suhtes niisugune, et öösel on võimalik näha ainult möödasõidetava laeva ahtrituld, kuid mitte kumbagi pardatuld. Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt. Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest vasakute parrastega. Reegel 15. Lõikuvatel kurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele lõikuvatel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab teed andma laev, mille paremale pardale teine laev jääb, ja kui asjaolud võimaldavad, vältima läbisõitu teise laeva eest. Reegel 16. Teed andva laeva tegevus
sin õ 4 Hg 2 M cos õõtsumisel α 20°...25° sinα~α Bj 2 max sin 2 K õ õ 4 Hg 2 M cos Deviatsioon õõtsumisest sõltub: 1) asukoha laiusest, laiuse suurenemisel deviatsioon samuti suureneb 2) tundliku elemendile mõjuva kiirenduse ruudust. Ka kiirenduse väikesed muutused suurendavad tunduvalt deviatsiooni õõtsumisest 3) sin2Kõ näitab, et deviatsioon õõtsumisest on suurim kurssidel NE, SE, SW, NW, puudub aga kurssidel N, S, E, W. Kurssidel N, S Ly=0, kurssidel E, W Fx =0
möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt. d) Kahe laeva omavahelise asetuse hilisem muutus ei tee möödasõitvat laeva käesolevate reeglite mõistes lõikuva kursiga sõitvaks laevaks ega vabasta teda kohustusest hoiduda kõrvale möödasõidetava laeva teelt niikaua, kui ta on lõplikult ja ohutult möödunud. Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine a) Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest vasakute parrastega. 9 b) Niisugune olukord loetakse olevat juhul, kui laev näeb teist laeva otse ees või peaaegu otse ees ja öösel teise laeva topitulesid ühel sirgel või peaaegu ühel sirgel ja/või mõlemat pardatuld, päeval aga näeb teist laeva sellele vastava nurga all.
protaktori abil. Ühendades saadud asukoht ükskõik millise orientiiriga, saab määrata kompassiõiendi õige väärtuse. 18 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 19. Anda teoreetiline põhjendus jõu C'H hävitamiseks. 20. Anda teoreetiline põhjendus jõu B'H hävitamiseks. Kui deviatsiooni tekitavad jõud on suured, võib juhtuda , et teatavatel kurssidel nende summa neutraliseerib kasuliku jõu H ja kompass lakkab töötamast. Praktikas nimetatakse deviatsiooni vähendamist deviatsiooni hävitamiseks. Deviatsiooni hävitamiseks kompassikodariku lähedale asetatakse püsi- või pehmeraua magnet. Magnetide kasutamisel lähtutakse reeglist- kõvaraua poolt tekitatud jõudude kompenseerimiseks kasutatakse püsimagneteid, pehme raua poolt tekitatud jõudude kompenseerimiseks kasutatakse pehmeraua pulkade või keerede abil
Hajutatud kalakogumite püügil on tulemused adekvaatsemad. Kahe päraga traalnooda meetod Ühel traalnoodal on korraga kaks pära. Üks neist on uuritava, teine peenesilmaline. Puuduseks on, et traalnoodas tekkivate hüdrodünaamiliste ja optiliste väljade tõttu võib kala hoiduda rohkem ühele poole ja seetõttu võivad traalnooda pärade saagid üksteisest tunduvalt erineda. Seda ka pikkuselise koosseisu osas. Paralleelsetel kurssidel traalimine. 6 Sel juhul mõjub kalade erinev ruumiline jaotus veelgi rohkem. Saab siiski kasutada juhtudel, kui kala on horisontaaltasapinnale projekteeritult jaotunud suhteliselt ühtlaselt küllalt laialdasel merealal. Vajalik traalida täpselt paralleelsetel kurssidel, traalnoodad ise peavad olema ühesugused, v.a
