ninapidi vedada. Tegemist on ka pisuhändade, krattide, külmkingade, esivanemate hingede, kodukäijate, virvatulukeste, näkkide, tuulispaskade, libahuntide, puukide ja halltõvega. Kuid külarahvaski kipub ülekäte minema. "Mis elu see ka teil on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha!" ütles Katk, enne kui ta ahju kupatati. Ja tõesti... esines palju varanduse matmist, seebi õgimist ja halltõve raviks viina manustamist. Rahva ja rehepapi tarkuse järgi. Kuid riisuti peamiselt mõisahärra viljaaitu, ja kui kavalalt veel! Aga ega naabrigi sahver puutumata jäänud. Siiski oli Rehepapp ainult vanamees; kui tema jutt ei aita, minnakse sabaga külanõia juurde. Nõia käest on võimalik igasugu asju muretseda, ainult armurohtu mitte. Kiuste just seda kraami viimasel ajal tema käest nõutaksegi.
oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled ,millest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka
see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. (Hamlyn 1965: 106) Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled (thunderbolt and lightning), milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. (Hamlyn 1965: 106-108) Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad
see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled, milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi
Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti Leiva otsast ,,kärsakest" võõrale ei lõigatud Leivaviilu ei tohi ühe käega murda ega kummuli lauale panna Leivapätsi pragunemine tähendas pere lagunemist Sooja leiba ei lõigatud Leiva seest millegi sobimatu leidmisest tuli vaikida Muud taimsed toidud Läätsed Kartulid ja aedviljad Juurviljad: kapsad, naerid, kaalikad Oa ja hernetoidud Kapsaid hapendati; tehti hapukapsasuppi Kanepitoidud Marju söödi kohapeal Seeni kupatati ja soolati Kalatoidud Hoiustati soolatult Soolasilk, silgusoolvesi Soolakala (räim, rääbis, ahven jt) Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga) Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse Pekki lisati paljudele toitudele Vinnutamine
Mirtel Pohla on sündinud 28. jaanuaril 1982 Tartus. Tal on blondid juuksed ning nüüdseks on ta 26aastane. Ta kasvas seal ahiküttega korteris ning koolis käis õhtupoolses vahetuses. Hommikuti külastas ta oma vanaema, kes elas poolel kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad. Mirtel kartis juba väiksena kohutavalt pimedust
Mineraalainetest leidub: - kaaliumi - kaltsiumi - fosforit - magneesiumi - naatriumi Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58.Valge peakapsa sordid jagunevad. - varajasteks,- keskvalmivateks, - hilisteks. 59.Valge peakapsa kasutusviise. Toorelt, hapendada, kuumtöödelda, aurutada, - hautada, - pruunistada, - täita,- hapendada,- konserveerida,- töödelda mahlaks. 60.Valge peakapsa hapendamine. Kupatati, Pärast kupatamist laoti kapsapead kas aianurka vaiade vahele või aidatrepile tehtud lavale, kus nad kergelt hapnesid ja talvel külmunult seisid. Jaokaupa lahti raiudes keedeti neid või söödi toorelt. Hapendamise kiirendamiseks lisati juurde: - sooja vett, - äädikat, - vahel ka taari. Riivitud kapsad pannakse ettevaatlikult tünni, peale raputatakse soola, tambitakse puust nuiaga seni, kuni mahl välja
ning siis pidid vastastikku joonistama otsa ette nõiaviisnurga. Kui see oli tehtud, läksid nad tagasi veskisse. Seal oli Meister kinnitanud majaukse kohale härjaikke. Poisid pidid selle alt läbi pugema ja ütlema, et kummarduvad salavennaskonna ikke alla. Eeskojas andis Meister kõigile poistele ka kõrvakiilud kummalegi põsele. Siis kummardusid poisid Meistri ees 3x ja lubasid kõiges Meistrile kuuletuda. Kui kõik poisid olid tagasi jõudnud, siis hakkas veski mürisema ja poisid kupatati tööle. Poisid tegid tööd, nii et nahk seljas oli märg ja higi tilkus. Tasapisi muutusid viisnurgad poiste otsaees ähmasemaks ja kustusid. Korraga aga Krabat tundis, et tal on jõudu ka kõige raskemaid kotte tõsta. Siis nad lõpetasid töö ja läksid pidutsema. Peale seda oli poistel töö tegemine kerge, kui nad tegid seda päeval. 6. Mõnikord saatis Meister poisid loomalaadale. Esimesel aastal käis Krabat Tonda ja Andruschiga, teisel aastal Juroga. Mida ja kuidas nad seal tegid?
