segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac - Prantslased Milliseid fakte tead Henri de Toulouse-Lautreci elusaatusest? Aadliperest; majanduslikult kindlustatud; lapsepõlves vigastus, mille tulemusena moondunud kehavormidega; suhtles palju boheemide ja lõbutüdrukutega; viibis palju Pariisi lõbumajades ja kabareedes Kus ja millises keskkonnas möödus Toulouse-Lautreci kunstnikuelu? Pariisi ööelu, kabareed, lõbumajad Keda ta kujutas oma maalidel? Mida ta seejures rõhutas? Inimesed (ööelust), näitab ühiskondlikku kuuluvust ja nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi ,,Les Nabis"? prohvetid Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Maalikunst, so
Kunsti kontrolltöö küsimused 11.klassile 1. Mida omapärast oli Paul Gauguini kuntsnikussaamises? Ta oli algul edukas pangaametnik, hakkas koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. 2. Kust oli pärit Paul Cezanne? Mida tead ta eluloost? Aix-en-Pravence'ist pärit, oli jõuka pankuri ainuke poeg ning tänu mõõdukale abirahale suundus ta Pariisi kunsti õppima. 3. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Stereomeetrilistele põhivormidele silinder, kuup, koonus. 4. Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Ta lõhkus mitme vaatepunkti kasutamisega tsentraalperspektiivi. 5
Eduard Wiiralt ( kodanikunimega Eduard Viiralt ) sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus. Ta oli eesti graafik. Ta õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Tema õpingud jäid poolikuks, kuna osales Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallases graafiku ja kujurina. Ta on elanud Prantsusmaal, Marokos, Rootsis ning Venemaal. Teise Maailmasõja elas ta üle eestis. Tema kuulsamad maalid on "Põrgu" , "Kabaree" , "Lamav tiger" ja " Kaameli pea" . "Põrgu" valmimine oli tema kunstnikuelu kõrghetk nin teos sai väga kuulsaks. Mõned aastad tagasi varastati "Põrgu" Viinistu kunstimuuseumist, kuid see leiti üsna kiiresti ning pandi oksjonile alghinnaga 1 eek. Maali tegelik väärtus on umbes 200 000 eesti krooni. Eduard Wiiralt suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://www.arileht.ee/artikkel/297430 http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=20&num=2721
seal muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks (alguses rahutud pintslilöögid). Ta uskus, et värvid võivad väljendada ,mitte ainult undeid, vaid ka ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Oli poolhull. PAUL GAUGUIN (Kollane Kristus, K M tuleme oleme lähme?) oli algselt edukas pangaametnik, kes hakkas koguma imperssionistide pilte. Hiljem hakkas ise nende moodi maailma ja lõpetas tulisa pangaametniku töö ebakindla kunstnikuelu kasuks. Oli väga üleolev ja ego. Ta uskus otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist, millega muutis ta kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Loobumine varjudest ja nähtava maailma värvivarjundite jäljendamisest võimaldas katta suuri osi pildi pinnast üheainsa, tihti puhta värvitooniga. PAUL
kunstniku väljendamisvahendit, sai van Gogh ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Siiski uskus van Gogh kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi PAUL GAUGUIN (18481903). Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Oma muutunud hinnangut väljendas ta väga teravalt: ,,Impressionism--see on silmad ilma ajuta." Selline põlastav (ja muidugi ülekohtune) ütlemine näitab Gauguini püüdluste suunda. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli sõbrunenud sümbolistlike kirjanike ja kriitikutega ning oli
See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. 4. Nähes värvides kunstniku väljendusvahendit sai van Gogh (ka Edvard Munch) ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. 5. Van Gogh ei tahtnud maalida ainult seda, mida ta näeb vaid pigem väljendada värvidega oma tundeid. 6. Paul Gauguin oli algselt edukas pangaametnik, kes hakkas koguma imperssionistide pilte. Hiljem hakkas ise nende moodi maailma ja lõpetas tulisa pangaametniku töö ebakindla kunstnikuelu kasuks. 7. Ta uskus otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist ,millega muutis ta kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Loobumine varjudest ja nähtava maailma värvivarjundite jäljendamisest võimaldas katta suuri osi pildi pinnast üheainsa, tihti puhta värvitooniga. 8
Kardovski õppesüsteem lõi kõige paremad tingimused Janseni professionaalsete võimete arenguks. Samal ajal soodustas see ka tema kultuurilise taseme tõusu, mis oli seda tähtsam, et Janseni üldhariduslikud õpingud olid seni üsna puudulikuks jäänud. 1910-da aasta teisel poolel esineb Jansen näitusel neljakümne ühe eksponaadiga etüüdide, portreede, illustratsioonide ja ajavaimule vastavalt ka suurema arvu sümbolistlikul ainestikul loodud töödega. Kunstnikuelu sunnib 1911. aastal Janseni tervisepuhkusele Triiki. Sinna jääb ta peatuma pikemaks ajaks. Sisustades vaba aega tutvub ta kohaliku eluoluga, joonistab karaktertüüpe, elab sisse kohaliku talvemaastiku erilaadi ja meeleoludesse. Selle kõige tulemusena sünnib maal ,,Kirikuteel". Maal kajastab tolleaegse taluelu põhapäevanägu. Teose koloriit on ergas, vormikäsitlus realistlik, teatud kallakuga dekoratiivsesse. Pärast 1910. aasta kunstinäitust on Jansen väga tegev just portretistina
