peale vihane olnud ja siis mitte rääkinud, see oleks olnud hoopis teine tera. Katse lõpu poole hakkasin tajuma, kui raske on elada, kui sa ei saa rääkida. Sul puudub igasugune võimalus öelda mida sa tunned või mida vajad. Just siis , kui sa ei saa rääkida, tahaks nii väga kõigile öelda , et nad on sulle kallid, et sa armastad neid. Tahaks neid kiita, kuna nad nii siiralt tundsid mulle kaasa, et ma ei saanud nendega ei räägi. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas saavad suhelda kurttummad inimesed, enne sada, kui nad ei ole viipekeelt selgeks õppinud. Lapsed, kes ei oska viipekeelt ja kelle vanemad on kurttummad, kuidas nemad omavahel suhtlevad.? Kuidas vanemad saavad kutsuda oma lapsi, kas õuest tuppa või sööma.? Nendele küsimustele on minul küll väga raske vastata. Kuna katse alguses tundus nii kerge mitte rääkida, siis katse lõpus oli see väga raske. Peale katset sain ma aru, kui õnnelik inimene ma olen, kuna ma saan rääkida. Ma saan
nüüdsest uus ja see ei vaja enam teadlikku kontrolli. Kõik toimub inimeses endas oleva info ja ressursside põhiselt. Hüpnoos sobib ülihästi neile inimestele, kes on füüsilise kontakti suhtes ülitundlikud. Hüpnoosist on abi leidnud ka need, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud, sest näiteks ei tekita see kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel. On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad, kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed.
da kahel tasandil: ühtaegu vahendada infot ja samal ajal kujundada kom- asi: mõeldes millestki, toimub inimese teadvuses sisekõne sellel munikeerijate suhteid. Osalt langeb info vahetamine ja suhete hoidmine teemal. Samas tekib kohe küsimus, millisel viisil mõtlevad siis kokku. kurttummad, kes pole kunagi keelt kuulnud ega oska rääkida. Kui kellelegi öelda Sa oled mulle kallis, siis vaieldamatult edastati uut tead- Uuringud on näidanud, et kurttummad mõtlevad viipekeeles, mist, millel võib suhtlejate elule olla määrav tähtsus. Kui seda aga öeldakse nende teadvuses toimub kujuteldav viiplemise voog. On teada,
Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng: meeldivalt veedetud aeg aitab suhtel püsida. · Oluline on: · KUIDAS öelda, mitte MIDA öelda · + mitteverbaalne (hääletoon, zestid, miimika, kehakeel) · Kehakeel võib sõnad nullida. · ,,Oled Sa minuga õnnelik?" · ,,Nojah, oi-jaah" Keel kui mõtlemisvahend Küsimus: kas keel =mõtlemine? (mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog) aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi (mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel) Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele, kunstnikele (viimastel ka kujundlikud emotsioonid) ,,Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu." (Ferdinand de Saussure)
Hüpnotiseerimisle ei allu iga inimene. Arvatakse, et umbes 15% inimestest on väga kerge hüpnotiseerida, 5-10% puhul aga ei õnnestu see üldse. Hüpnotiseerimise edu sõltub ka sellest, kas inimene soovib hüpnoosi ja kas ta usaldab hüpnotiseerijat. Need inimesed, keda on lihtne hüpnotiseerida kalduvad tihti unistama ja nad võivad näiteks teksti lugemisel või muusika kuulamisel unustada kõik, mis nende ümber toimub. On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad, kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed. Hüpnootiline tundlikkus hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse nagu näiteks käe tõstmine. Kui hüpnotiseeritu on need käsud täitnud, läheb hüpnotiseerija raskemate korralduste juurde.
Third level ettevõtte tegevuses oli Fourth level Fifth lev 9563 isikut kehaliste puuetega. Neist 123 vigaste või amputeeritud kätega. Üks oli hoopis kätetu, 4 täiesti pimedad, 207 ühest silmast peaaegu täiesti pimedad, 37 kurttummad, 60 langetõbised, 4 jalutut, 234 ühejalgset. Kuidas hinnati Fordi tehastes töötajate füüsilist võimekust, teadmisi ja oskusi ning kuidas kasutati saadud teadmisi ära töötajate tasustamisel? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
.............................................................................................15 Totrad lapsed.........................................................................................................................15 Ulakuse ja kurikalduvusega lapsed....................................................................................... 16 Pimedad lapsed..................................................................................................................... 17 Kurttummad lapsed...............................................................................................................17 Vigased lapsed...................................................................................................................... 17 Haiged lapsed............................................................................................................................18 Laste haigemajad...................................................................................
