) Kujunes välja 16.saj lõpul Itaalias.Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus,kaunistuste rohkus ning üleüldine lopsakus.Baroki jõudu kasutasid katoliku kirik ja monarhid oma Suuruse ja võimu näitamiseks. BAROKKARHITEKTUURI sünnikohaks on Rooma.Kõigepealt avaldus uus stiil kirikuehituses.Kirikufassaad oli kahekorruseline,seda kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad.Viilud olid ka akende ja uste kohal,seinaorvades seisid skulptuurid.Fassade külgedel kurdusid spiraalsed voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste marmoriga,lopsakate skulptuuride ja maalidega.Maalide puhul kasutati petlikku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi : näis nagu oleksid seinu ülal jätkanud sammaskäigud.Tegelikult olid need maalitud.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid,pühakud või mütoloogilised tegelased.Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist.
(Ca 1,5 liitrit ööpäevas) · tv joonis 14 99. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie seina kihte. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Team ette jääb häbemeliidus. Põie taga asuvad naisel tupp ja emakas, mehel pärasool ja seemnepõiekesed. Kusepõie sein koosneb: · Limaskest selle all paikneb submukooskiht. Limaskest moodustabarvukalt kurdusid, mis põie täitudes tasanduvad. Limaskestas on rohkesti retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule ning nende retseptorite ärritus kutsub esine urineerimise. · Lihaskest kolm kihti:2 pikutist ning nende vahel asetsev ringlihaskiht · Adventitsiaalkest · (osaliselt ka serooskest) 100.Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseärasused.
Kõri toestavad mitmed kõhred, mis on sidemete ja liigeste varal liikuvalt ühendatud. Kõri alumises osas paikneb rõngakujuline sõrmuskõhr. Selle kohal asub kilpkõhr. Kilpkõhr on sidekoe abil ühendatud keeleluuga. Kilpkõhre ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Kõriõõnt vooderdab limaskest, mis modustab selle alguses kaks paari sagitaalsuunalisi kurdusid – esikukurrud ja häälekurrud e häälepaelad. ÜL: hääl + kõri sulgemine söömise ajal ? JOONIS 22. Trahhea ehitus, asend teiste elundite suhtes. Hingetoru e trahhea algab kõrist ning hargneb kaheks peabronhiks, mis suubuvad kopsudesse. Hingetoru toestavad 15-20 U-kujulist kõhre, tagumises osas on kilesein. Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. 23. . 24. . 25. . 26
Konstitutsioonitüübid Kulesovi: (organismi morfo-ja füsioloogiast ja nende seosest organimi kui terviku talitusega) *tihke e tugev konst- nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik on väiksemahuline. Luustik tugev ja peen.hästiarenenud hingamis-, vereringe-, ja suguorganid ning piimanäärmed. Kuulub enami piimatõugu veised. * õrn konst- õhuke, hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad, saba ja sarved peened , kuuluvad ülearenenud tõud- dzörsi veisetõug.*kohev konst- hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude, ka lihastik, seetõttu lihaskude lopsakam, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Kuuluvad lihatõugu veised. *toores konst- pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt flegmaatilise närvisüsteemiga
Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 88) Kõri ehitus: kõri kõhred, nende asend: 1) rõngakujuline sõrmuskõhr – kõri alumises osas 2) kilpkõhr – sõrmuskõhre kohal, moodustunud kahest nurkjalt ühendatud plaadist 3) 2 pilkkõhre – sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval 4) kõripealse kõhr – kilpkõhre ülaserval häälekurdude paiknemine, asetus: Limaskest moodustab kõriõõne alguses kaks paari kurdusid: ülemised on esikukurrud ja alumised häälekurrud. Häälekurrud piiravad häälepilu. Nende sees paiknevad hääleside ja häälelihas. Hääle tekitamisel tõmmatakse häälekurrud pingule ja lähendatakse teineteisele. kõri ülesanded: juhtida õhku ja tekitada häält. 89) Hingetoru/ Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb
22. eri tootmistüübile omane kehaehitus Veised:piimaveis, lihaveis, tööveis. Hobused: veo-, universaalne, kiirus- (traavi- või ratsa) hobune, poni. Sead: liha-, rasvasiga. Lambad: villa-, liha-, liharasva-, karusnaha-, piimalammas. Kanad: muna-, lihakana (broiler), võitlus(kanad)kuked, dekoratiivlinnud. 23. Konstitutsioonitüübid Õrn konstitutsioon · Nahk on õhuke ja liikuv, mistõttu võib moodustada kurdusid kaelal. · Luustik on peen, lihastik kuiv ja vähearenenud. · Pea kerge ja sageli nõgusa profiiliga. Veistel on sarved peened. · Karvastik on hõre. Väga hästi on arenenud piimanäärmed. · Tüüpilised esindajad on dzörsi veisetõug ja araabia hobusetõug. Tihke konstitutsioon · Sarnane eelmisele tüübile, kuid nahk on veidi tihkem, karvastik tihedam. · Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed.