vanade meistrite ja kaasaegsete jälgimise tulemus, sest ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võistlusest. Erandiks oli komplementaarvärvide kasutamine, mita ta uuris Eugene Delacroix`tööde ja kujutiste põhjal ning mis mõjutas teda üha rohkem. Kolmest põhivärvist- punasest,kollasest ja sinisest-ühe kõrvutamine kahe ülejäänu seguga loob erilise helenduse ja maksimaalse kontrasti. Elu ja postuumne kuulsus Elu. Kogu kunstnikuelu jooksul kattis Vincenti kulud kunstikaupmehest vend Theo. Nad olid kokku leppinud, et Vincent maksab igakuise rahasaadetiste eest piltidega, mida hiljem müüa õnnestub. Hoolimata Theo abiellumisest ja lapse sünnist ootas Vincenti isegi Auvers-sur- Oise`i kolides 150 franki kuus, mida ta sai kolmes osas. Et ta tellis värvid otse Theolt, jätkus venna rahast toidu ja võõrastemaja eest tasumiseks. Kuigi ta ületas Auvers`is oma varasemat
lihtsalt liiga ilus. Talvel naases Henri Bosci lossi. Ta oli vaid pool sentimeetrit kasvanud. Henri ja ta ema oli lootust kaotamas, kuid üks arst andis neile siiski lootust. Henri paranes ja sai juba päris hästi käia. Henri kais emaga linnas jalutama. Augustis ühel jaltuskäigul Henri komsitas ja kukkus ja kukkus jäärakusse. Seekord murdi ta oma parema reieluu. 15-aastaselt oli Henri põhimõtteliselt invaliid. Kunstnikuelu algus 1882.aastast hakkas Lautrec käima Bonnat'i ateljees. Ta õppis kunstniku käe all maalimist. Esmakordselt ateljees käies tundus talle, et kõik pilgud, mis seal oli salvasid teda solvangutega. Lautrec ei lasknud sellel ennast segada ja süvenes täielikult kunstitöösse. Lühikese ajaga võitis ta endale jällegi palju sõpru, kes temast hoolisid ja teda austasid. Lautrec'i õnneks oli ta ema tema väljavaadetega rahul ja toetas teda
Suve lõpp" Suve lõpp" "Lumised heinakuhjad päikeseloojangul" Reisimuljed 1892.a. reisis Monet Roueni. Tema idee oli maalida pildiseeria Roueni katedraalist. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid pea-aegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria.1896.aastal võttis Monet maalimisretke Seine´i jõel.Vesi paelus teda pildimotiivina kogu tema kunstnikuelu jooksul.Monet jälgis vee muutuvat iseloomu ja eristas selle juure kaks olekut.Kui tema meremaastikel ilmutab mäslev meri tihti tema üleolekut,siis siseveekogud on tema piltidel enamjaolt rahulikud..Jõe -ja järvepiltidel kasutas kunstnik vett eelkõige valguse,värvide ja ümbritseva maastiku peegelduspinnana.1899-1901 külastas Monet korduvalt Londonit,et maalida umbes 100 pilti Thamesi jõest.1908,aastal sõitis ta koos Alice´iga Veneetsiasse.Kanalites peegelduvad hooned
kunstniku väljendamisvahendit, sai van Gogh ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Siiski uskus van Gogh kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi PAUL GAUGUIN (1848-1903). Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Oma muutunud hinnangut väljendas ta väga teravalt: ,,Impressionism--see on silmad ilma ajuta." Selline põlastav (ja muidugi ülekohtune) ütlemine näitab Gauguini püüdluste suunda. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli sõbrunenud sümbolistlike kirjanike ja kriitikutega
Ta uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. Van Gogh uskus kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi Paul Gauguin. Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Tema eesmärgiks oli seinamaal või seinamaalitaoline tahvelmaal, mis kujutaks mingit müsteeriumi või vihjaks sellele. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta oma piltides tsentraalperspektiive ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Ta uskus, et lihtsates, arhailistes vormides sisaldub püsivaid, igavesi vaimseid tähendusi.
Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac – prantslased 5.Kui õnnestunuks hindad neoimpressionistide püüet kujutada tõetruult nähtavat maailma? 6.Milliseid fakte tead Henri de Toulouse-Lautreci elusaatusest? Aadliperest; majanduslikult kindlustatud; lapsepõlves vigastus, mille tulemusena moondunud kehavormidega; suhtles palju boheemlastega ja lõbutüdrukutega; viibis palju Pariisi lõbumajades ja kabareedes 7.Kus ja millises keskkonnas möödus Toulouse-Lautreci kunstnikuelu? Pariisi ööelu, kabareed, lõbumajad 8.Keda ta kujutas oma maalidel? Mida ta seejuures rõhutas? Inimesed (ööelust), näitab ühiskondlikku kuuluvust ja nende omapäraseid jooni karikatuurselt. 9.Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti 10.Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi „Les Nabis“? Prohvetid 11.Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad 12.Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis
Kodanikunimi Erich Paul Remark. Aastast 1922 kasutas pseudonüümi Erich Maria Remarque, kuna osa tema suguvõsast pärines Prantsusmaalt. Tema isa oli raamatuköitja ja seetõttu huvitus ta raamatutest ja kirjandusest juba noores eas. Lõpetas pedagoogilise seminari. Aastal 1916 pöördus 18-aastaselt I maailmasõtta Saksamaa rindele. 1925.-1932. aastani kestis tema esimene abielu. Töötas väikekaupmehe, kooliõpetajana ja isegi autoremonditöölisena, loobus õpetajatööst kunstnikuelu kasuks. Tal õnnestus karjääri teha ajakirjanikuna. Hakkas kirjutama, et unustada kogetuid ja nähtuid õudusi. Aastal 1928 ilmus tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" mis tegi ta peaaegu üleöö kuulsaks. Raamat tõi kaasa natside viha, teda hakati jälitama, aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti Saksa kodakondsusest ilma. Ta põgenes Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi USA-sse, kus ta sai 1947. a ka kodakondsuse
annaabi.ee 
