jälle "sein ees". Rannap lahkus ja alustas teiste projektidega, mis paljuski sarnanesid teiste Ruja liikmete, Urmas Alenderi ja Priit Kuulbergi omadele. 7 Neljas periood hiline ruja(1985-1988) 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garsnekiga moodustasid bändi tuumiku. Nendega ühinesid bass Tiit Haagma ja trummar Toomas Rull. See oli viimane klassikaline Ruja koosseis. Mõnedest lugudest nagu "Murtud lilled" ja "Teisel pool vett" sai klassika ja Ruja tundus olevat võimsam kui kunagi varem
alguspunktiks. 1981. aastal pidas Ruja oma kümne aasta juubelikontserti Tallinna Linnahallis, millest võtsid osa külalisesinejatena Põldroo ja teised. See oli ansambli jaoks tähtsaks sündmuseks ning uue dekaadi alguseks. Nagu ka varasemalt, esines koosseisus probleeme. Pärast mitmeid esinemisi ja dokumenteeritud kontsertfilme tekkisid 1983. aastal jällegi komplikatsioonid. Rannap lahkus taas teiste projektide asjus ansamblist, mis irooniliselt kaasasid ka Alendrit ja Kuulbergi. 1.4 Neljas periood (1985-1988) - HILINE RUJA Juba 1985. aastal liitus bänd uuesti. Solistiks jäi taas Alender ning kitarristiks Nõgisto. Liitus veel pianist Igor Garsnek ning jällegi oli uus Ruja valmis. Samuti tuli taas bändi Haagma ning Toomas Rull trummariks. Sellest sai neljas ja viimane ,,klassikaline" koosseis. Muusikuterühm taaskülastas progressiivset rocki , kuid siiski modernsemal, kaheksakümnendate viisil
Tuntumad teosed: ,,Viis haikut'' naiskoorile, ,,Kuus haikut''metsosopranile ja klaverile. Meeskooriteos - ,,Kolm Betti Alveri luuletust''. 1975 aastal ilmus kooriteos ´´Karjase maailm". Helilooja loomingusse kuuluvad veel kooripoeem meeskoorile ja solistidele ´´Mereväravas" (1983) , poeem ´´Igavene tuli" metsosopranile. Mati Kuulberg (1947-2001). Tema helikeeles on leidnud väljenduse tema intensiivne siseelu, vaevaga vaos hoitud temperament, mis annab ta teostele erilise aktiivsuse. Kuulbergi helitööde seas on mitu teost sooloinstrumentidele. Kõige rohkem on flöödipalu ,,Niente'', ,,Quasi'', ,,Avanti'', Lepo Sumera (1950-2000). Tema loomingu põhiosa moodustavad sümfoonilised teosed. ,,In memoriam'', ,, Olümpiamuusika'', ,,Pikseloits''. Omapärane teos on ,,Seenekantaat" segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele . Esimene laveteos oli ballett ,,Anselmi lugu" , lühiballett ,,Ruumi suletud" . Üks omapärasemaid teoseid on väike muusikaline ,,õudukas" -
· Prantsuse Vabariigi Auleegioni ordeni rüütlikraad, 201110 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt 10 Mihkel kerem Mihkel Kerem on sündinud 23.jaanuaril 1981. aastal Tallinnas. Ta on eesti viiuldaja ja helilooja. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2007. Õpingud · Tallinna Muusikakeskkool 1987-1999 - Mirjam Keremi viiuliklass ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklass · EMTA 1999-200? - Mirjam Keremi viiuliklass ja Jaan Räätsa kompositsiooniklass 11 · Royal College of Music, London 200?-2006 Biograafia Viiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu hulka kuulub üle saja teose. Kõige arvukamalt on ta komponeerinud kammermuusikat, milles kesksel kohal on viiul. Sümfoonilise muusika
rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Urmas Sisask (09.09.1960 Rapla) Helilooja-tähetark. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Looming: Urmas Sisask on kirjutanud kooriteoseid, kammermuusikat (eriti palju klaverile), orkestriteoseid ja hulgaliselt muusikat lastele. Tal on ka filmimuusikat (sealhulgas Rein Marani loodusfilmidele) ja muusikat teatrilavastustele. Sisask on väga viljakas ja omapärase maailmavaatega helilooja. Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimet ab ta universumit
kaudu. Ainus vahend, millega teksti edasi antakse, on hääl. Seetõttu on väga oluline teksti lihtsus ja arusaadavus, samuti hääle väljendsurikkus. Nii pördub kuulaja tagasi kõneluse juurde. Samas on raadios suhtlemine kuulajast eraldatud, puudub kahepoolne kontakt. Esimene kuuldemäng ,,August Tammani ,,Koidik" jõudis eetrisse 1928, samal aastal ka esimene lastekuuldemäng J. Kuulbergi ,,Kui konnal kõht valutab". Probleeme tekitas sobivae ruumide puudus ja raadiotööd tundvate inimeste vähesus. 1935 toimus esimene kuuldemängude võistlus. 1937 võeti eesmärgiks anda iga nädal üks kuuldemäng. 1938 said alguse võõrkeelsed kuuldemängud, eesmärgiga õpetada võõrkeelset hääldust. 1939. toimunud kuuldemängude võistlusel võitis I auhinna Gert Helbemäe ,,Maria viiul". Laekus 156 käsikirja. Ainus koosseisuline lavastaja oli Felix Moor
lasid võimud sündida).) "Rahu" teksti on kirjutanud Urmas Alender, lindistusena tehti ta koos Eesti Raadio Orkestriga. 1983. a. ilmus Rujal laulik "Laulab Ruja" Ruja III perioodi lauludega, seal on noodina ka see laul olemas. Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid. Pärast mõningaid juhuesinemisi ja kontsertfilme oli 1983. aastal jälle "sein ees". Rannap lahkus ja alustas teiste projektidega, mis paljuski sarnanesid teiste Ruja liikmete, Urmas Alenderi ja Priit Kuulbergi omadele. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Igor Garsnek (klahvpillid) · Toomas Rull (trummid) · Arvo Urb (trummid) · S.P. Gulliver (basskitarr) · Nevil Blumberg (kitarr) 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos Igor Garsnekiga moodustasid bändi tuumiku
Jaapanis, Raemuusika festival Pärnus, "Klaaspärlimäng" jt. Vähi tegutseb ka heliplaadiprodutsendina, tehes koostööd firmadega "Erdenklang" ja "Warner Music". 8 Urmas Sisask Urmas Sisask on helilooja-tähetark kes on sündinud 09. septembril 1960. aastal Raplas. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Sisaski edasine elukäik on seotud muusika, astronoomia ja Jänedaga. Ta on töötanud Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja ja koorijuhina. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht
Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. Urmas Sisask(09.09.1960 Rapla) Helilooja-tähetark. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooniAnatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Sisaski edasine elukäik on seotud muusika, astronoomia ja Jänedaga. Ta on töötanud Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja ja koorijuhina. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud
annaabi.ee 