98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes) Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus) 99. kusepõis Asend- väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele Kihid: Limaskest- mood. arvukalt kurdusid, põie täitudes tasanduvad Submuskooskiht Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin väljundatakse adventitsiaalkest Osaline serooskest 100. kusiti- kaudu toimub kusepõie tühjendamine Naine- 4 cm pikkune toru tupe ees Tahtele alluv kusitisulgur(asub lahklihases)
98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes) Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus) 99. kusepõis Asend- väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele Kihid: Limaskest- mood. arvukalt kurdusid, põie täitudes tasanduvad Submuskooskiht Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin väljundatakse adventitsiaalkest Osaline serooskest 100. kusiti- kaudu toimub kusepõie tühjendamine Naine- 4 cm pikkune toru tupe ees Tahtele alluv kusitisulgur(asub lahklihases)
lühikesed lihaskiud, aga nad on jämedamad. Pikad ja peenikesed arendavad küll suuremat kiirust, aga nad väsivad ka kiiresti. Karvkate ja nahk peen ja elastne nahk ei täida ainult kaitsefunktsiooni, vaid tal on ka soojaregulatsiooni funkt ja ka jääkainete eralduse funktsioon. Naha paksus ei ole h ühesugune igas kehapiirkonnas. Seljal on ta paksem, aga kubemepiirkonnas ja sapsudes on jällegi õhuke nahk. Naha pindala on tegelikult suurem kui h enda pindala. Kuna nahk mood kurdusid ja voltisid. Sõltuvalt h tüübist võib olla nahk ka erineva paksusega ning ka tõuti. Idamaised h omavad oluliselt paksemat nahka. Täkul on paksem nahk ja pidamis ting oleneb ka naha paksus. Hingamisoraganid Hobune hingab sõõrmete kaudu. Vahesein on sõõrmete vahel. Ja õhu juurdevoolu regul sõrmekanali regulatsiooniga. H on kõris häälepaela sarnane keeleke, millega ta põristab. Sissehingamiste arv on 14-16 korda min. Max võib olla pingutuse korral 120 korda/min
alt lükata). Kurrud on laialdaselt levinud ja väga tüüpiline maakoore kivimite deformatsiooni tüüp mäestike vööndites. Kui settekompleksides väheneb kihtidekihtide vanus ülespoole liikudes e noorim kiht asub kõige üleval ja vanim kiht kõige all, siis nimetatakse seda normaallasumuseks. Antiklinaal (vt. deformatsioonistruktuurid slaid 17) ülespoole painutatud normaallasumuse kihid. Sünklinaal allapoole painutatud normaallasumuse kihid. Kurdusid saab liigitada ka nende tiibadevahelise nurga järgi. Kui see nurk on suurem kui 120 kraadi, öeldakse, et kihid on kergelt kurrutatud. Kui kurru tiibadevaheline nutk on 70-120 kraadi, nim kurdu lahtiseks. Kui tiibadevaheline nurk on 30-70 kraadi, nim kurdu kinniseks. Kui tiibadevaheline nurk on 10-30 kraadi vahel, nim kurdu tihedaks. Kui kurru tiivad on enam-vähem paralleelsed (nurk on 0 kraadi), öeldakse, et kurd on isoklinaalne
ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. 23. Konstitutsioonitüübid Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid, kiirushobused ja munakanad. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug, araabia hobusetõug. Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihaloomadele - sead, lihatõugu veised. Toores konstitutsioon
pärilikkus ja keskkonnatingimustest. TÜÜBID: Kulesov: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon nahk tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv-ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik tugen ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Enamik piimatõugu veised. 2. Õrn konstitutsioon õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ülearenenud dzörsi veisetõug. 3. Kohev konstitutsioon hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Lihaskude lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Omane lihatõugu veisele. 4. Toores konstitutsioon pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Omane tööveistele. Duerst: 1
Ta eristas konstitutsioonitüüpide klassifikatsioonis nelja põhitüüpi: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid. 2. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug. 3. Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihatõugu veistele. 4. Toores konstitutsioon
annaabi.ee 