19 sajandi lõpus hakkas levima kohvi ja tee joomine. Varem tähendas tee eelkõige taimeteed. Kohvi viljast ja sibulast kõrvetatud jooki. Loodusest korjati peamiselt ravimtaimi. Sammuti toitude maitsestamiseks nt. Köömneid, vorstirohtu. Marju söödi kohapealt metsas. Jõhvikad hoiti toorelt talveks. Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju. Kuid neid söödi ravi eesmärgil. Söödi ka metsaandidest palju seeni. Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku. Lääne Eestis ja saartel seeni toiduks ei tarvitatud. 19 sajandi lõpuks oli peaaegu igal talul oma õunaaed. Kasvatati ka kirsi ja kreegi, vähem aga ploomi ja pirni puid. Hakkas levima punane ja mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas. Marjapõõsaste ja puuvilja puudega hakkasid levima uued magustoidud. Mõisted: *Kört ühtlane poolpaks keedus ehk jahusupp.
Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks. Kile vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel. Muud taimsed toidud Läätsed jäid kiiresti 19.sajandi jooksul toidulaualt välja. Söödi palju oa- ja hernetoite, peamiselt kindlatel tähtpäevadel. Lõuna-Eestis tehti ubadest ja hernestest ka putru ja käkke, millesse segati rasva. Juurviljadest kasvatati aiamaal kapsaid, naereid, kaalikaid. Kapsaid säilitati hapendatult, selleks kupatati terved kapsapead ja pandi aidamademetele virna hapnema, kus nad talvel külmusid. Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või söödi toorelt. Lõuna- ja Ida-Eestis, kus kasvatati rohkesti kanepit, söödi kanepitempi pruunistatud kanepiseemned tambiti uhmris õliseks jauks, millele lisati pisut vett ja soola, vahel ka herne-, oa- või odrajahuputru, tempi määriti leivale, kasutati leibade täidiseks või käkkide tegemiseks, kuid seda söödi ka paljalt kartulitega. Kanepijahule
Loodusest korjatud taimed olid toidus kõrvalisel kohal. Kevaditi pandi tangu- või jahuleeme sisse noori põldohaka võrseid või nõgeselehti, naadilehti, maltsa, põldosja, eospesadega võsusid või hapuoblikad. Lapsed sõid toorelt jänesekapsaid, hapuoblikaid, männi- ja kuusekasve, võililleõisi ning maiustasid lepa- ja kasemähiga. Marju söödi ka kohe kohapeal, ainult jõhvikaid jäeti ka talveks. Seeni korjati ja söödi palju. Seened kupatati, pigistati pressi all kuivaks ja soolati sisse. Seda sai süüa leiva kõrvale või lisada supile, pudrule. Lääne-Eestis seeni ei söödud. [] Kalatoidud Kuna kala rikneb kiiresti, siis hoiustati seda soolatult. Soolasilk oli üks tähtsamaid leivakõrvaseid. Silgusoolvesi oli üks tavalisemaid kastmeid. Soolakala (räimi, rääbiseid, ahvenaid jt) söödi tavaliselt otse tünnist võetuna leivakõrvaliseks, piimasupi või kördi kõrvale