sin õ 4 Hg 2 M cos õõtsumisel α 20°...25° sinα~α Bj 2 max sin 2 K õ õ 4 Hg 2 M cos Deviatsioon õõtsumisest sõltub: 1) asukoha laiusest, laiuse suurenemisel deviatsioon samuti suureneb 2) tundliku elemendile mõjuva kiirenduse ruudust. Ka kiirenduse väikesed muutused suurendavad tunduvalt deviatsiooni õõtsumisest 3) sin2Kõ näitab, et deviatsioon õõtsumisest on suurim kurssidel NE, SE, SW, NW, puudub aga kurssidel N, S, E, W. Kurssidel N, S Ly=0, kurssidel E, W Fx =0 Õõtsumisdeviatsiooni välistamine langetatud raskuskeskmega tundlikus elemendis. Eelpooltoodust võib teha järelduse, et õõtsumisdeviatsiooni põhjustab tundliku elemendi telje y-y kõikumine ümber telje x-x. Kui stabiliseerida tundliku elemendi telg y-y rõhttasandis, oleks välistatud ka õõtsumisdeviatsioon, sest teda
Rumbe õiendatakse valemitega. Tõeline kurss võrdub kompassikursi ja kompassiõiendi algebralise summaga. Kompassiursse ja peilinguid võib õiendada graafiliselt. Vurrkompass e. gürokompass on elektromehaaniline aparaat, mille töö põhineb kiirelt pöörleva güroskoobi omadusel säilitada muutumatune oma telje suunda ruumis. Gürokompass on töökindel ning talle ei avalda mõju magnetväljad. Gürokompassi õiend on praktiliselt kõigil kurssidel ühesugune ja seda võib kompassinäidust kõrvaldada reguleerimise teel. Tõelised suunad ja kursid saadakse ilma lisaarvutusteta. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded päästepaadi veeskamisel ja inimeste veol päästepaadiga. Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette
aladel, matkati. August oli üldiselt vihmane, meri Pilte saab vaadata meie koduleheküljel internetis oli külm ja see takistas tavapäraseid igapäevaseid aadressil www.hot.ee/romaskino suplusi. Kontaktandmed: 34 korda nädalas toimusid muusikatunnid, lastele Eevardi 5, 13516 Tallinn pakuti võimalust esineda laulu- ja tantsukon- Tel 646 3395; 55 22377; 52 09442 kurssidel ning lastevanemate külastamispäevade [email protected] kontsertidel. www.hot.ee/romaskino Ürituste plaan oli mitmekesine ja sellega püüti Boriss Petrov VAIBLA NOORTELAAGER Meie laagri suvine tegevus on suunatud noortele Meie kasvatajad, kes on läbinud mitmeid kooli- vanuses 715 eluaastat. Loomulikult võivad tulla tusi ja on põhikogemused saanud muidugi just
ja selle ajal. Laevu võib tõmmata teineteise poole, kuid vaevalt jõuavad nad sellele tõmbele reageerida või siis peab suhteline kiirus olema väga väike. Ahtrite möödumisel teineteisest tõukuvad nad , mis võib põhjustada juhtimisprobleeme vaid hooletutele. Joonis 6 kajastab kogetavaid nähtusi. Joon. 6. Möödasõit Paralleelsetel või sellele ligilähedastel kurssidel möödasõidul on laevade suhteline kiirus väike ja laevad jäävad teineteise lähedusse võrdlemisi pikaks ajaks nii, et interaktsioonil on aega hakata mõjuma mõlemale laevale. Võib esineda kahesugust mõju. Möödasõidetav laev võib end vähehaaval keerata ette möödasõitva laeva teele, sest möödasõitva laeva vööri tekitab rõhu möödasõidetava ahtrile. Kuid võib ka juhtuda, et parrastega kõrvuti jõudnud laevad seegavad üsnagi järsult teineteisest eemale
väga oluliseks. Isiksusega seotud faktorite suur mõju olümpiaaditulemustele leidis kinni- tust ka empiirilises uuringus (Sepp, 2008). Olümpiaadidel osalenute eri generatsioonidele oli ühtemoodi omane seesmine motiveeritus – rõõm uute asjade avastamise ja raskete ülesannete lahendamise üle. Intuitiivselt võib arvata, et üsna samasuguseid vastuseid saaksime mis tahes talendikon- kurssidel osalejatelt. Muidugi võivad eri valdkondades peetavatel võistlustel motivatsioo- nilise suundumuse, tajutud võimekuse ja seesmise rahulduse omavaheli- sed seosed olla erinevad. Duda & Nicholls (1992) uurisid neid erinevusi spordis ja akadeemilises sfääris. Tulenevalt spordis avalduvast tugevast ole- muslikust võistluslikkusest – on ju võistlus spordi määratlevamaid jooni
annaabi.ee 