(Kalling) Need juhtlaused olid tegelikult leebemad edasiarendused Eesti arstide karmimatest ja praegusel ajal õudust äratavatest ettepanekutest. Nimel soovitas 1925. aastal Eesti Arstide Päeval valitud spetsiaalne komisjon (Brezowsky, Lüüs, Fischer, Klemens, Vilms), et sundsteriliseerimise alla kuuluksid: a) lapsed, kes ei suuda omandada I klassi programmi ning on ilmne, et vajakajäämine on päritud. Steriliseerida hiljemalt 10a vanuselt. Siia rühma kuuluksid ka sünnilt kurttummad, pimedad ja nõdrameelsed; c) vabalt elavad idioodid, pimedad, kurttummad, epileptikud, kui väärareng on pärilik hoolekandesutustest välja laskmisel või enne abiellumist; b) psühhopaatilised kurjategijad, retsidivistid, kroonilised alkohoolikud kui nende viga on pärilik. Vabatahtliku steriliseerimise võimalust soovitasid arstid vaimuhaigetele, "vagabundidele", raske tiisikuse põdejatele, süfiliitikutele, kehaliselt vigastele. (Kalling, ,,Karskustöö...")
hirmudest, paanikahoogudest, pingetest, alkoholi- ja nikotiinisõltuvusest, valudest, kokutamisest, unetusest, masendusest, tõmblustest, sundmõtteist, allergiatest jne. vabanemise. Ent hüpnoosi võib kasutada ka kehvade inimsuhete parandamiseks. Ülaltoodud näited ei ole iseenesest haigused kuid kui inimene õigel ajal asjatundlikku abi ei saa, võivad neist kujuneda haigused (1). On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad, kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed (1). Hüpnootiline tundlikkus hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse (tõsta käsi). Kui hüpnotiseeritu on need käsud täitnud, läheb hüpnotiseerija raskemate korralduste juurde (1).
Punkteeritud kujundid või ebaühtlane rütm olevat eriti tähtis. Pealegi omistatakse teatud meloodiate väljendusrikkuse erinevust üldiselt nende rütmile, tempole jne, mitte üksteisele järgnevate toonide kõrgusele. Kui tundlik on inimkeha rütmile, ilmneb katsest, mille tegi väljapaistev füsioloog Mc Kendrick Gasgow Glasgow's. Traadid magnetofoni küljest kinnitati soolalahusega täidetud anuma külge, millesse kurttummad panid oma sõrmed. Kõik katsealused peale ühe olid kurdid lapseeast. Ja see üks jäi kurdiks 11-aastaselt. Kõik katsealused teatasid, et nad tundsid rütmi "crescendot ja diminuendot". Instinktiivselt noogutasid nad peaga rütmis, mida nad tundsid 12 sõrmedega. Üks katsealustest ütles, et mis ta tundis sõrmedes, meenutas talle muusikat, mis ta lapsena kuulis enne kurdistumist. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) 2
Uurijad on leidnud, et kui mõtlemine kujutab endast kuuldamatut kõnet, siis mõtlemise puhul peab ilmnema keele muskulatuuris nn tegevuse vool (impulsid). Vaatamata sellele ei andnud keele biovooluga tehtud katsed mingit konkreetset tulemust: selles närvide poolest rikkas pea piirkonnas tekib liialt palju bioelektrilisi impulsse. L. Max´l tuli teravmeelne idee kasutada katsetes kurttummasid, keda on lapsepõlvest saati õpetatud rääkima kätega. Ilmnes, et mida intensiivsemalt kurttummad mõtlevad, seda rohkem teevad nad sõrmede liigutusi. Neid liigutusi ei ole võimalik märgata füüsilisel vaatlusel, kuid on võimalik registreerida sõrmede muskulatuuri voolu mõõtes. Kerkib küsimus: kellega me räägime siis kui me mõtleme? Kui iseendaga, siis kuidas seda ette kujutada. Selle küsimuse lahendamisel tuleb appi rollist arusaamine. Individuaalsed rollid käitumise programmid seonduvad ühe või teise minapildiga. Kuivõrd indiviidil on
annaabi.ee 
