Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt.
Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg
Tartu 2015 Sisukord Loodusgeograafiline ülevaade Asub Lõuna-Eestis. Valga ja Võru maakonnas, pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru-Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise tõttu nõod
läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ja kõrgem. Kus paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi (217 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m) ning Harimägi (212 m). Kõrgustiku ulatuslikum, ent laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ning rahutuma pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis kerkivad esile kuplikujulised Väike Munamägi (207,5 m) ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi (210 m) ja Laanemägi (211 m). Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi ümbrus ning läheduses olevad Kambja Köstrimäed. Otepää kõrgustikule on omased mitme mandrijäätumise jooksul kujunenud künniselis-künklikud pinnavormistikud, suured mikroklimaatilised erinevused, palju sademeid, pikaajaline lumikate ja järverohkus . Põhjanõlval on kaldpindsed
Varases perioodis ehitati majad savitellistest. Hooned olid ümara kujuga. Majad olid ehitatud tihedalt üksteise kõrvale. Majades oli vaid üks ruum. Ruumid olid umbes 4 6 m-se diameetriga. Majadesse siseneti puitraamiga ukseavast, kust viis tuppa paari astmeline puidust või kivist trepp. Põrandad olid kaevatud umbes 0,8 m maapinnast sügavamale ning põrandapind oli kaetud saviga. Toa seined olid lihvitud tasaseks. Seinad olid tugevdatud palkidega. Katused olid kuplikujulised ning ehitatud puidust, okstest, pilliroost ja savist. On leitud ka maju mille keskel asub tala, mis toestab katust. Majades olid ka ahjud. Hoonete juurde kuulusid ka väikesed aiad. Põrandate alt on leitud inimluid ja konte, mis lubab arvata, et sinna sängitatigi surnud pereliikmed. Umbes 8000 a. eKr. Ehitati Jeericho ümber mõne meetri kõrgune müür, mille juurde kuulus 8 m kõrgune tugevast kivist kindlus. Kindlus oli ehitatud müürist sissepoole puudutades müüri seina
idas. Kagus Otepää kõrgustikuga liitub Karula kõrgustik ja piirid seal on väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi Puskaru joonel. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org. Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi. Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.
Paljunemine: heidab marja hajusalt Märkused: Kõige vanem kodustatud liik. Sigib meelsasti.Vajab head filtratsiooni ja korrapärast vee vahetust. Alaliigid: Komeet-tugevalt läikivad uimed, pikenenud sabauim. Teleskoop-mustad, pundunud silmad. Loorsaba-tugevasti aretatud sabauim, võivad olla nii tavalised kui ka teleskoop silmad. Oranda- vaarikasarnane kasvaja peas ,,müts'' pikad ja õrnad uimed. ,,Punamütsikesel'' on hõbedane keha ja punane ,,müts''. Puna-Valge komeet-kuplikujulised pärjad soomused. Keha kerajas. Subunkin- sini-valge keha, mustad tähnid, uimed pärlmutrised või läiketud. 8.9. Riimveekalad, on kalad kes on kohanenud taluma oma elupaiga soolsuse ning ka paigutuse muutusi ööpäevaringselt. Riimveekalad kuuluvad Gobiidae sugukonda Paljud neist vajavadki seda keskkonna muutumist eluks, ühetaolistes tingimustes võivad nad surra. Mudahüpik (Periophthalmus spp.) Levik: Aafrikast Kagu-Asia ja Austraaliani Pikkus: 15 cm Toitumine: lihasööja
saarkõrgustike esinemine. Saarkõrgustikud jagunevad: * aluspõhjalised jäälahkmekõrgustikud (n. Pandivere) * akumulatiivsed kõrgustikud (n. Haanja, Otepää) Mõhnasid jaotatakse geneesi ja koostise alusel: 1) Glatsiofluviaalsed ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad 2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; kuppelmõhnad, lavamõhnad 3) Keeruka ehitusega mõhnad - need on üleminekuvormid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpiline limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. 7. Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana
Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? 1) Glatsiofluviaalsed – ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad 2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; kuppelmõhnad, lavamõhnad 3) Keeruka ehitusega mõhnad - need on üleminekuvormid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpiline limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%
Stafülokokid on katalaaspositiivsed, streptokokid – katalaasnegatiivsed. Esemeklaasil suspendeeritakse tahkel söötmel kasvanud uuritavast pesast külvinõelaga võetud kultuuri 3% vesinikperoksiidi lahusesse. Katalaaspositiivsete mikroobide puhul hakkab erituma gaasimulle, katalaasnegatiivsete mikroobide puhul mulle ei eraldu. KASV VERIAGARIL JA NOVOBOTSIINTUNDLIKKUS. Stafülokokkide pesad veriagaril on tavaliselt ümarad, kuplikujulised, 1-2 mm läbimõõduga, valkjad, hallikad või kollakad. Hinnatakse mikroobi poolt põhjustatavat hemolüüsi ning tundlikkust novobiotsiinile S. saprophyticus’e eristamiseks teistest koagulaasnegatiivsetest stafülokokkidest. Test S. aureus S. epidermidis S.saprophyticus Hemolüüs Tavaliselt ß Tavaliselt puudub Tavaliselt puudub
annaabi.ee 
