sajandit varustatud masikulisfriisiga. Mõlema torni ülaosa liigendavad horisontaalsed vööd. Hoone teised välisfassaadid on äärmiselt lihtsad neid ilmestavad ainult aknaavad. Põhjaküljel, nihutatune keskkohast veidi lääne poole, asub linnuse värav. Läbinud väravakäigu, astume nelinurksesse sisehoovi, mille kirdenurgas asuva kivist välistrepi kaudu pääseb linnuse peakorrusele. Trepp ise on ehitatud hoone restaureerimise ajal eelmise sajandi algul. Peakorrus: suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kuressaare konvendihoone arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja võlvikuiks jagatud, siis Kuressaare esindusruumides on piirdutud võlviroiete kasutamisega. Piiskopilinnuse tähtsaim ruum pidurefektoorium on ühendatud ristikäiguga rikkalikult
koosnes suurtest ahjudest, nende kohale võlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja õhu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest, mis asub näitusesaali kõrval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi põrandas; neist üks on säilinud algkujul. Loodetiiva kolmes keldris paikneb muuseumi loodusosakonnad, mis avati 1993. a. Pilt1 2 Peakorrus 1.Vahitorn 2. Isolatsioonisaht 3. Eeskoda 4. Lektoorium (end. dormitoorium) 5. ametiruum (kunagine söögisaal) 6. Kabel 7. Kapiitlisaal e. Pidurefektoorium 8. Peakorruse ristikäik 9. Piiskopi eluruumid 10. Piiskopi erala 11. Kaitsetorn 12. Dormitoorium magamisruum Peakorrus on suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kuressaare konvendihoone arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest
Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest, mis asub näitusesaali kõrval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi põrandas; neist üks on säilinud algkujul. Hüpokaustide kütmiseks vajalike küttepuude endises hoiuruumis asub ajutiste näituste saal. Kütteruumi restaureerimisel on osaliselt säilitatud omaaegne paekivipõrand. Loodetiiva kolmes keldris paiknevad muuseumi loodusosakonnad, mis avati 1993. aastal. Peakorrus Peakorrus on suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kuressaare konvendihoone arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja võlvikuiks jagatud, siis Kuressaare esindusruumides on piirdutud võlviroiete kasutamisega. Pidurefektoorium
Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuumid. Seal asus ka linnuse kaev. Hoovi idanurgast pääseb väikesesse keldrisse, kuhu oli 16. saj sissemüüritud munk. Keldris asuvad ka sooja õhu kütteseadeldised hüpokaustid. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest ja nende kohale võlvidele laotud keristest. Peakorrus on kõige suurejoonelisem, kuna seal paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja võlvikuteks, siis esindusruumides on piirdutud võlvroiete kasutamisega. Peakorrusel asub ka Vana-Liivimaa hilisgootika üüks ilusam võlvkäik. Säilinud on algsed, kaunite profileeritud roietega ristvõlvid, mis algavad otse seinapinnast. Seintel on näha ka Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid.
.....................................................7 2. LINNUSE EHITISED...............................................................................................................9 2.1. Konvendihoone..................................................................................................................9 2.1.1. Keldrikorrus......................................................................................................................10 2.1.2. Peakorrus..........................................................................................................................11 2.1.3. Pidurefektoorium..............................................................................................................11 2.1.4. Kabel................................................................................................................................12 2.2. Kaitsetorn...................................................
(cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis avarust peakorruse saalidele. Ehitusmeister Ghercke juhtimisel sai raekoda oma tänaseni püsinud arhitektuurse lahenduse.
vlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja hu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest , mis asub näitusesaali krval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi prandas; neist üks on säilinud algkujul. Loodetiiva kolmes keldris paikneb muuseumi loodusosakond , mis avati 1993. aastal. Peakorrus Peakorrus on suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid 9 kige olulisemad ruumid. Kuressaare konvendihoone arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Kui teistes taolistes hoonetes on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja vlvikuiks jagatud, siis Kuressaare
Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis avarust peakorruse saalidele. Ehitusmeister Ghercke juhtimisel sai raekoda oma tänaseni püsinud arhitektuurse lahenduse. Toonastest ehitustöödest on arhiivis säilinud linna arvepidamise mustandilehed, mille alusel on võimalik raekoja ehitustööde kulgu täpselt jälgida. Samas on ka fikseeritud ehitusmaterjalide kogused. Tallinna Pühavaimu kirik
Sellest ajast on raekojas säilinud keskaegse puunikerduskunsti vanimad ja haruldasemad tööd - gooti stiilis pingid. Nikerdatud pingileenid, mis kujutavad Tristani ja Isolde lugu, ning Simsoni võitlust lõviga, on ühed kauneimad keskaja kunsti näited Eestis. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis avarust peakorruse saalidele. Ehitusmeister Ghercke juhtimisel sai raekoda oma tänaseni 12 püsinud arhitektuurse lahenduse. Toonastest ehitustöödest on arhiivis säilinud linna arvepidamise mustandilehed, mille alusel on võimalik raekoja ehitustööde kulgu täpselt jälgida. Samas on ka fikseeritud ehitusmaterjalide kogused. 19.sajandil ehitati neogooti stiilis ümber nii raekoja aknad kui ka idafassaad. 20
annaabi.ee 
