Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht - 1993 1995 Pärnu Endla teatris - alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud
sisejulgoleku ja üldise turvalisuse valdkondades, mis omakorda võib abiks olla ka elukutsevalikul, kuid samas laiendab õpilase silmaringi ja aitab olla parem riigikodanik. Samas on tegemist siiski valikainena ja selle kursuse õpetajana teadvustan ma endale, et paljuski võtavad õpilased seda kursust kui peale surutud kohustust. Vastavalt õppekavale peab Orissaare Gümnaasiumi õpilane valikkursuste seast valima igal õppeaastal kursusi selliselt, et kohustuslike kursustega kokku oleks igal õppeaastal 32 kursust. Kogu kursuse vältel püüan ma lähtudagi põhimõttest, et see esialgu huviavana tunduv aine, ei muutuks pelgalt kohustuseks see valikaine läbi teha, vaid oleks siiski ka huvitav ja paneks kaasa mõtlema. Oma tunnid püüan üles ehitada nö arutlevas stiilis, et pakun teema välja ja proovin õpilasi selle teemaga nö isiklikult suhestada. Orissaare Gümnaasiumi õppekava järgselt on õppe ja kasvatuse üldeesmärk isiksuse kujunemine, kes:
Telegraafijaama", mida juhtis ülemleitnant F. Olbrei. Tegeleti raadioside loomisega, kuid traatside jäi Inseneripataljoni korraldada. Esimesed raadiojaamad osteti sakslaste käest ning üks leiti isegi imekombel Kadriorust Peetri maja lähedalt asuvast kuurist. Saksa väed olid selle arvatavasti lihtsalt maha unustanud. Kui 1919 aastal veebruari alguses Sõjaministeeriumi komisjon läks Inglismaale tehnilise varustuse järgi, telliti sealt ka uut ja korralikku sidetehnikat. Alustati kursustega kaadri koolitamiseks ning neil kursustel pandi alus eestikeelsele elektrotehnika terminoloogiale, millest suur osa on ka hetkel käibel. Tähtsamateks ülesanneteks Vabadussõja ajal olid Tallinna raadiojaamal välisriikidelt pressi- ja ka muude teadete vastuvõtmine, ühendusepidamine laevadega, rinde olukorra kohta välismaale teabe andmine, meteoroloogiliste- ja jääteadete üleandmine, propagandatöö ja hiljem ka ühendusepidamine sisemaa raadiojaamadega. Tegeldi lisaks
sisemisi probleeme, samas kui ei ilmuta piisavat huvi projekti eesmärkide saavutamise osas. Näide 1: seitse ülikooli said toetust ühise õppekava väljatöötamiseks. Selle raames tuli kokku seada õppekava ja koostada õppekavas olevad kursused. Üks ülikool esitas kursustena temal juba varem ette valmistatud ja õpetatavad kursused (mis mitte kuidagi ei sobinud ühiselt kokku lepitud ja teiste ülikoolide poolt koostatud kursustega) ning kasutas saadud raha ülikoolile arvutite ostmiseks. Näide 2: üks välisülikool taotles, et ühe rahvusvahelise projekti vahenditega saadetaks neile üliõpilasi magistriõppesse (kuigi projekt seda ette ei näinud). 6. Soovitav on, et partnerid täiendaksid üksteist, et neil oleks erinev kogemus, kompetents ja lähenemisviisid (akadeemiline, pragmaatiline, kommertslik jne).
Olulise osa Maria elutöös moodustab tema tegevus Idas. 1939.aastal alustas ta Indias Madrases õpetajate kursusi ning viie aasta jooksul järgnesid uued kursused Kashmiris ja teistes India keskustes. 1944.a.juhendas Maria õpetajate kursusi Tseilonis. 1946.a avas ta õpetajate kursused Londonis ja 1946.a.taasavati Itaalias Opera Montessori. Samaaegselt viidi läbi mitmeid kongresse erinevates linnades, mida ei tohi ajada segamini rahvusvaheliste õpetajate kursustega, mida Maria aastatel 1919-1938 juhatas. 1949.aastal kutsuti Maria Montessori esinema UNESCO-sse. Samal aastal autasustati Prantsusmaal tedaAuleegioni ordeniga. Amsterdami Ülikool omastas talle filosoofiadoktori aukraadi. 80.aastaseltki pidas Maria loenguid Norras ja Rootsis, suvel pöördus ta tagasi Itaaliasse, kus Perugia ülikooli koosseisus asutati rahvusvaheline pedagoogikauuringue keskus. Maria Montessorist sai Perugia linna aukodanik ja keskuse direktriss.
Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teisedki eesti vanema põlve operaatorid. Luts kirjutab oma mälestustes, et 20ndate alguses Eestis valmistatud mängufilmid olid hoolega tehtud, aga nende peamiseks puuduseks oli just tehniline külg ning talle oli selge, et kui ta tahtis sel alal midagi teha, pidid tema teadmised põhjalikumad olema. Selle mõtte ajel läkski Luts 1924.
praktilised oskused. Kõikides õppekavades on tähtsal kohal praktikad ning erinevad koostööprojektid, mis võimaldavad aimu saada filmi-ja meediatööstuse toimimisest ning juba kooliajal Eestis ja välismaal kasulikke kontakte luua. BFM on varustatud kaasaegse video-ja helitehnikaga, meil on oma telestuudio, montaazikeskus ja filmipaviljon. Õpinguid võib soovi korral mitmekesistada erinevate kursustega Tallinna Ülikooli teistest teaduskondadest. Õpinguperiood on pingeline ning nõuab pühendumist, lisaks õppetööle on kohustuslik osaleda meie rahvusvahelise üliõpilaskonna värvikas elus! Lisaks kraadiõppele on BFM-l oma tootmis- ja täiendkoolitusüksus BFM Works, mis pakub mitmesuguseid koostöövõimalusi erinevate audiovisuaalsete projektide teostamiseks ning loominguliseks enesetäienduseks. Väga lihtne ning samas informatiivne iseloomustus
Aastal 1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks: pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekeskkoolis. Viimased andsid ka ametioskustele lisaks ka üldise keskhariduse. Keskhariduse kohustuslikuks muutmine langetas aga õppe- ja haridustaset, kuna küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud. Nõukogude kõrghariduse süsteemis asendus ainesüsteem kursustega, mis vähendas valikuvabadust ja iseseisvust. Uute ainetena hakati igale tudengile õpetama kommunistliku partei ajalugu ja teadislikku kommunismi. 7. Eestlased maailmas Teise maailmasõja eel oli eestlasi umbes 1 175 000. Neist 15% elas Eestist väljas, peamiselt tollases NSV Liidus. Teise maailmasõja ajal vähenes eestlaste arv aga 9%, kuid samas suurenes väljaspool Eestit elavate eestlaste arv 17%-ni
ning tähistatakse eesmärkide saavutamist. Kui grupp on jõudnud selleks ajaks kohane- mis- või tööfaasi, siis põhjustab teadmine, et tuleb lahku minna, tavaliselt stressi. Kui grupp ei ole veel konfliktifaasist väljunud, siis võib lõppemisetapp olla hoopis suureks kergenduseks. Noorte karjäärinõustamise standardi järgi loetakse grupinõustamiseks ka karjäärinõustaja tööd üldhariduskoolide klasside ja kutseõppeasutuste kursustega. Siin tuleb karjäärinõustajal töötada suuremate gruppidega. Nõustamisprotsessi ülesehitus erineb traditsioonilisest grupinõustamisest – esikohal on aktiivõppemeetodid ja tõenäoliselt jääb ka grupi dünaamika tagasihoidlikumaks. Grupitöö hindamine Hindamise eesmärk on näidata, millises ulatuses grupinõustamise/kursuse/koolituse/prog- rammi (edaspidi kursus) üldised ja konkreetsed eesmärgid on saavutatud, ja vajaduse korral
muudatusi sagedamini võrreldes teiste projektidega. See on tingitud tellija vajaduste täpsustumisest süsteemi arendamise käigus. Projekti plaan peab sisaldama ka tarkvara arendamise ja kvaliteedi kontrolli ülesandeid. Magistritöö käigus loodav projektijuhtimise konspekt hakkab sisaldama näiteid üldprojektide juhtimisest. Ehituse ja IT projektide õpetamist esialgu ei tule. Kursuste liigitus tunnistuse taseme järgi Enamasti on tegemist lühiajaliste kursustega. Nende lõpus tuleb sooritada eksam. Selle edukast sooritamisest annab tunnistust vastav diplom. Mõnede kursuste lõpus toimub eksam PMI PMP sertifikaadi saamiseks. Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi saamisele võib koguda kursuse lõpus ainepunkte. Nendest on kasu mõnda ülikooli astudes. Kogunenud ainepunktid kantakse üle. Näiteks 4PM.com kursuse lõpetaja saab nii PMI sertifikaadi, kui ka ülikoolide poolt aktsepteeritavad ainepunktid.
annaabi.ee 
